DoktorLeks OÜ kaebus AS Ühisteenused 14.10.2015 viivistasu otsuse nr 0186002180 ja Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirja nr 112854 õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Kaebuse esitaja: DoktorLeks OÜ, esindaja Aleksander Strelov Vastustaja 1: AS Ühisteenused, esindaja Alger Räpp Vastustaja 2: Tallinna Transpordiamet, esindaja Tiit Eenmaa Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04. jaanuaril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 14.10.2015 kell 13:41 aadressil Tatari 64, Tallinn viivistasu otsuse (edaspidi VTO) nr 0186002180 sõiduki Mercedes-Benz (reg märk 215 MKO) avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest.
2.Aleksander Strelov esitas AS Ühisteenused 14.10.2015 koostatud VTO-le nr 0186002180 vaide Tallinna Transpordiametile.
3.Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirjaga nr 112854 jäeti A. Strelovi vaie rahuldamata. Vaide otsuse kohaselt oli mootorsõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskell, millel oli parkimise alguse ajaks märgitud 13:50.
4.DoktorLeks OÜ esitas 28.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 14.10.2015 VTO nr 0186002180 ja Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirja nr 112854 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (haldusasi nr 3-17-1359). Tallinna Halduskohtu 01.08.2017 määrusega nr 3-17-1359 tagastas kohus kaebuse, kuivõrd kaebuses esinevad puudused olid kõrvaldamata.
5.14.08.2017 teatas kaebuse esitaja, et esitab korduva kaebuse, kuivõrd kohus tagastas kaebuse ebaõigesti. Kaebaja palub tuvastada AS Ühisteenused 14.10.2015 VTO nr 0186002180 ja Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirja nr 112854 õigusvastasuse. Kohus võttis kaebuse oma 01.09.2017 määrusega menetlusse (haldusasi nr 3-17-1717). 16.10.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus ja selle suhtes tehtud vaideotsus tuleb tühistada. Kaebaja märgib oma nõuet põhjendades, et sõidukisse oli nähtavale kohale paigaldatud standardne parkimiskell, millel oli parkimise algusajaks märgitud 13:42. Kaebaja väidab, et parkimiskella formaat ei võimalda üheselt kindlaks teha täpset aega ning läbi klaasi pildistamine moonutab parkimiskella näitu. Piirkonnas, kus sõiduk pargiti on lubatud tasuta parkida 15 minutit. Kaebaja toob välja, et viivistasu otsuselt ei nähtu parkimiskellal olnud aega. Kaebaja rõhutab, et ta ei ole soovinud parkimiskorda rikkuda. Kaebaja palub tuvastada VTO ja vaideotsuse õigusvastasus. Kaebaja selgitab, et tema kaebuse eesmärgiks on läbi õigusvastasuse tuvastamise hilisem kahjunõude esitamine.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.Vastustaja AS Ühisteenused (Vastustaja I) leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse õigusvastuse tuvastamise nõudes ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 4 alusel peab sõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist või siis 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui parkimise algusaeg on teatavaks tehtud kirjalikult või parkimiskella abil.
Seega tuleneb parkimise algusaja selgelt ja arusaadavalt teada andmise kohustus liiklusseadusest ning parkimise algusajast teada andmine eeldab parkimise algusaja märkimist kirjalikult või parkimiskella abil viisil, et see tähistaks tegelikkusele vastavat aega ning oleks parkimistasu kontrollimise ajal arusaadav parkimiskontrolöridele. Käesoleval juhul parkimiskellast tehtud foto põhjal on tuvastatav parkimiskella näit kell 13:50 (seier asetses 45 ja 60 minuti vahel), mis ei võimaldanud parkimistasu kontrollimise ajal kell 13:41 parkida parkimistasu maksmata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduki 215MKO parkimise eest ei olnud tasutud parkimistasu, palub vastustaja kohtul jätta kaebuse viivistasu otsuse ja Tallinna Transpordiameti käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
8.Vastustaja Tallinna Transpordiamet (Vastustaja II) on seisukohal, et kaebus on alusetu ja palub jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
8.1.Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki MB registrinumber 215MKO parkimiskoha üle VTO määramise ajal. Sõiduk oli pargitud Tatari tn 64, mis asub Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 6 lg 3 p 1 ja määruse lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ (edaspidi skeem) kohaselt kesklinna tsoonis. Sõiduki parkimisel Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal peab sõiduki juht LS § 187 lg 4 ja määruse § 4 lg 1 kohaselt tasuma parkimistasu enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist. Kui juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teadaandnud, siis tekib tal parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega Asjas puudub vaidlus, et kaebaja kasutas parkimiskella parkimise algusaja fikseerimiseks. Küll on asjas vaidlus parkimise algusaja osas, kuivõrd sellest sõltub parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise aeg. Vastustaja 2 toob välja, et parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale selliselt, et see võimaldaks väljastpoolt visuaalselt tuvastada parkimise algusaega (LS § 187 lg 5). Parkimistasu maksmise kontrollimise käigus fotografeeris parkimisjärelevalve ametnik sõidukile paigaldatud parkimiskella, mitte sõiduki esiklaasi ning parkimistasu maksmata jätmine tuvastati parkimiskellal märgitud parkimise algusaja fikseerimisega. Vastusele lisatud parkimiskellast tehtud fotost on näha, et kaebaja on kasutanud ühe seieriga parkimiskella, millel on minutijaotuse sammuks 15 minutit (15, 30, 45, 60 minutit). Ühe seieriga parkimiskella korral kasutatakse seierit üheaegselt nii tunni kui ka minuti määramiseks. Kaebaja on väitnud nii vaides kui kaebuses, et märkis parkimiskellal parkimise algusajaks 13:42. Vaide menetleja leiab, et on vaideotsuses asunud põhjendatud seisukohale, et parkimiskellal oli parkimise algusajaks märgitud 13:50, mitte aga 13:42. Vastustaja II jagab täielikult menetleja seisukohta. Parkimiskellast tehtud foto põhjal on tuvastatav, arvestades pildistamise nurka läbi sõiduki aknaklaasi (erinevalt kaebaja seisukohast), et seieri teravik asetseb 45 ja 60 minuti vahel ehk siis kella 13:50 peal. Parkimise algusaeg 13:42 oleks märgitud parkimiskellal siis, kui parkimiskella seieri teravik asetseks enne 45 minuti tähist parkimiskellal. VTO on koostatud kell 13:41, mis tähendab seda, et kaebaja on parkimise algusaja parkimiskellal ette märkinud ca 9 minutit tegeliku parkimise algusaja ja VTO koostamise ajaga võrreldes. Kuna parkimise algusajaks oli parkimiskellaga märgitud 13:50 ja sõidukit kontrolliti
ja VTO koostati kell 13:41, siis oli parkimistasu sõiduki kontrollimise ja VTO koostamise ajal maksmata. Lisaks tuleb märkida seda, et VTO koostamise ajal ei tuvastanud parkimiskontrolör parkimise eest tasumist tõendavaid dokumente määruse § 5 tähenduses. VTO määramise õiguslikud alused on sätestatud LS § 188 lg 1 p-des 1-4. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimiskontrolör viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja sõiduki omanik või vastutava kasutaja, kui vastutav kasutaja on liiklusregistrisse kantud. Liiklusregistri andmetel on sõiduki MB registrinumber 215MKO omanik kaebaja. Seega on kohustatud isik viivistasu maksmisel kaebaja ning viivistasu määramine kaebajale parkimistasu maksmata jätmise eest on põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja 2 märgib, et parkija otsustada on, millist parkimiskella ta kasutab, kas ühe osutiga või kahe osutiga (tunni ja minuti osuti) parkimiskella, aga parkija kohustus on parkimise algusaeg parkimisekellal märkida vastavuses parkimise alguse reaalajaga. Kui parkija kasutab ühe seieriga parkimiskella, on tema hoolsuskohustus parkimise algusaeg märkida vastavuses parkimise alguse reaalajaga. Kui isik kahtleb oma võimes parkimiskella kasutada või kahtleb parkimiskellal parkimise tõese algusaja märkimise võimalustes, siis peaks ta kasutama võimalust märkida parkimise algusaeg kirjalikult. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud parkimise õige algusaja teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu maksmist või LS-s sätestatud 15 minuti kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise tuvastamisel. LS § 188 lg 4 sätestab andmed, mis peavad olema VTO-le märgitud. LS ei nõua, et VTO-le oleks märgitud parkimiskellale märgitu parkimise algusaeg.
8.2.Vastustaja II on seisukohal, et puuduvad ka alused põhjendatud vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaideotsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning vaide läbi vaatamisel ei ole rikutud seadust. Vaide menetleja on piisava põhjalikkusega analüüsinud tõendeid ning jõudnud õigele järeldusele, et parkimiskellal oli parkimise algusaeg ette märgitud ning VTO määramise ajal oli parkimistasu maksmata. Kuivõrd VTO on määratud õiguslikul alusel, siis on ka vaideotsus õiguspärane ning puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
9.1.Määratud VTO kohaselt pargiti sõiduk Mercedes-Benz reg märk 215MKO 14.10.2015 kell 13:41 aadressil Tatari 64. Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki reg.märk 251MKO parkimiskoha üle VTO määramise ajal.
9.2.Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 6 lg 3 p 2 ja määruse lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ (edaspidi skeem) kohaselt asub Tatari 64 kesklinna tsoonis. Määruse nr 30 § 9 sätestab maksumäärad tasulisel valveta parkimisalal. Määruse nr 30 § 9 lg 2 p 1 kohaselt oli vaidlusaluse VTO koostamise ajal maksumääraks parkimisel kekslinna tsoonis 0,02 eurot iga alustatud parkimisminuti kohta (va esimesed 15 minutit). Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 1 kohaselt on kekslinna tsoonis mootorsõiduki tasulise parkimise aeg esmaspäevast kuni reedeni kell 07:00-19:00 ja laupäeval kella 08:0015:00 ning pühapäeval tasuta. Ka selles osas puudub poolte vahel vaidlus.
9.3.LS § 187 lg 4 ja määruse § 4 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on
parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et pikemat tähtaega ei ole Tallinna Volikogu kehtestatud.
9.4.Pooled vaidlevad käesoleval juhul parkimiskellal märgitud parkimise algusaja üle. Kohus leiab, et vastustajad on tõendanud, et sõiduki kontrollimise ajal 14.10.2015 kell 13:41 oli sõidukile reg.märk 215MKO paigaldatud ühe seieriga parkimiskell, mille osuti asetses veidi enne number 2 (14:00) ehk 13:50 peal (tl 42). Vastustajad on õigesti välja toonud, et sõiduki juht oli märkinud parkimise algusajaks kell 13:50 ehk märkinud parkimise algusaja ette võrreldes tegeliku parkimise algusaja ja sõiduki kontrollimise ajaga ning kaebaja väited sellest, et parkimiskellale oli märgitud 13:42 ei ole usutavad ega tõendatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on piisavalt tõendatud, et kaebaja sõiduki parkimiskellale oli märgitud parkimise alguse ajaks 13:50. Kaebaja väited seoses erineva nurga alt parkimiskella pildistamisega võivad olla küll mingil määral tõesed, kuid kohtule esitatud fotolt nähtub, et pildistatud on otse. Seega antud juhul loeb kohus tõendatuks, et kaebaja poolt oli märgitud parkimise alguse ajaks on kõige varasemalt 13:50, millest tulenevalt on VTO õiguspärane ja selle õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et edaspidiselt sarnaste vaidluste vältimiseks on kaebajal võimalik kasutada kahe osutiga parkimiskella või kirjutada konkreetne parkimise kellaaeg numbritega paberile, millelt on kellaaeg alati üheselt ja selgelt tuvastatav. Kohus märgib, et kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud parkimise õige algusaja teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu maksmist või LS-s sätestatud 15 minuti kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise arvestamisel ja kontrollimisel. Kuna käesolevas asjas on sõiduki juht parkimise algusaja parkimiskellal märkinud ajaliselt tulevikku võrreldes tegeliku parkimise alguse ajaga, ei ole parkija täitnud LS § 187 lg 4 teises lauses sätestatut ning sõiduki kontrollimisel oli parkimistasu maksmata. Määruse nr 30 § 13 lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt; 5) parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi (vt ka LS § 188 lg 1). Määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1 sätestab, et viivistasu määr on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud juhtudel 31 eurot (vt ka LS § 188 lg 8).
9.5.Mis puudutab kaebaja väidet, et viivistasu otsuselt ei nähtu parkimiskellal märgitud parkimise aega, siis sellist kohustust, mille kohaselt tuleks parkimiskellal märgitud aeg viivistasu otsusele märkida seadus ette ei näe. Samuti on vastustaja fikseerinud olukorra tõsikindlalt fotoülesvõttel, mis annab võimaluse tõsikindlalt tuvastada kaebaja enda poolt määratud parkimise algusaega. Sellest tulenevalt ei saa see asjaolu tuua kaasa ka viivistasu otsuse õigusvastasust.
9.6.Arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist on viivistasu määramine sõiduki omanikule (tl 43) parkimistasu maksmata jätmise eest põhjendatud ja õiguspärane ning puudub alus vaidlustatud VTO tunnistamiseks õigusvastaseks. Kuivõrd VTO on õiguspärane, siis on õiguspärane ka selle suhtes tehtud vaideotsus. Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vaidlustatud VTO suhtes tehtud vaideotsuses toodud põhjendustega ning vastustajate seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks
käesolevale kaebusele ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata.
10.HKMS § 108 lõike lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajad ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.