lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2109/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2109/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1243
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 43 lg 1Korduv kaebusVangS § 69 lg 1Täiendavad julgeolekuabinõudHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineHMS § 44 lg 1Menetluse uuendamineVangS § 17 lg 2Kinnipeetava isiklik toimik

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2109

Määruse kuupäev

08.12.2017

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Stanislav Maiste kaebus Tartu Vangla kohustamiseks eemaldada tema isiklikust toimikust märge Tartu Vangla käskkirja nr 6-1/896 kohta

Resolutsioon

Tagastada Stanislav Maiste kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Stanislav Maiste esitas 15.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu vangla kohustamist eemaldada tema isiklikust toimikust märge Tartu Vangla käskkirja nr 61/896 kohta. Kaebuse kohaselt esitas Tartu vangla haldusasjas nr 3-16-2108 kohtule valeandmeid, et kaebaja isiklikku toimikusse ei jää kannet rikkumise kohta ja käskkiri nr 61/896 isiklikku toimikusse ei lähe.
2.Kaebuse lisadest nähtuvalt on kaebaja pöördunud 06.09.2017 taotlusega Tartu vangla poole. Tartu vangla on 04.10.2017 vastusega nr 6-24/7396-2 jätnud taotletud toimingu, s.o käskkirja nr 6-1/896 eemaldamine isiklikust toimikust, sooritamata.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohus palus kohtunõudega esitada Tartu Vanglal seisukoht küsimuses, kas kaebaja taotlust on võimalik tõlgendada Riigikohtu 19.05.2017 otsuse nr 3-3-1-10-17, eelkõige p-s 21 väljendatud seisukoha valguses haldusmenetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusena. Tartu Vangla vastas 23.10.2017, edastades kohtule omapoolse seisukoha ja koopiad S. Maiste 06.09.2017 esitatud avaldusest ja Tartu Vangla vastusest sellele. Kohtu seisukoht
4.Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-16-2108 nõudis kaebaja Tartu Vangla 25.08.2016 käskkirja nr 6-1-896, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, tühistamist. Lõpplahend haldusasjas nr 3-16-2108 jõustus edasikaebust esitamata 10.02.2017.
5.Kaebaja nõuab käesolevas haldusasjas Tartu vangla kohustamist eemaldada tema isiklikust toimikust märge Tartu Vangla käskkirja nr 6-1/896 kohta.
6.Tartu Vangla on seisukohal (tl 9), et S. Maiste taotlust ei saa tõlgendada haldusmenetluse uuendamise taotlusena, kuna Tartu Vangla hinnangul käsitleb Riigikohtu 19.05.2017 otsuse nr 3-3-1-10-17 p-s 21 väljendatud seisukoht olukorda, kus kinnipeetav soovib tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist põhjusel, et tema hinnangul on kohaldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud, st kehtiva haldusakti täitmise lõpetamist. Menetluse uuendamise taotluse esitamise õigus tuleneb isikule haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolud või õigusnorm on ära langenud. S. Maiste suhtes 25.08.2016 käskkirja nr 6-2/896 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 15.11.2016 käskkirjaga nr 61/1219. Seega ei saa S. Maiste menetluse uuendamise raames taotleda 25.08.2016 käskkirja nr 6-2/896 kehtetuks tunnistamist ja meetmete kohaldamise lõpetamist põhjusel, et tema hinnangul on kohaldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud.
7.Kaebaja eesmärk praeguses asjas on saavutada olukord, kus tema isiklikus toimikus puuduks Tartu Vangla 25.08.2016. a käskkiri, millega vangla kohaldas tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus leiab, et kaebajal ei ole võimalik tagasi pöörata asjade käiku selliselt, et saavutada oma kaebuses soovitud eesmärki. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja 06.09.2017 taotlust ei ole võimalik tõlgendada menetluse uuendamise taotlusena. Kaebaja ei saa saavutada oma eesmärki ka kohtule esitatud kohustamisnõudega.
8.Kaebaja on 06.09.2017 taotluse (tl 10) kohaselt tutvunud oma isikliku toimikuga ja leidnud selles märke rikkumisest, s.o käskkiri nr 6-1/896. Seoses sellega leiab kaebaja, et Tartu Vangla on esitanud kohtule valed andmed kohtuasjas nr 3-16-2108. Kaebaja taotleb käskkirja nr 61/896 eemaldamist tema isiklikust toimikust.
9.Tartu Vangla keeldus 04.10.2017 vastusega nr 6-24/7396-2 toimingu sooritamisest (tl 10p).
10.Kohus leiab, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud toimingu sooritamisest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus nõustub vastustajaga, et Tartu Vangla ei ole kohustatud sooritama taotletud toimingut. Tartu Vanglal puudub alus tunnistada kehtetuks 25.08.2016 käskkiri nr 6-1/896. Vaatamata sellele, et kaebaja on käskkirja kohtus vaidlustanud haldusasjas nr 3-16-2108, on 25.08.2016 käskkiri jäänud kehtima. Kohus ei tühistanud vaidlustatud käskkirja ega tuvastanud käskkirja õigusvastasust. Haldusasja nr 3-16-2108 lõpplahend, s.o 17.01.2017 menetluse lõpetamise määrus on jõustunud, kaebaja määruse peale määruskaebust ei esitanud ning kaebajal ei ole õigust uuesti kohtu poole pöörduda samasisulise kaebusega HKMS § 43 lg1 p-st 2 tulenevalt. Kaebaja ei ole taotluses ega avaldustes kohtule esitanud asjaolusid, mis lubaksid menetluse uuendada ning nõuda Tartu Vangla 25.08.2016 käskkirja nr 6-1/896 kehtetuks tunnistamist.
11.Kohustus lisada kinnipeetava isiklikku toimikusse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid tuleneb justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 3 p-st 1, mille kohaselt on isikliku toimiku teises osas kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid. Isikliku toimiku pidamine kinnipeetava kohta on vanglateenistusele kohustuslik tulenevalt VangS §-st
17.Kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid (VangS § 17 lg 2).
12.Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kahtlemata kinnipeetava jaoks koormav. Riigikohus on tõdenud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasneb kinnipeetava õiguste oluline piiramine ja tegemist on seega koormava haldusaktiga (RKHKo 3-3-1-94-10, p 20 viitega RKHKo 3-3-1-95-09, p-le 23). Kohus saab kontrollida haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Asjaolude muutumise, nagu ka uute tõendite korral peab haldusorgan haldusmenetluse uuendama ja kestvalt isiku õigusi piirava haldusakti kehtetuks tunnistama (HMS § 44 lg 1 p-d 1 ja 2, § 65 lg 3). Asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda aga haldusakti tagantjärele õigusvastaseks, on rõhutanud Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-44-14, p-s 14. Kohus ei saa aga asjaolude muutumise tõttu haldusakti tagantjärele õigusvastaseks tunnistada, kui haldusakt oli selle andmise hetkel õiguspärane.
13.Kaebaja ei ole väitnud taotluses ega kohtule esitatud avaldustes, et ta nõuab Tartu Vangla 25.08.2016 käskkirja nr 6-2/896 kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tema hinnangul on kohaldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud. Kaebaja arvates ei peaks Tartu Vangla 25.08.2016 käskkiri nr 6-2/896 olema märgitud tema isiklikus toimikus põhjusel, et vangla lubas haldusasjas nr 3-16-2108, et märget ei jää.
14.Kohus leiab, et kaebaja on eksinud vastustaja poolt haldusasjas nr 3-16-2108 kohtule 13.01.2017 esitatud seisukoha tõlgendamisel. Vangla märkis nimetatud seisukohas, et isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole käsitletav karistusena rikkumise toimepanemise eest, seega ei ole õige S. Maiste väide, et tema isiklikku toimikusse jääb märge rikkumise kohta. Vangla pidas kohtu arvates silmas seejuures Riigikohtu praktikast (nt RKHKo 3-3-1-94-10, p 12) tulenevat seisukohta, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. VangS § 69 lg 1 annab aluse kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kohtupraktikas (vt ka RKHKo 3-3-1-10-17) on leitud ja VangS § 69 sõnastusest tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei tähenda alati, et kinnipeetav, kelle suhtes on meetmeid kohaldatud, ise peaks olema rikkumise toime pannud, vaid vangla ennetab või takistab õigushüvede rikkumist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Seetõttu ei ole kaebaja arusaam, et tema isiklikus toimikus sisaldub märge rikkumisest, õige.
15.Kohus ei saa eeltoodud põhjendustel praeguse haldusasja lahendamisel anda hinnanguid, kas Tartu Vangla 25.08.2016 käskkiri nr 6-2/896 oli antud õiguspäraselt, ning hakata uuesti vaagima haldusakti kehtetuks tunnistamise vaidlust. Kohtu hinnangul on kohustamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, sellega ei ole võimalik saavutada kaebajal oma eesmärki, mistõttu puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse ja muud kaebuses esitatud taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest taotlused ei ole kaebusest eraldiseisvalt menetletavad ning tegemist ei ole puudusega, mida oleks võimalik kõrvaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium