Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 5. detsember 2017, Tartu 3-17-2039 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määrus Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’i (eelnevas menetluses Mhmmad Abdarrahman Ali ja Mhmmad Abdurrahman Omar) määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
Jätta Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar ́i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar peeti Politsei ja Piirivalveameti (PPA) poolt kinni 7. oktoobril 2017 kell 13:58 Eesti Vabariigi Võru maakonnas Misso vallas Hindsa külas grupis väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel koos Abdelrhman Ashraf Abo Elfotoh Shpaan’i, Mohamed Elsaed Mahmoud Elsaed Hagrs’i ja Fared Molhem’iga. Isikud ütlesid, et on Süüria Araabia Vabariigi kodanikud, kuid hiljem muutis määruskaebuse esitaja oma väidet. Ta nimetas end Egiptuse kodanikuks Mhmmad Abdarrahman Ali, kes on sündinud
6.veebruaril 1995 Egiptuses, keskharidusega, vallaline ja emakeel on araabia keel. Isikutel puudusid dokumendid ning neid kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses.
Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar avaldas 8. oktoobril 2017 kell 03:20 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel
ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja § 15 lg 1 p 2-5 alusel. Isiku varjupaigataotlus registreeriti nr 7001710388. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud. Rahvusvahelise kaitse menetluses muutis isik enda nime ja uueks nimeks väitis olevat Mhmmad Abdurrahman Omar.
3.PPA esitas 9. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 4, 5 alusel.
3.1.Isikul puuduvad reisidokumendid ja ta tuvastati tema enda sõnade järgi. Puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Kui isikud grupis kinni peeti, väitsid kõik, et on Süüria kodanikud. Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar andis kiirabi brigaadile enda andmed, mis ei kattu hiljem PPA menetluses esitatud andmetega. PPA-l puudub kindel teadmine, kellega on tegemist. Isiku väited, et ta on Egiptuse kodanik ja tema pass läks metsas taskus olles katki, viitab asjaolule, et isik võib olla oma passi tahtlikult hävitanud. 3.2 Isiku suhtes ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla tõhus. Järelevalvemeetmed on tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on kindlalt teada ja kellel on kehtivad reisidokumendid. Leebema meetme rakendamine ei teeniks PPA taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist ja tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Seega on isiku kinnipidamine proportsionaalne. 3.3 Isik on selgitanud, et tema soov oli jõuda välja Euroopasse koos teiste grupis olevate isikutega, et seal varjupaika taotleda ja parandada oma majanduslikku olukorda. Samas on isik andnud vastuolulisi ütlusi Venemaal viibimise pikkuse kohta, väites esmalt, et viibis Venemaal kolm kuud ja teisel korral, et viibis Venemaal ühe nädala. Isik on PPA-le selgelt väljendanud, et saabus Eestisse ebaseaduslikult. Asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule, mistõttu on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse vajalik ja proportsionaalne meede. 3.4 Riigipiiri ebaseaduslik ületamine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning võib samuti olla motiveeritud põgenema. Eelpool nimetatud faktid seavad kahtluse alla isiku valmisoleku teha ametnikega koostööd ja kõik esitatud andmed ei pruugi olla tõesed. Isiku puhul esineb kõrgendatud oht Eestist põgenemiseks, kuna tema eesmärk oli suunduda Rootsi Kuningriiki ja seal taotleda varjupaika või asuda tööle. Isik selgitas, et ei soovi minna tagasi Venemaale või kodumaale. Eestisse saabumise asjaolud ja tema varjamatu eesmärk saada mõnes Euroopa Liidu riigis paremale elujärjele, annavad piisava aluse väita, et isiku mitte kinnipidamisel esineb reaalne oht isiku põgenemiseks. Samuti on vajalik isiku kinnipidamine varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 9. oktoobri 2017. a määrusega PPA taotluse ja andis loa Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 9. oktoobrist 2017 kuni kaheks kuuks. 4.1 Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotlustes toodud asjaolusid esineb alus Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA põhjendas veenvalt, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja tema tegelikuks eesmärgiks ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Asjaolude pinnal saab järeldada, et isik saabus Eestisse eesmärgiga parendada enda majanduslikku elujärge liikudes Eestist edasi teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. 4.2 Kohtu hinnangul esineb isiku põgenemisoht VRKS § 361 lg 2 p 4 ja VSS § 15 lg 2 p 1 mõttes, kuna isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Tema eelneva käitumise põhjal on tõenäoline, et ta ei pruugi olla varjupaigamenetluse lõpuni Eesti territooriumil. Tal puudub side ning reisikaaslastega tegutseti grupiviisiliselt ja organiseeritult ebaseaduslikult Euroopa Liitu saamise eesmärgil.
4.4.Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna pole võimalik tagada, et isik Eestist ei lahkuks. Samuti on vaja kontrollida isiku esitatud andmete tõele vastavust. 4.5 Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne abinõu. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist enda rahvusvahelise kaitse menetluse ajal.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar esitas volitatud esindaja kaudu määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. 5.1 Määruskaebuse kohaselt on isik rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on VRKS § 10 lg 2 p 2 alusel õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Ekslik on seega halduskohtu seisukoht, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibida. See ongi muu seaduslik alus Eestis viibimiseks VMS § 43 lg 1 mõistes. 5.2 Asjaolu, et PPA-l on vaja asjaolusid välja selgitada ja kontrollida isiku esitatud andmeid, ei ole aluseks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamisel. Kinnipidamiseks peab olema vältimatu vajadus, kuid halduskohus ei põhjendanud piisavalt, miks esineb vältimatu vajadus. 5.3 Isiku ebaseadusliku riiki sisenemise alusel ei saa eeldada põgenemisohtu, vaid põgenemiseohu tuvastamist saab väita mitme kriteeriumi esinemisel koosmõjus. Samuti tuleks vältida automaatseid seoseid ning hinnata iga juhtumit individuaalselt. Halduskohus ei tuvastanud põgenemisohtu, vaid järeldas, et põgenemisoht esineb. Selline automaatne järeldus on vastuolus VRKS ja VSS sätetega ning põhimõtetega ja rahvusvahelise praktikaga. 5.4 Eluliselt on arusaadav, et isik ei soovinud taotleda rahvusvahelist kaitset Vene Föderatsioonis, mis ei ole turvaline koht ja soovis liikuda Euroopa Liitu. Kaebaja ei ole esitanud taotlust väljasaatmise vältimiseks, vaid varjupaiga saamiseks Euroopa Liidus, kus mh austatakse sõnavabadust ja isikut ei kohelda halvasti nagu tema päritoluriigis. 5.5 Eesti õiguskorras ei eksisteeri ebaseaduslikku rahvusvahelise kaitse taotlust, mistõttu jääb vastav halduskohtu väide arusaamatuks. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei pea esitama piiripunktis, kuna seadus sellist nõuet ette ei näe. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et isik ei ole kasutanud seaduslikku võimalust rahvusvahelise kaitse taotlus esitada või ka viibimisalust taotleda. 5.6 Eestis on varjupaigataotlejatele rajatud kaks majutuskeskust, kus isikutel on kohustus mh öösiti viibida. Seega oleks võimalik tagada registreerimise ja ilmumise kohustuse täitmine ka juhul kui isik viibiks majutuskeskuses. Väide, et isikul puudub Eestis elukoht ja seetõttu tuleb ta kinnipidamiskeskusesse paigutada, on meelevaldne, ebaproportsionaalne ning vastuolus kehtiva õiguse ja inimõigustega.
6.PPA esitas määruskaebusele vastuse, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata. 6.1 PPA selgitab, et isikul on õigus viibida kuni menetluse lõpuni Eesti Vabariigis. Käesoleval hetkel on isiku väljasaatmine võimatu, kuna isikuandmed ja kodakondsus on tuvastamata ning isik ei ole teinud PPA-ga koostööd oma identiteedi tuvastamisel. Isiku kinnipidamine on vältimatult vajalik isiku tuvastamiseks ja kodakondsuse kontrollimiseks. Isik on muutnud kolmel korral oma nime ja kahel korral oma sünniaega, mis tähendab, et isik on viinud ametnikke oma identiteedi osas teadlikult korduvalt eksitusse. 6.2 Isik andis kindla selgituse, et tema eesmärk ei olnud Eestisse jääda, vaid jõuda Rootsi Kuningriiki, et seal varjupaika taotleda ja saada paremale elujärjele. Nii PPA kui ka halduskohus on veendunud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik rikkus seadust ja sisenes ebaseaduslikult Eesti Vabariiki, mistõttu on tõenäoline, et ta võib veelkord seadust rikkuda ja siseneda
ebaseaduslikult Rootsi Kuningriiki. Varjupaigamenetluse lõpule viimise tagamiseks on isiku kinnipidamise jätkamine vältimatu. Esineb põhjendatud kahtlus, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks ning isik võib panna toime korrarikkumisi. 6.3 Määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus viitas ebaseadusliku rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele, on halduskohtu määruse meelevaldne tõlgendamine. Kohus pidas silmas isiku ebaseaduslikku saabumist Eesti Vabariiki ületades ajutist kontrolljoont selleks mitte ettenähtud kohas. Isikul oli võimalus saabuda Eesti Vabariiki läbi rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti ja esitada seejärel varjupaigataotlus. Isik esitas varjupaigataotluse rohkem kui 12 tundi pärast ametnikega kokkupuudet, väljasaatmise menetluse käigus. 6.4 Isikuga läbiviidud menetlustoimingute käigus on selgunud, et tal puuduvad Eesti Vabariigiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud seosed. Seega ei oma isik kindlaks määratud elukohta, mida saaks kasutada järelevalve meetmena ning puudub dokument, mida saaks järelevalve meetmena hoiule võtta. Asjaoludest, et isikul puuduvad Eestis sidemed, isiku sooviks oli liikuda Rootsi ning ta ütles ka varasemalt riigi piiri ebaseaduslikult ja dokumentideta, nähtub, et järelevalve meetmed kaebaja suhtes ei pruugi olla tõhusad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Määruskaebuse kohaselt on väär halduskohtu seisukoht, mille kohaselt puudub vaidlus selles, et kaebaja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudub viibimisalus. Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’il on õigus riigis viibida, kuna hetkest, mil isik palub rahvusvahelist kaitset, on tal seaduslik õigus riigis viibida kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja ebaseaduslik saabumine riiki asjaolusid arvestades väljaspool kahtlust. Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks on loetletud välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-s 1 ning vaidlus puudub selles, et Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’il ei olnud riiki saabudes ühtegi nimetatud seaduslikest alustest.
9.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et põgenemise oht on PPA ja halduskohtu poolt vääralt tuvastatud. Halduskohus järeldas põgenemisohu, mitte ei tuvastanud selle olemasolu.
9.1.Riigikohus on leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestvuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29. jaanuar 2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega ei ole põgenemisohu hindamisel tegemist oletustel põhineva otsustusega vaid objektiivsete asjaolude põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega.
9.2.Halduskohus on põgenemise ohtu määruses põhjendanud sellega, et isiku reisiteekonnast ja Eestisse saabumise asjaoludest tuleneb, et isik soovis läbi Eesti edasi liikuda Rootsi Kuningriiki. Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar sisenes Eestisse väljaspool selleks ette nähtud kohta, ei teavitanud enda saabumisest ametiasutusi ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui talle PPA poolt ebaseaduslikult riiki sisenenud isikuna arvele võtmist selgitati, et tema suhtes rakendatakse lahkumiskohustust. Kohus on käesoleval juhul arvestanud objektiivseid asjaolusid: isiku Eestisse saabumise viisi, initsiatiivi puudumist ametiasutustega kontakteerumiseks ning isiku ülekuulamisel ja kohtuistungil antud ütlusi. Ainuüksi väljaspool selleks ettenähtud kohta riiki sisenemine viitab selgelt soovile siit edasi liikuda endale sobivasse riiki. Samuti ei taotlenud määruskaebuse esitaja rahvusvahelist kaitset Vene Föderatsioonis, kust
ta ebaseaduslikult Eestisse saabus. Lisaks eelnevale puuduvad Mohammad Abdarrahman Ali Ibrahim Omar’il Eestiga igasugused sidemed ning on vähemalt kahtlus, et isikut tõendava dokumendi hülgamise kaudu on ta soovinud raskendada võimaliku väljasaatmismenetluse läbiviimist. Lisaks tasub mainimist, et isik on pärast kinnipidamist muutnud kolmel korral ütlusi oma nime ja kahel korral sünniaja kohta. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas on kohane kahtlus, et isik ei soovi kaasa aidata varjupaiga taotluse läbivaatamisele ja menetlemise ajal võib Eestist lahkuda.
10.VRKS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Määruskaebuse esitaja leiab, et majutuskeskuses viibides oleks tal elukoht, kust ta oleks varjupaiga taotluse menetlemisel kättesaadav. Samuti leiab isik, et asjaolude väljaselgitamine ei saa olla tema kinnipidamise aluseks. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht. VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Seega ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et asjaolude väljaselgitamine ei ole aluseks tema kinnipidamiseks. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ja halduskohus andis vastava loa, millega ringkonnakohus nõustub.
11.Määruskaebuses leitakse, et ebaseaduslikku rahvusvahelise kaitse taotlust, millele halduskohus määruse p-s 11 viitas, ei ole olemas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus on silmas pidanud isiku ebaseaduslikku saabumist Eesti Vabariiki, sest vaidlustatavas määruses ei ole halduskohus kasutanud sõnaühendit ebaseadusliku rahvusvahelise kaitse taotlus. Halduskohus on määruse p-s 11 põhjendanud, et ebaseaduslikust Eestisse saabumisest saab järeldada, et isiku suhtes on põgenemisoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu niisugune seisukoht meelevaldne ning põhineb isiku ütlustel kodumaalt ja Venemaalt lahkumise põhjuste kohta.
12.Lähtuvalt eespool toodust jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. oktoobri 2017. a määruse muutmata.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.