lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1453/18

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 07.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1453/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

7. detsember 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1453

Kohtuasi

S.N. kaebus Viru Vangla 10.05.2017 otsuse nr 2-8/13105-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: S.N. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta S.N. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja taotlused kohtuistungi korraldamiseks ja vastustaja taotlus kriminaalasjades tehtud lahendite toimikusse võtmiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud hüvitamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.01.2018. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.10.05.2017 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud otsuse nr 2-8/13105-2 (tl 2-3), millega jättis rahuldamata kinnipeetav S.N. (edaspidi kaebaja) poolt lepingulise kaitsja vahendusel 17.04.2017 esitatud taotluse avavangla osakonda üleviimiseks. 15.06.2017 koostatud vaideotsusega nr 6-12/143-2 (tl 4-5) jäeti selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja asja uueks lahendamiseks 15.05.2017 esitatud vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Veel on toimikusse esitatud kaebaja selgitustaotlustele 21.10.2016, 29.05.2017 ja 05.07.2017 antud vastused (tl 7-8) ning 05.08.2016 koostatud individuaalne täitmiskava (tl 34-37).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.10.07.2017 koostatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et halduskohus muudaks ära tema kohta 10.05.2017 tehtud otsuse ja langetaks omapoolse otsuse. Kaebaja väidetel avanes tal ITK kohaselt 28.02.2017 võimalus avavanglasse üleviimiseks, kuid vastustaja esitas tema vastava pöördumise peale põhjendamata keeldumise. Ta väitis, et vanglas pole tal olnud kogu ärakantud karistusaja jooksul ühtegi õigusrikkumist ja ITK ettekirjutused on tema poolt täidetud. Veel väitis kaebaja, et on pärast keeldumise saamist pöördunud vangla administratsiooni ja Justiitsministeeriumi poole saamaks selgitust, millel põhineb usaldamatus tema vastu, kuid keeldumist pole motiveeritud ja temaga ei suhelda. 19.10.2017 koostatud täienduses (tl 31) leidis kaebaja, et vanade kuritegude eest süüdimõistmine ei saa olla aluseks teist tüüpi vanglasse üleviimisest keeldumisel, sest määratud karistused on ta ära kandnud. 26.10.2015 vanglas kambrikaaslase vastu toime pandud kuritegu põhjendas ta vajadusega kaitsta oma au ja väärikust ning viitas nii sellele eelnenud kui järgnenud laitmatule käitumisele, 05.08.2016 koostatud ITK-s märgitud avavanglasse üleviimise tähtajale, selle kohusetundlikule täitmisele, läbitud sotsiaalprogrammidele ja eelnevate kriminaalasjade hagide maksmisele. Ühtlasi selgitas ta enda isikuga seonduvaid asjaolusid ja kordas üle taotluse kohtuistungi korraldamiseks.
3.Vastustaja vaidles oma kirjalikus vastuses (tl 23) kaebusele vastu ning märkis, et vaidlustatud otsuse põhjendus on küll napp, kuid see pole siiski piisav selle tühistamiseks, sest kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale vanglas meelepärast paigutust. Kriminaalasjades nr 1-151863 ja 1-16-4352 tehtud otsustele viidates ei nõustutud kaebaja väitega tema laitmatu käitumise osas, osundati lisaks veel ka 10.05.2017 asjas nr 1-16-1453 koostatud määrusele ning leiti kokkuvõtvalt, et keelduva otsuse tegemine oli ainuvõimalik ja kaebuse nõude rahuldamiseks pole alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas kaebuse esitajal oli õigus nõuda enda ümberpaigutamist avavanglaosakonda ning vastustajal alus ja kohustus vastav taotlus rahuldada.
5.VangS § 20 lg-s 1 sätestatu võimaldab küll kinnipeetava ümberpaigutamist avavanglasse, kuid üksnes tingimustel, et karistuse kandmine kinnises vanglas pole täitmiskava kohaselt otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Need kolm tingimust on ümberpaigutamise formaalsed alused, mis saavad rakenduda üksnes juhul, kui kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Vangistusseaduse mõtte kohaselt tuleb kinnipeetaval vangistus üldjuhul ära kanda kinnises vanglas. Avavanglasse või avavanglaosakonda ümberpaigutamine on erand, mille kohaldamiseks peavad olema täidetud vastavad eeldused. Seaduseandja eeltoodud käsitluse järgi peab seejuures peamiseks olema veendumus, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Täpselt sama tuleneb ka justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ (edaspidi Täitmisplaan) § 17 lg-tes 1 ja 2 sätestatud avavanglasse või avavanglaosakonda ümberpaigutamise üldtingimustest. Ilma selle nõude täitmiseta ei tohi kinnipeetavat avavanglasse ümber paigutada. Täitmisplaani § 172 lg-te 1 ja 2 ning § 17 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt algatab ümberpaigutamise menetluse vangla ning kinnipeetavalt küsitakse küll nõusolekut avavanglasse või avavanglaosakonda paigutamise kohta, kuid talle on antud üksnes sellest keeldumise võimalus ega ole ette nähtud õigust ise enda ümberpaigutamist taotleda.
6.Kaebaja taotlusele 10.05.2017 antud vastusest nähtuvalt ei peetud tema avavanglaosakonda ümberpaigutamist võimalikuks seetõttu, et ta ohutase on 21.07.2016 hinnatud kõrgohtlikuks. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et tema puhul ei ole uute õigusrikkumiste toimepanemist puudutavas osas kindlust ja ta pole avavanglasse paigutamiseks sobiv. 15.06.2017 koostatud vaideotsuses märgiti samuti, et kaebaja ei sobi avavanglasse, sest vanglal on alust arvata, et ta võib toime panna uue õigusrikkumise.
7.Õigusaktides puuduvad sätted, millised määraksid täpselt ära, millistel alustel saab lugeda, et kinnipeetav ei pane enam toime uusi õiguserikkumisi. Seega ei ole tegemist mõõdetavate tulemuste alusel tehtava otsustusega ning otsustajal tuleb kujundada oma arvamus subjektiivsete näitajate ja hinnangute põhjal ning seejuures on tal väga suur kaalutlusruum. Kaalutlusõiguse alusel langetatud otsustuse puhul on halduskohtu volitused piiratud. Ta saab HKMS § 158 lg 3 tulenevalt kontrollida vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.
8.Käesoleval juhul nähtub kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadavatest kriminaalasja nr 1-164352 materjalidest, et kaebaja on Harju Maakohtu 08.06.2016 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 järgi ning talle mõistetud ühe kuulist vangistust on suurendatud kriminaalasjas 1-09-1863 mõistetud ärakandmata osa võrra ja mõistetud liitkaristuseks vangistus 3 aastat 7 kuud ja 9 päeva. Kohtuotsusest nähtuvalt on kaebajat varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kõnealuse teo pani ta toime vanglas viibides kaaskinnipeetava suhtes. 11.04.2017 kohtumäärusega on Viru Maakohus jätnud kaebaja talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, sest on pidanud seda tema eelneva käitumise ja viimase kuriteo asjaoludest lähtuvalt ennatlikuks. Vastava järeldusega nõustus ka Tartu Ringkonnakohus oma 10.05.2017 määruses. Niisugused asjaolud kinnitavad, et vastustaja kahtlused uute õigusrikkumiste võimalikkusest saavad olla põhjendatud ning tal polnud piisavat alust selleks, et algatada kaebaja avavanglaosakonda ümberpaigutamise menetlust.
9.Kõik eelnevalt käsitletud kriminaalasja nr 1-16-4352 lahendid on kättesaadavad nii kohtute infosüsteemi andmete kui Riigi Teataja vahendusel. Vajadus nende võtmiseks toimiku materjalide hulka puudub, mistõttu jääb vastustaja sellekohane taotlus rahuldamata. Rahuldamata jäävad ka kaebaja poolt esitatud korduvad kohtuistungi taotlused. Kohus on korra juba teinud sellekohase otsustuse ning neis viidatud keeleoskuse ja õigusalaste teadmiste puudumine pole takistanud tal kaebuse ega täiendavate selgituste esitamist.
10.Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada kaebust põhjendatuks ning ta peab jätma selle täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja eest tasutud 15 euro suuruse riigilõivu HKMS § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud, mistõttu puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium