Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Einar Vene 28. november 2017, Tartu 3-16-457
Haldusasi
Igor Karbi kaebus Tallinna Vangla 30. novembri 2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 5-2/1574 ja
22.veebruari 2016. a vaideotsuse nr 5-15/15/35887-6 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 23. septembri 2016. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus ja Igor Karbi vastuapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Karp Vastustaja Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Igor Karbi vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata ning Tartu Halduskohtu 23. septembri 2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. detsember 2017).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav Igor Karp oli paigutatud Tallinna Vangla Maardu üksusesse, mis on avavangla. Üksuse juhi 15. septembri 2015. a käskkirjaga anti I. Karbile luba 18. septembril 2015 järelevalveta väljaspool vanglat liikuda ning külastada muuhulgas kauplust. Vanglasse tagasi I. Karp 18. septembril 2015 tagasi ei pöördunud. Ta tabati alles 29. oktoobril 2015 Tallinnas trammist, kust ta toimetati tagasi Tallinna Vanglasse. Seal teostati tema läbiotsimine, mille käigus leiti tema asjade hulgas üks mobiiltelefon koos kahe SIM-kaardiga, üks alkohoolne jook 200milliliitrises pudelis (nimetus „Metaxa“) ning taskulamp. Seoses nende asjade leidmisega karistati I. Karpi distsiplinaarkorras justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 641 p 10, p 7 ja p 8 rikkumise eest. Nende sätete kohaselt on
kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid, alkohol ja tööriistad. Karistuseks nende rikkumiste eest määrati vastavalt 13, 13 ja 2 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas I. Karp kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada karistuse määramise käskkiri ja vaideotsus. Kaebuse kohaselt on mõeldamatu nõuda, et ta elaks karistusest kõrvalehoidmise ajal kooskõlas vangla kodukorraga.
3.Tartu Halduskohtu 23. septembri 2016. a otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja hoidis 18. septembrist 2015 kuni 29. oktoobrini 2015 karistuse kandmisest kõrvale. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 3 annab ministrile õiguse kehtestada kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu. Ka VSkE § 641 loetleb esemed, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud. Seega on õigusaktides selge sõnaga öeldud, et tegemist on esemetega, mis on keelatud vanglas.
3.2.Arusaam, et tegemist on kinnipeetavale vanglas keelatud esemetega, on kooskõlas ka nende sätete eesmärgiga. Ei ole arusaadav, miks peaks nende esemete valdamine olema keelatud väljaspool vanglat ja milline oleks sel juhul omandipõhiõiguse kitsendamise põhjendus. Kaebaja viibis küll väljaspool vanglat õigusvastaselt, kuid see ei puutu vaidluse lahendamisel asjasse. Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest määrati kaebajale kriminaalkaristus.
3.3.Kaebaja valdas neid esemeid avalikus kohas. Käskkirjas puuduvad põhjendused, miks peaks nende esemete valdamine olema kaebajale avalikus ruumis keelatud. Kaebaja oli küll kinnipeetav VangS § 2 tähenduses, kuid vaidlusalused esemed ei ole VangS ja VSkE järgi keelatud mitte lihtsalt kinnipeetavale, vaid kinnipeetavale vanglas.
3.4.Distsiplinaarsüüteoks ei saa lugeda ka seda, et kaebaja valdas esemeid vangla vastuvõtuosakonnas, kuni nende äravõtmiseni läbiotsimise käigus. Vastuvõtuosakonna kaudu vanglasse sisenemist ei saa lugeda vanglas viibimiseks VSkE § 641 mõttes.
3.5.Käskkirja kaalutlused pole ka asjakohased, kuna need ei arvesta üldse sellega, et kaebaja valdas esemeid väljaspool vanglat. Kaebaja ei saabunud vanglasse esmakordselt ning oli teadlik esemetest, mis on vanglas keelatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohtu tõlgendus on vastuolus VangS § 15 lg-ga 2, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis muuhulgas ohustavad inimeste julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad vanglateenistuse ametniku luba (p-d 1-6). Seadusandja eesmärk oli piirangu sidumine kinnipeetava staatusega, mitte territooriumiga. Kaebaja oli vaidlusalusel ajal kinnipeetav.
4.2.VSkE §-s 641 sätestatud „vanglat“ ei saa mõista üksnes kitsalt piiritletud territooriumil paiknevate hoonete kogumina, vaid vangistusena üldisemas mõttes. Vangistuse täideviimisel tekib sageli olukordi, kus kinnipeetavaid tuleb viia vangla territooriumilt välja (nt tervishoiuasutusse, kohtuistungile). Halduskohtu tõlgendus tähendaks, et kinnipeetaval on õigus võtta kaasa sinna mobiiltelefon, terariist vms vanglas keelatud ese ja vanglal puudub õigus seda keelata.
4.3.Vastuvõtuosakond on vangla üks osakondi ja sinna paigutamist ei saa mõista selliselt, et isik ei ole veel vanglasse sisenenud. Kaebaja ei saabunud vanglasse esmakordselt ning oli teadlik esemetest, mis on vanglas keelatud.
5.I. Karbi vastuapellatsioonkaebuses leitakse, et kaebaja ei olnud vaidlusalusel perioodil kinnipeetav. VangS §-s 2 on öeldud, et kinnipeetav on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.
Vastuapellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus selles osas üle vaadata ja teha vajadusel uus otsus.
6.Tallinna Vangla ja I. Karbi vastustes palutakse vastavalt vastuapellatsioonkaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Vastuapellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt apellatsioonkaebuse väiteid.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et VangS § 15 lg-st 3, mis annab ministrile õiguse kehtestada kinnises või avavanglas kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu ja VSkE §-st 641, millega see loetelu justiitsministri poolt kehtestatakse, tuleneb selgelt, et kinnipeetavale on need asjad keelatud vanglas, st vangla territooriumil. Mõlemas sättes määratletakse konkreetselt vangla selle kohana, kus need esemed on keelatud. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et „vangla“ all tuleb mõista „vangistust“ üldisemas mõttes. Sellisel juhul oleks seadusandja selle selgesõnaliselt sätestanud. Vastustaja tõlgendus viiks ka ebamõistliku tulemuseni, kuna kinnipeetavatel on muuhulgas näiteks õigus lühiajaliseks väljasõiduks (VangS § 32), mille kestus on kuni kakskümmend üks kalendripäeva aastas (VangS § 32 p 1). On arusaamatu, miks peaks kinnipeetaval olema lühiajalise väljasõidu ajal jätkuvalt keelatud kõigi VSkE §-s 641 sätestatud esemete - nt ehitusmaterjalide, tööriistade, spordivahendite, fotoaparaatide, kalade, loomade, lindude, taimede, sularaha, pangakaardi, tekstiilitooted ruumi sisustamiseks jne – valdamine. Tegelikkuses on ilmselt vältimatu, et mingi osaga neist esemetest lühiajalise väljasõidu ajal kinnipeetav kokku puutub või neid mingil hetkel valdab. Ringkonnakohus juhib siin tähelepanu ka muuhulgas nt VangS § 22 lgle 1, mis võimaldab soodustusena lubada kinnipeetavat töötama väljaspool vangla territooriumi või liikuma väljaspool vangla territooriumi seoses muuhulgas töötamisega. Kui tegemist on füüsilise tööga, on üldjuhul paratamatu, et kinnipeetav peab jällegi töötamise käigus kasutama ja seega valdama eeltoodud loetelust näiteks tööriistu. Seetõttu on õige jääda tõlgenduse juurde, mille järgi on VSkE §-s 641 loetletud esemed keelatud üksnes vanglas, nagu sätte sõnastusestki tuleneb.
9.Vangla väidab ka, et halduskohtu tõlgenduse korral oleks kinnipeetaval olukorras, kus teda viiakse vangla territooriumilt välja, näiteks tervishoiuasutusse või kohtuistungile, õigus samuti vanglas keelatud esemetele. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kinnipeetava saatmine väljaspool vanglat toimub VangS § 109 lg 1 järgi koos relvastatud saatemeeskonnaga. Justiitsministri 30. mai 2006. a määrusega nr 17 kehtestatud „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 19 sätestab eriregulatsiooni saadetavale kuuluvate lubamatute asjadega toimimiseks. Koostoimes VSkE §-ga 641 on ilmne, et vanglas võetakse kinnipeetavalt keelatud asjad ära ning saadetakse edasi koos saatemeeskonnaga. Vastustaja poolt kirjeldatud olukorda ei saa seetõttu tekkida.
10.Asjaolu, et VangS § 15 lg 2 sätestab grammatiliselt üksnes ained ja esemed, mis on kinnipeetavale keelatud, ning ei nimeta sealjuures, et need on keelatud vanglas, ei muuda eeltoodut. Ehkki selles sätte alguses ei ole otsesõnu vanglat nimetatud, on vanglat nimetatud nt p-s 3 ja 5 (keelatud on esemed ja ained, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda või
raskendavad oluliselt vangla hügieeninõuete täitmist). Seega on selle sätte puhul tegelikult samuti ilmne, et mõeldud on esemeid, mis on keelatud kinnipeetavale vanglas. Lisaks sätestavad VangS § 15 lg 3 ja VSkE § 641 jätkuvalt selgesõnaliselt vangla kui koha, kus kinnipeetavale vastavad esemed keelatud on.
11.Ülaltoodud põhjustel on Tallinna Vangla apellatsioonkaebus põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele.
12.Kaebaja vastuapellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata. Kaebaja vaidlustab sisuliselt halduskohtu otsuse põhjendusi, täpsemalt seda osa, kus on leitud, et kaebaja oli ka karistusest kõrvalehoidmise ajal kinnipeetav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 180 lg 1 ls 2 järgi ei saa kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele. Kaebaja vastuapellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas kaebaja käsitamine kinnipeetavana mõjutab iseseisvalt tema õigusi või kohustusi. Selliseid võimalusi ei näe ka ringkonnakohus. Seetõttu ei täidetud vastuapellatsioonkaebuse lubatavuse eeldus HKMS § 180 lg 1 ls 2 järgi ning apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 190 alusel läbi vaatamata jätta.
13.Eelnevast tulenevalt jääb halduskohtu otsus muutmata. vastuapellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Riigilõivu
tasumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.