lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1501/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 07.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1501/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1030
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

7. detsember 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1501

Kohtuasi

A.J. kaebus Viru Vangla 22.05.2017 käskkirja nr 6-3/513-1 ning 17.07.2017 vaideotsuse nr 612/196-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: A.J. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta A.J. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.01.2018. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.22.05.2017 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud kinnipeetav A.J. (edaspidi kaebaja) distsiplinaarkorras karistamise kohta käskkirja nr 6-3/513-1 (tl 9-10). Sellega tunnistati ta süüdi Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukorra) punkti 7.1.3 rikkumises ning määrati karistuseks noomitus. Käskkirjast nähtuvalt teostati kaebaja Tallinna Vanglast saabumisel 21.04.2017 tema varade läbiotsimine ning leiti hügieenitarvete koti voodri seest isevalmistamise tunnustega valgest metallist pintsetid. 17.07.2017 vaideotsusega nr 6-12/196-2 (tl 12-13) jäeti selle käskkirja peale kaebaja poolt esitatud vaie (tl 11) rahuldamata.

Veel on kohtutoimikusse esitatud järelevalveosakonna vanemvalvuri 21.04.2017 ettekanne (tl 24), akt eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 24p), distsiplinaarmenetluse alustamise teatis (tl 25), kaebaja 19.05.2017 selgitus (tl 25p), distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 22-23) ning ära võetud eseme vaatlemise kohta 19.05.2017 vormistatud menetlustoimingu protokoll (tl 26).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.18.07.2017 koostatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et halduskohus tühistaks tema karistamise kohta 22.05.2017 antud käskkirja nr 6-3/513-1 ning 17.07.2017 koostatud vaideotsuse nr 6-12/1962. Kaebuse väidetel on menetleja rikkunud uurimispõhimõtet, kuna pole piisavalt tõendanud, et ta on pintsetid tahtlikult oma hügieenitarvete koti voodri vahele pannud ega tuvastanud, et ta on need kunagi sealt leidnud, neid näinud või puutunud.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 20-21) peeti nii vaidlustatud käskkirja kui distsiplinaarmenetlust seaduslikuks ja põhjendatuks ning paluti jätta kaebus rahuldamata. Vastuseks selle väidetele märgiti, et hügieenitarvete kott, mille voodri vahelt keelatud ese leiti, kuulub kaebajale, oli tema valduses ning kuna ta on ise selgitanud, et saabus sellega vanglasse aastal 2013, on ebatõenäoline, et ta ei teadnud pintsettide olemasolust.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas vajavad lahendamist küsimused, kas läbiotsimisel kaebaja hügieenitarvete koti voodri vahelt leitud ese sai anda aluse tema distsiplinaarkorras karistamiseks ning kas määratud karistus on vastavuses tema isiku ja rikkumise asjaoludega.
5.Kinnipeetava isiklike asjadega seonduvad üldised reeglid on sätestatud VangS § 15 lg-tes 1, 2, 3 ja 4. Neis kehtestatu kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, pole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad seaduse kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Keelatud asjade loetelu kehtestatakse justiitsministri määrusega ning vanglateenistusel on õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis vastavad eelnimetatud tingimustele. Niisuguse volituse andmise justiitsministri kõrval täiendavalt ka vanglateenistusele on tinginud vajadus arvestada iga vangla ehituslikust, seal kinni peetavate isikute ja mistahes muust eripärast tulenevaid erisusi ning keelata lisaks VSkE §-s 641 nimetatud keelatud esemetele ja ainetele ka niisuguseid, mis võivad mingil moel ohustada just konkreetse vangla või seal viibivate isikute julgeolekut.
6.Kaebaja distsiplinaarkorras karistamise alusena märgitud kodukorra punkti 7.1.3, kohaselt on kinnipeetaval mõne üksiku erandiga keelatud omada metallist või metalli sisaldavaid esemeid. Kaebaja pole eitanud seda, et temalt ära võetud eseme näol oli tegemist metallist pintsettidega. Kuna niisuguse eseme suhtes pole erandit, ei saa see olla kinnipeetavale lubatud.
7.Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul on haldusorganil õigus kaaluda selle üle, kas üldse karistada distsipliinirikkumise toime pannud isikut ning milline konkreetne karistus valida. Kohtu volitused on niisuguste otsuste puhul piiratud. Ta saab HKMS § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54 ja nõuavad, et selle oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise ajal kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele.

8.Distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt on kaebaja süü keelatud esemete omamises tõendatud nii vanglateenistuse ametniku ettekande kui eseme leidmise/äravõtmise aktiga. Ta pole ka ise pintsettide leidmist eitanud väites üksnes, et ei tea, kuidas need tema koti voodri vahele sattusid. Järgitud on ka kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest ning talle on antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSKE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt. Karistus on määratud VSKE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui seda, miks üldse on vaja kaebajat karistada ning millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada.
9.VangS § 67 p 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Sama seaduse § 63 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise puhul kohaldada mitut erinevat liiki karistust. Kuna kaebajale määratud noomitus on neist kõige kergem, ei ole alust järelduseks, et see on saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta kaebaja isikut, rikkumise asjaolusid või muud sarnast. Miski kohtule esitatust ei võimalda arvata ka seda, et distsiplinaarmenetluse käigus oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi ning õiguse üldisi põhimõtteid. Kuna keelatud eseme omamises seisnev rikkumine saab olla toime pandud ka ettevaatamatu teona, ei oma tähendust see, kas ta pani pintsetid oma hügieenitarvete koti voodri vahele selleks, et tahtis nende olemasolu varjata või libisesid need sinna kunagi varem juhuslikult. Tegemist oli kaebajale kuuluva hügieenitarvetekotiga, mistõttu ei saa olla eluliselt usutav, need võis sinna panna keegi teine. Lisaks väärib siinkohal tähelepanu ka asjaolu, et pintsetid leiti siis, kui kaebaja saabus Tallinna Vanglast, mille kodukorra punkt 7.1.3 keelab samuti kinnipeetavale metallist esemete omamise. Seega on distsipliinirikkumise aset leidmine ja kaebaja süü selles igal juhul tuvastatud ning minimaalse karistuse tõttu pole mingit alust pidada tema karistamist õigusvastaseks.
10.Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust vaidlustatud käskkirja tühistada. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse puuduste kõrvaldamise korras tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Kuna vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, puuduvad antud asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium