lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2293/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2293/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1723
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitseVangS § 11Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 43Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2293

Määruse kuupäev

28. november 2017, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

J. N kaebus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas alates 01.10.2017.

Resolutsioon

1.Tagastada J. N kaebus.
2.Jätta J. N esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1) võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse peale esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas (resolutsiooni p 2) võib esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale, Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile.

ASJAOLUD

1.J. N esitas 18.10.2017 Viru Vanglale vaide, milles taotles koheselt vanglas suitsetamise võimaldamist ja Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamist.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Viru Vangla tagastas 27.10.2017 J. N vaide kirjaga nr 6-12/422-2 põhjusel, et isikul puudub õigus vaie esitada.
3.08.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse J. N kaebus, milles kaebaja märgib, et esitab kaebuse suitsetamise korraldusele Viru Vanglas alates 01.10.2017 ning palub tühistada Viru Vangla 24.04.2017 käskkiri nr 1-1/55. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 tehtud muudatused justiitsministri 30.11.2000 määruses „Vangla sisekorraeeskiri“. Kaebaja palub ka esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 kehtivus ning anda korraldus, et vangla poes oleksid sigaretid saadaval ja neid ka müüdaks.
4.Tartu Halduskohus palus 09.11.2017 määrusega Viru Vanglal ja Justiitsministeeriumil esitada Tartu Halduskohtule seisukoht J. N kaebuse lubatavuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
5.Viru Vangla 20.11.2017 kohtule esitatud vastuses märkis, et 27.10.2017 tagastas Viru Vangla kinnipeetavale ekslikult vaide. 17.11.2017 uuendas Viru Vangla menetluse. Seega asus vangla seisukohale, et kinnipeetava vaie tuleb edastada vaiet menetlevale haldusorganile, s.o Justiitsministeeriumile. 17.11.2017 edastas vangla kinnipeetava 18.10.2017 vaide nr 6-12/422-

1 Justiitsministeeriumile. Vangla hinnangul tuleb aga enne kaebuse halduskohtu menetlusse võtmise otsustamist oodata ära kohtueelse menetluse tulemus. Seonduvalt esialgse õiguskaitse taotlusega on Viru Vangla seisukohal, et asjas puudub sisuline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Viru Vangla märgib, et vanglates oli suitsetamine piiratud ka enne 01.10.2017. Viru Vangla kodukorra kohaselt oli vahemikul 16.05.2016 kuni 30.06.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni 3 sigaretti päevas ja seda vaid ajal, kui nad said viibida kohas, mis oli suitsetamiseks määratud. Alates 01.07.2017 lubati kinnipeetaval jalutuskäigule võtta 2 sigaretti ning alates 01.09.2017 1 sigaret. Praktikas tähendas see seda, et kinnipeetav, sh esialgse õiguskaitse taotleja, sai päevas lubatud arvu sigarette suitsetada ühe tunni jooksul, kui ta viibis värskes õhus jalutuskäigul. Selles kontekstis ei näe vangla õiguslikku võimalust, et käesoleva õiguskaitse menetluse raames isegi hüpoteetiliselt taastataks 01.10.2017 eelne olukord, mil Viru Vangla kinnipeetavatel oli võimalik suitsetada päevas üks sigaret. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik suitsetada sedavõrd väike kogus sigarette päevas, on kaebajale suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja ajutist laadi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole mõeldud igasuguste ebamugavuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastupidisel juhul saaksid taotleja õigused olulisel määral kahjustada. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 16.11.2017 tõendi kohaselt ei ole isikul sõltuvusprobleeme ja ta ei ole esitanud tervisekaebusi seoses suitsetamise piiramisega. Haldusakti peatamise kohaldamine ei ole mõeldud igasuguste ebamugavuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastupidisel juhul saaksid taotleja õigused olulisel määral kahjustada. Asjaolu, et kinnipeetaval ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Olukorras, kus ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et kaebaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud ja vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.

6.Justiitsministeerium 20.11.2017 kohtule esitatud vastuses märgib, et Viru Vangla on 17.11.2017 edastanud Justiitsministeeriumile J. N 18.10.2017 vaide nr 6-12/422-1, milles kinnipeetav vaidlustab Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55. Vaide edastamise kirjas asus Viru Vangla seisukohale, et 27.10.2017 tagastati J. N vaie ekslikult. Vaiet praeguseks Justiitsministeeriumis lahendatud ei ole. Justiitsministeerium palub VangS § 11 lgst 51 tulenevalt kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel võtta arvesse, et vaie on hetkel Justiitsministeeriumis lahendamisel. Seonduvalt esialgse õiguskaitse taotlusega leiab Justiitsministeerium, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus puudub, mistõttu tuleks kaebaja taotlus jätta rahuldamata. Viru Vangla meditsiiniosakonnalt saadud teabe kohaselt ei ole J. N sõltuvusi (sh nikotiinisõltuvust) diagnoositud. Pikema ajaperioodi jooksul kontrollitud keskkonnas viibimine ei ole soodustanud sõltuvuse teket. J. N ei ole ka ühelgi korral avaldanud soovi suitsetamise korralduse muudatustega seoses arsti, psühhiaatri või üksuse õe vastuvõtule saamiseks. Arvestades, et J. N ei ole nikotiinisõltuvust diagnoositud, siis puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui keskmiselt kestavad suitsetamise ärajäämisega seonduvad võõrutusnähud 2-4 nädalat, siis praeguseks on suitsetamisega seonduvate piirangute kehtestamisest möödunud 7 nädalat. Kuivõrd nikotiini võõrutusnähud tipnevad kolme esimese päevaga ning sellele järgnevad rohkem rituaalsõltuvusega seotud probleemid, siis on järgneval perioodil olulisem just psühholoogiline nõustamine. Viru Vangla meditsiiniosakonnalt saadud teabe kohaselt ei ole kinnipeetav nõustamist soovinud ega ole viidanud ka võõrutusnähtude olemasolule. Kui kinnipeetav selleks soovi avaldab, on tal võimalus saada psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, kus teda nõustatakse, tagades vajalik psühholoogiline tugi. Vajadusel määratakse kinnipeetavale raviskeem, võimaldatakse nõustamine. Seega on kaebaja õigused kaitstud ning

ei saa väita, et suitsetamisest loobumisega kaasneksid ebamõistlikult koormavad tagajärjed. Mõningast ebamugavustunnet ei saa aga lugeda piisavaks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõikvõimalikud suitsetamisest loobumisega kaasnevad ebamugavused kaovad täielikult keskmiselt 2-4 nädalaga. Seega, ka juhul kui isikul oleks sõltuvus diagnoositud, siis 7 nädala möödudes peaksid ka võõrutusnähud olema taandunud või täiesti kadunud. Seega ei saa isikul olla sedavõrd tõsiseid kõrvalnähte, mille tõttu peaks esialgset õiguskaitset kohaldama.

KOHTU SEISUKOHT

7.Esmalt võtab kohus seisukoha J. N kaebuse lubatavuse osas (I) ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
8.Viru Vangla direktor muutis 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55 vangla kodukorda alates 01.10.2017, mille tulemusel on suitsetamine vangla territooriumil alates 01.10.2017 keelatud. Kaebusest nähtuvalt taotleb J. N Viru Vangla kodukorra suitsetamist keelava sätte tühistamist ja selle nõude raames ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kinnipeetavale vanglas tubakatooteid keelava sätte Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda. Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi poolt kohtule esitatud vastustest ja nende lisadest nähtuvalt on J. N vaie Viru Vanglas kehtestatud suitsetamiskeelu peale Justiitsministeeriumis lahendamisel. Kohtul puuduvad käesoleva määruse tegemise seisuga andmed, et vaie oleks tagastatud, osaliselt rahuldatud või rahuldamata jäetud. Samuti ei saa vaide lahendamise tähtaega ületatuks lugeda.
11.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. N kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
13.Seoses vanglas kehtestatud suitsetamiskeeluga on J. N soovinud esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamist ning korralduse andmist, et vangla poes oleksid sigaretid saadaval ja neid ka müüdaks. Seega on esitatud taotluse eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebaja saaks endiselt Viru Vanglas suitsetada nagu enne

suitsetamist keelavate/takistavate sätete jõustumist.

14.HKMS § 249 lg 1 alusel saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset eeldusel, et kohtu menetluses on kaebus. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Kuna käesoleval juhul on J. N esitanud Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile suitsetamispiirangute vaidlustamiseks vaide ning kohtule teadaolevalt kestab vaidemenetlus ka käesoleva määruse tegemise ajal, siis on esialgse õiguskaitse taotlus sellega seonduvalt halduskohtus lubatav.
15.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse äralangemisel läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on seega ka esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 ls-s 1 nimetatud alused. See tähendab, et kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kohus märgib, et kuigi esialgse õiguskaitse taotlusele ei laiene samad tõendatuse kriteeriumid nagu vaidele või kaebusele, peavad kohtule esitatavad väited olema usutavad ning HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb taotlejal esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. J. N põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks tema jaoks kaasa ebamõistlikud piirangud suitsetamise teostamisel. Keelatud on tegevus, mis on olnud aastaid lubatud ning keeld kujutab endast kaebaja arvates tema põhiõiguste piiramist. Kohus märgib, et kahtlemata võib suitsetamise keelamine põhjustada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist asjakohaseks. Nagu kohus juba ka eelnevalt märkis, on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks see, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Kohtu hinnangul J. N taotlusest taoliste pöördumatute tagajärgede saabumist või nende saabumise ohtu ei nähtu. Kui suitsetamise keelamisega kaasneks taotluse esitajale tõendatud vahetu oht mõne õigushüve kahjustumisele, näiteks isiku tervis, siis oleks kohtul põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole. Kohtule on esitatud vangla arsti poolt 16.11.2017 allkirjastatud J. N tervisetõend, mille kohaselt kaebajal ei ole sõltuvusi diagnoositus. Samuti on tõendil märgitud, et puuduvad kanded selle kohta, et kinnipeetav isik sooviks esitada tervisekaebusi seoses suitsetamisega. Seoses suitsetamisega puuduvad pöördumised psühhiaatri, arsti või üksuse õe vastuvõtule. Seega eelnevat arvestades nõustub kohus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega, et J. N puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus HKMS § 249 lg 3 alusel J. N esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja