Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt internetile juurdepääsu piiramisega
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Igor Abdulajev esindajad Vastustaja – Tartu Vangla, seadusjärgne esindaja direktor Raini Jõks Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Igor Abdulajevi kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kaebaja oli menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kohtuotsuse tõlkimiseks vene keelde.
4.Tagastada Tartu Vanglale asjassepuutumatud tõendid - Tartu Vangla 24.08.2016 otsus nr 1-13/115-2 ja I. Abdulajevi 04.07.2016 kahju hüvitamise taotlus nr 113/115-1 (tl 44-46).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08. jaanuaril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Igor Abdulajev esitas 15.05.2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 6), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist 1 euro päevas alates 15.02.2016, kuna ta ei saanud interneti kaudu infot oma haiguse kohta ning juriidilist infot. Taotluse kohaselt pidas I.
3-17-1483
Abdulajev silmas Vikipeediat, veebilehte Jurist Aitab, terviseportaale ja muid allikaid. Taotleja väitel on tal seetõttu nördimustunne ja kaotusvalu, ta tunneb enda väärikuse alandamist ning tekkinud on moraalne (tervise)kahju. Taotleja on märkinud isiksusehäire esinemist. Taotleja tugines vangistusseaduse (VangS) §-le 311 ja Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-05-09.
2.Tartu Vangla jättis taotluse 12.07.2017 vastusega nr 1-13/115-2 rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. VangS § 311 järgi on kinnipeetavatel interneti kasutamise võimalus vaid vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Ülejäänud veebilehtedele (kaasa arvatud taotleja viidatud lehed) kinnipeetavatel juurdepääsu ei ole. Ka viidatud kohtuasjast nr 3-3-1-5-09 ei tulene õigust muudele veebilehtedele kui õigusaktide andmebaas ja kohtulahendite register. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on asjades Jankovskis vs Leedu ja Kalda vs Eesti hinnanud juurdepääsu puudumist konkreetsetele veebilehtedele ning need ei kattu I. Abdulajevi taotletud lehtedega. Käesoleval ajal ei ole kinnipeetavtele kasutamiseks kohandatud arvutites võimalik pääseda I. Abduljaevi soovitud lehtedele. Vangla pädevuses ei ole arvutite seadistamine ega faktilise juurdepääsu loomine. Kuna VangS § 311 sätestab selgesõnaliselt, millistele internetilehekülgedele juurdepääs võimaldatakse, ei ole alust pidada õigusvastaseks juurdepääsu puudumist soovitud lehekülgedele. Isegi kui juurdepääsu puudumine soovitud veebilehtedele tekitas taotlejas negatiivseid emotsioone, ei ole tegemist kahjuga, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele.
3.I. Abdulajev esitas 16.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja ei nõustu sellega, et vangla jättis rahuldamata tema kahju hüvitamise taotluse, ning palub alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust interneti kasutamist piirava VangS § 311 suhtes. Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele 07.09.2017 (tl 43). Kaebaja esitas täiendavad tõendid ja vastuväited 17.10.2017 (tl 55-57).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista hüvitis kohtu äranägemisel mittevaralise kahju eest, mis on väidetavalt tekkinud seetõttu, et tal ei võimaldatud Tartu Vanglas juurdepääsu tema soovitud veebilehtedele (Vikipeedia, veebileht Jurist Aitab, terviseportaalid), et saada teavet oma haiguse kohta ning juriidilist nõu. Kaebusest ja kaebaja esitatud muudest dokumentidest kogumis ilmneb, et kaebajale väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju väljendus nördimustundes ja kaotusvalus, kaebaja tundis enda väärikuse alandamist ning tekkinud on moraalne (tervise)kahju.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb oma 12.07.2017 otsuses nr 1-13/115-2 esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning märgib täiendavalt vastuseks kaebusele järgmist.
5.1.VangS §-s 311 sätestatu kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Viidatud normist tulenevalt on kinnipeetaval õigus pääseda ainult neile veebilehtedele, kus on avaldatud õigusaktide andmebaas või kohtulahendite register. Ülejäänud internetilehekülgede, kaasa arvatud kaebaja viidatud erinevad terviseportaalid, Vikipeedia, õigusnõu pakkuvad portaalid, kinnipeetaval vangistusseaduse kohaselt juurdepääsu ei ole. Ka Riigikohus on oma otsuses asjas nr 3-3-1-5-09 kinnitanud, et kõigile veebilehtedele, 2(7)
3-17-1483
mis nendeks (õigusaktide andmebaas või kohtulahendite register) ei kvalifitseeru, on kinnipeetavatel juurdepääs keelatud. Asjas Jankovsiks vs Leedu on EIK rõhutanud, et Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 10 ei saa tõlgendada selliselt, et see sätestaks vangidele juurdepääsu konkreetsetele veebilehtedele või internetile üldiselt. Vangla on kaebajale interneti kasutamise võimaldamisel lähtunud VangS §-s 311 sätestatust. Kuna kehtiv õigus ei anna kaebajale juurdepääsuõigust VangS §-s 311 nimetamata internetilehekülgedele, ei ole alust pidada ka vangla tegevust õigusvastaseks. Seega pole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused.
5.2.VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olemasolevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase arstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Seega on tervisega seonduvates küsimustes võimalik pöörduda vangla arstide poole või kirjalikult vastava erialaseltsi või -liidu poole. Samuti on kaebajal võimalik pöörduda erialast järelevalvet teostavate asutuste (VangS § 107) poole või õiguste rikkumise korral kohtu poole. Õiguste kaitse seisukohalt on kaebajal võimalik interneti vahendusel tutvuda õigusaktidega ning avalikustatud kohtulahenditega, võimalik on sõlmida õigusabiteenust osutavate isikutega lepinguid õigusabi saamiseks. Haldusmenetluse läbiviimisel on haldusorganil uurimispõhimõte ning selgitamiskohustus. Sarnane kohustus on ka halduskohtul halduskohtumenetluses. Seetõttu ei saa pidada juurdepääsu erinevatele elektroonilistele terviseportaalidele või õigusnõu pakkuvatele veebilehtedele isiku põhiõiguste seisukohast vaadatuna vältimatult vajalikuks ning nendele juurdepääsu piiramist ebaproportsionaalseks.
5.3.Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses viitas kaebaja kahjulike tagajärgedena nördimustunde ja kaotusvalu tekkimisele, alandatuse tundele ning moraalse tervise kahjule seoses temal diagnoositud isiksusehäiretega. Piiratud interneti kasutamisvõimalus ning juurdepääs üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile, ei saa alandada isiku väärikust ega kahjustada tema tervist. Mitte igasugune ebameeldivus või negatiivne tunne ei ole käsitletav väärikuse alandamisena. Riigikohtu praktika kohaselt peaks kinnipeetava väärikuse alandamiseks tema õigusvastane ebasoodne kohtlemine olema piisavalt intensiivse mõjuga või pika kestvusega ehk see peab ületama teatava läve. Eesti õigustraditsiooni kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud ning ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (vt Riiigkohtu otsus asjas nr 3-3-1-42-15).
5.4.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt alandab kinnipeetava väärikust näiteks tema paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väikesesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta. Väärikuse alandamiseks on peetud näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni, sundtoitlustamist ilma meditsiinilise näidustuseta, põhjendamatu jõu kasutamist või ka kolmeks kuuks väiksesse kambrisse ilma jalutusvõimaluseta paigutamist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 23). Väärikuse alandamiseks loetakse juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt kui kaebaja kirjeldatud olukord. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kaebaja kirjeldatud olukord võiks põhjustada selliseid kannatusi, mis alandaksid tema inimväärikust.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja taotleb, et vastustajalt mõistetaks välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis väidetavalt on tekkinud seetõttu, et tal ei võimaldatud kinnipeetavana vanglas viibides juurdepääsu veebilehtedele, millelt ta on soovinud saada teavet enda haiguse kohta ning juriidilist nõu. Kaebaja on selliste veebilehtedena nimetanud Vikipeedia, Jurist Aitab ning terviseinfo portaale. 3(7)
3-17-1483
7.VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Vastustajal on õigus selles, et kehtiv õigus ei kohusta tagama kaebajale juurdepääsu veebilehtedele, mida pole viidatud sättes nimetatud. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotlust lahendades asunud seisukohale, et piirang on õiguspärane, kuna kehtiv õigus ei kohusta võimaldama juurdepääsu rohkematele veebilehtedele kui sätestatud VangS §-s 311.
8.Kaebaja on tõstatanud küsimuse VangS § 311 põhiseaduspärasusest. Põhiseaduse (PS) § 44 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. PS § 44 lg 1 kaitsealasse kuuluvad igasugused informatsiooniallikad, mille vahendusel on võimalik infot saada ükskõik kellel, sh internet. Tegemist on reservatsioonita põhiõigusega, mistõttu peavad selle põhiõiguse piirangud olema õigustatavad teiste põhiseaduslike väärtustega või teiste põhiõigustega (Eesti Vabariigi põhiseadus kommenteeritud väljaanne. http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=49&p=44). VangS §-s 311 ei võimaldata kinnipeetavail tutvuda selles nimetamata veebilehtedel esitatud informatsiooniga ja seetõttu riivatakse ka kinnipeetavaile kuuluvat PS § 44 lg-s 1 sisalduvat õigust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p 22). VangS §-ga 311 välistatakse, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu vangla julgeolekut ning ühiskondlikku turvalisust laiemalt (vt ka Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, L. Madise jt, Juura 2014, lk 97-98).
9.EIK tuvastas 19. jaanuari 2016. a otsusega asjas Kalda vs Eesti EIÕK art 10 rikkumise, mis seisnes kinnipeetava jaoks Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele juurdepääsu puudumises. EIÕK art 10 lg 1 järgi on igaühel õigus sõnavabadusele ning see õigus kätkeb ka vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Sama art lg 2 järgi võidakse nende vabaduste kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.
10.EIK praktikast ei saa teha järeldust, et kinnipeetavatel peaks olema piiranguteta juurdepääs mistahes veebilehtedele (EIK 17.01.2017 otsus asjas Jankovskis vs Leedu, avaldus nr 21575/08 ja Riigikohtu üldkogu 30.06.2017 otsus asjas nr 3-3-2-1-16, p 22). Justiitsministeerium on algatanud seadusemuudatuse, mille eesmärgiks on täiendada VangS § 311 pärast sõna „registrile“ sõnadega „ning Riigikogu kodulehele ja õiguskantsleri kodulehele“. Eelnõu on praeguse kohtuotsuse tegemise hetkel kooskõlastamise staadiumis1. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleneb seaduse muutmise vajadus EIK 19.01.2016 otsusest nr 17429/10 kohtuasjas Kalda vs Eesti, milles tuvastati Eestil EIÕK artikli 10 rikkumine seoses asjaoluga, et kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu kodulehele, õiguskantsleri kodulehele ja internetiaadressile www.coe.ee (Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebileht, mida enam ei eksisteeri). EIK tuvastas selles asjas küll konventsiooni art 10 rikkumise, kuid ei asunud seisukohale, et juurdepääs vaidlusalustele lehtedele tuleb kinnipeetavatele igal juhul tagada (vt ka viidatud lahend asjas 3-3-2-1-16, p 22). Ligipääsuga
http://eelnoud.valitsus.ee/main#7K8SPFvD
4(7)
3-17-1483
konkreetsetele kodulehtedele ei kaasneks seletuskirja kohaselt võimalust ligipääsuks kolmandatele kodulehtedele Riigikogu ja õiguskantsleri kodulehtede kaudu. Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 2015. aastast2 näeb ette samuti kinnipeetavate mõnevõrra avarama juurdepääsu internetile, kuid see seondub eelkõige kohtumenetluste elektrooniliste võimaluste kasutamisega.
11.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et VangS §-s 311 sätestatud piirangut ei saa pidada iseenesest põhiseadusvastaseks. Piirang on põhjendatav vangla julgeoleku ning avalikkuse turvalisuse ja julgeoleku tagamise vajadusega. PS § 13 lg 1 sätestab igaühe õiguse riigi kaitsele, mis hõlmab põhiõiguse kandja õiguse sellele, et riik teda kolmandate isikute rünnete eest kaitseks, ning PS §-st 14 tuleneb riigivõimu kohustus tagada isikute õigused ja vabadused. Seega on ka PS § 44 lg-st 1 tulenev õigus internetile juurdepääsuks piiratav nimetatud põhiõiguste tagamiseks. EIK on ka viidatud lahendis Kalda vs Eesti märkinud, et EIÕK art-t 10 ei saa tõlgendada nii, nagu paneks see riikidele kohustuse võimaldada kinnipeetavatele juurdepääs internetile, kuid kuna Eesti õiguses on teatud õigusteavet sisaldavatele internetilehekülgedele juurdepääs lubatud, riivab juurdepääsu keelamine teistele õigusteavet sisaldavatele lehekülgedele teabe saamise õigust. EIK ja Riigikohtu viidatud lahenditest tulenevalt on julgeolekuriskid ja ressursikulu aktsepteeritavad piirangute põhjused, kuid riigi kohustus on need veenvalt internetile juurdepääsu piirates välja tuua.
12.Praegusel juhul on vastustaja põhjendanud kaebaja poolt soovitud veebilehtedele juurdepääsu piiramist esmalt asjaoluga, et kehtiv õigus seda ette ei näe ning teisalt sellega, et vanglal puudub pädevus arvutite seadistamiseks ja täiendavatele veebilehtedele juurdepääsu loomiseks (vt ka eelpool käesoleva otsuse p 7). Vastustaja ei ole välja toonud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et täiendavatele veebilehtedele juurdepääsu tagamine oleks põhjendatud ressursimahukusega või suurte julgeolekuriskidega (vt viidatud lahend asjas 3-3-2-1-16, p 24).
13.Samas on kohtu arvates oluline, et EIK arvamuse kohaselt oli määrav, et viidatud kohtuasjas vaidluse ajendanud veebilehed (www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee) sisaldasid peamiselt õigusteavet, sh teavet põhiõiguste ja kinnipeetavate õiguste kohta. EIK nõustus kaebaja väitega, et kuna Eesti kohtud kasutasid kõnealuseid veebilehti teabe saamiseks, oli ka temal seda vaja enda õiguste kaitseks.
13.1.Kohus nõustub vastustajaga selles, et teave, millele juurdepääsu on kaebaja sõnul praegusel juhul õigusvastaselt piiratud, oli olemuselt selline, mida tal olnuks võimalik saada otstarbekalt muudest käepärastest allikatest.
13.2.Oma terviseseisundi (sh isiksusehäire) ja sellest tingitud ravivajaduse kohta oli kaebajal võimalik saada esmast teavet Tartu Vangla tervishoiutöötajatelt ning spetsiifilisemate probleemide puhul eriarstidelt. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Otse tervishoiutöötajatelt saadav teave konkreetse isiku terviseseisundi või haigusjuhu kohta on vaieldamatult ka asjakohasem ja täpsem kui veebilehtedelt leitav impersonaalne teave ning seda iseäranis olukorras, kus kaebajal endal kohtule teadaolevalt meditsiiniteadmised puuudvad. Juhul, kui tervishoiuteenus vanglas ei ole kättesaadav või selle kvaliteet, (mh kaebajale jagatav teave) ei rahulda kaebajat, on tal võimalus vaidlustada tervishoiuteenuse osutamist, mittenõuetekohast osutamist või osutamata jätmist kohtus või teavitada pädevat järelevalveorganit (Terviseamet).
13.3.Veebiportaali Jurist Aitab (https://www.juristaitab.ee/) juurdepääsu piiramine ei saa takistada kaebaja võimalusi enda õigusi kaitsta niivõrd intensiivselt, et sellest tuleneks mittevaraline kahju RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Põhiline teave juurdepääsuks oma õiguste kaitseks vangla või kohtu poole pöördumiseks on ka kehtiva õiguse järgi kättesaadav õigusaktide andmebaasist (Riigi Teataja) ning kohtulahendite andmebaasidest (Riigikohtu ja Riigi Teataja veebilehtedel) ning sellega on tagatud usaldusväärse asjakohase teabe saamine. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et haldus- ja halduskohtumenetluses tuleb isikute õiguste kaitse tagamiseks neid menetlusi läbi viivatel institustsioonidel (vangla ja muud haldusorganid, halduskohtud) järgida uurimis- ja selgitamiskohustust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on praeguse asja kaebaja just osalenud peaasjalikult seda liiki menetlustes.
13.4.Vikipeedia puhul on tegemist mittetulundusliku organisatsiooni algatusel loodud paljukeelse võrguentsüklopeediaga, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada (https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Seega ei ole tegemist kaebaja õiguste kaitse seisukohalt usaldusväärsema allikaga, kui seda oleks kvalifitseeritud tervishoiutöötajate nõuanded või VangS § 311 alusel juba kättesaadav teave.
14.Kaebaja olukord ei ole kohtu hinnangul asjas esitatud tõendite põhjal ka sarnane situatsiooniga, mida EIK kajastas kaebaja poolt osutatud asjas Jankovskis vs Leedu (EIK 17.01.2017 otsus, avaldus nr 21575/08). Viidatud lahendis oli juurdepääsupiirang haridusteabele EIK-i hinnagul otseselt seotud kaebaja sooviga omandada haridust ja seeläbi reintegreeruda ühiskonda. EIK leidis, et teabe saamine veebilehelt oli otstarbekam kui korduvate päringute kaudu küsida pidevalt muutuva sisuga infot.
15.Viidatud lahendi kohaselt asjas Kalda vs Eesti (p 58) pidas EIK mõeldavaks, et teatud veebilehtedele juurdepääsu mittetagamine võib kaasa tuua mittevaralise kahju, kuid ka sellistel juhtudel pole alati kohane õiguskaitsevahend rahaline hüvitis. Praeguse asja kaebaja on väitnud, et mittevaraline kahju, mille on tekitanud piirangud juurdepääsuks tema poolt nimetatud veebilehtedele, on väljendunud nördimustundes ja kaotusvalus, väärikuse alandamises ning tervisekahjus (kaebaja nimetab tal esinevat isiksusehäiret).
16.RVastS § 9 lg-s 1 on piiratud füüsilisele isikule mittevaralise kahju rahalist hüvitamist juhtudega, kui kahju on põhjustatud avaliku võimu poolt süüliselt väärikust alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega, st vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (vt ka Riigikohtu 27.06.2017 otsus haldusasja nr 3-3-1-9-17, p 13). Kehtiv kohtupraktika ei ole pidanud mitte igasuguseid ebamugavusi piisavaks mittevaralise kahju tekkimiseks, vaid on rõhutanud, et ületatud peab olema ka teatud raskusastme künnis (nt Riigikohtu19.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25; 17.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p –d 19 ja 23). Kuigi vastustaja ei ole praegusel juhul juurdepääsu piiramist kaebaja soovitud veebilehtedele põhjendanud ressursikulu ega julgeolekuriskide aspektist (vt viidatud lahend asjas nr 3-3-2-116, p 23), on kohus seisukohal, et soovitud veebilehtedele juurdepääsu piiramine praeguses asjas ei ole saanud kaebajale tekitada RVastS § 9 lg-s 1 kirjeldatud tagajärgi, sh alandanud tema väärikust ega kahjustanud tervist ulatuses, mis tingiks hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju.
17.RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamine õiguskaitsevahendina võimalik, kui isik on eelnevalt kasutanud RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmaseid õiguskaitseabinõusid, st esitanud kehtetuks tunnistamise, keelamis- või kohustamisnõude. Lisaks eelnevale märgib kohus, et kaebaja pole kasutanud tõhusalt olemasolevaid õiguskaitsevahendeid väidetava kahju vältimiseks.
6(7)
3-17-1483
Vastustaja on 13.02.2017 vastusega nr 6-24/668-3 (tl 23) jätnud rahuldamata kaebaja 24.01.2017 taotluse ligipääsuks erinevatele internetilehekülgedele (tl 25-26). Vastuses selgitati vaidlustamisvõimalusi. Vaide blanketilt ilmneb, et kaebaja on tagasi võtnud vastusele nr 624/668-3 esitatud vaide (tl 31-31p). Samuti on kaebaja tagasi võtnud vaide asjas nr 6-24/102151 (tl 32-32p), mis samuti puudutas juurdepääsu internetile. Seega ei ole kaebaja ise kasutanud tõhusalt võimalust oma õiguste kaitseks esmalt vaidemenetluses vangla kohustamiseks nõudeid esitada ning pärast kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimist kohtusse pöörduda ning seeläbi vältida talle väidetava kahju tekkimist.
18.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Vangla tegevus ei ole kaebajale põhjustanud hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
kohaselt kannab
Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
20.Kaebaja on taotlenud kohtuotsuse tõlkimist vene keelde. See taotlus tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 110 lg 1 p 1). Kaebaja on Kohtute infosüsteemist nähtuvalt mitme aasta jooksul rohketes haldusasjades esitanud eestikeelseid menetlusdokumente. Samade poolt vahel toimunud kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-17-1503 ilmnes, et kaebaja on edukalt läbinud riigikeele B2 taseme kursuse (Tartu Halduskohtu 11.10.2017 otsus, hetkel veel jõustumata). Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks anda menetlusabi kohtuotsuse tõlkimiseks.
21.Tartu Vanglale tuleb tagastada 07.09.2017 vastuse lisadeks olnud asjassepuutumatud tõendid – Tartu Vangla 24.08.2016 otsus nr 1-13/115-2 ja I. Abdulajevi 04.07.2016 kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/115-1 (tl 44-46). Tegemist on praeguses vaidluses asjakohaste dokumentidega samade registreerimisnumbritega, kuid 2016. aasta dokumentidega. Kaebaja on ise koos kaebusega esitanud praeguses vaidluses asjakohase Tartu Vangla 12.07.2017 otsuse nr 1-13/115-2 ja 15.05.2017 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/115-1 (tl 5 ja 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.