Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1775 27. november 2017, Tartu Janar Jäätma Margus Lumi kaebus Tartu Vangla 30. mai 2017. a käskkirja nr 6-1/507 tühistamiseks Kaebaja Margus Lumi, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. detsembril (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Vangla otsustas 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 6-1/507 alates 30. maist 2017 kohaldada M. Lumi suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel ja piirata tema vanglasisest liikumist ja suhtlemisvabadust, keelata tal kehakultuuriga tegelemast ning paigutada ta eraldatud lukustatud kambrisse. Käskkirjas märgitakse järgmist: 1) kinnipeetav Viktor Nikolajev ründas 18. mail 2017 kell 14.39 kinnipeetavat Meelis Uusenit. Kinnipeetavatel puudus varasem konflikt, mis oleks V. Nikolajevit ajendanud M. Uusenit
3-17-1775 ründama. V. Nikolajev on mõjutatav kinnipeetav ja tema vabanemise kuupäev oli järgmisel päeval; 2) ründe organiseerimise taga oli kinnipeetav M. Lumi, kellel oli M. Uuseniga umbes nädal varem suuline konflikt. Eelpool nimetatud konflikt ajendas M. Lumi M. Uusenile kätte maksma; 3) M. Lumi on noorte ja mõjutatavate kinnipeetavate seas mõjuvõimu omav inimene. M. Lumi suhtes on varasemalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta levitas subkultuurilisi hoiakuid. M. Lumi vaadete kohaselt ei ole kõlbelised inimesed need, kes alluvad kehtivale korrale (nt osalevad majandustöödel) ja isikud, kes on mõistetud süüdi seksuaalkuriteo sooritamise eest; 4) M. Lumi suhtes on vajalik kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid selleks, et ära hoida mõjuvõimu kaudu kaaskinnipeetavate suunamine õigusrikkumiste toimepanemisele. M. Lumi on seeläbi seadnud ohtu enda ja kaaskinnipeetavate kaitstuse ning vangla julgeoleku; 5) esineb põhjendatud kahtlus, et M. Lumi jätkaks taolist käitumist ka teistes avatud eluosakondades; 6) M. Lumi vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine tagab selle, et vähendatakse kaaskinnipeetavatega kokkupuutumise võimalust. Tugevdatud järelevalvet ei ole võimalik tagada, kui M. Lumi viibib koos kaaskinnipeetavatega. Liikumisvabaduse piiramisega tagatakse, et M. Lumi ei saaks anda negatiivset eeskuju kaaskinnipeetavatele; 7) M. Lumi kehakultuuriga tegelemise keelamine on vajalik selleks, et piirata tema kokkupuudet kaaskinnipeetavatega; 8) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine võimaldab M. Lumi eraldada teistest kinnipeetavatest; 9) täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist hinnatakse iga kuu. Meetmed lõpetatakse pärast seda, kui selle kohaldamise alus on ära langenud.
2.Tartu Vangla jättis 26. juuli 2017. a vaideotsusega nr 1-11/239-4 M. Lumi vaide 30. mai 2017. a käskkirja nr 6-1/507 tühistamiseks rahuldamata. Vaides esitatakse täiendavalt järgmised põhjendused: 1) ründe tõttu algatati M. Lumi suhtes 22. juunil 2017 kriminaalasi (nr 17922900037); 2) vangla kohaldas 18. jaanuaril 2016 M. Lumi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta oli negatiivselt meelestatud samas osakonnas paiknevate seksuaalkurjategijatesse ning kaaskinnipeetavatesse. See omakorda segas kaaskinnipeetavate eluosakonnas viibimist. Meetmete kohaldamine lõpetati 9. märtsil 2016; 3) vangla kohaldas 16. augustil 2016 M. Lumi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta seisis vastu kinnipeetava, kes osales majandustöödel, paigutamisel temaga ühte kambrisse. Meetme kohaldamine lõpetati 11. oktoobril 2016.
3.M. Lumi esitas kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 30. mai 2017. a käskkirja nr 6-1/507 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) kaebaja ei organiseerinud kaklust teiste kinnipeetavate vahel. Haldusaktis esitatud sellekohased väited on põhjendamata. Ründe etteheitmine on põhjendatud üksnes olukorras, kus see on distsiplinaarmenetluses või süüteomenetluses jõustunud otsustusega tuvastatud. Sellist otsustust pole; 2) kaebaja ei mõjuta kaaskinnipeetavaid negatiivselt käituma. Haldusaktis esitatud sellekohane väide on põhjendamata. Väide, et kaebaja suhtes kohaldati varasemalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, on praeguses vaidluses asjakohatu. Isegi kui kaebaja suhtes kohaldati varasemalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, lõpetati nende kohaldamine vajaduse ära langemise tõttu. Kaebaja on end parandanud ja vangistuse eesmärk on täidetud; 3) kaebajal oli 10 päeva enne V. Nikolajevi rünnet M. Uuseniga konflikt, kuna viimane küsis, miks kaebaja vahib teda ja ta tõstis kaebaja peale häält. M. Uusen haaras kaebajat rinnust.
3-17-1775 M. Uusen tuli kaebajat pärast uuesti provotseerima. Kinnipeetava ja tema kambrikaaslase pidev psühhoterror jätkus, millest kaebaja rääkis ka AAT-s.
4.Tartu Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) meetmeid kohaldati teabe- ja uurimisosakonna 29. mai 2017. a kirjalikul ettepanekul. Kaebaja tegevus ohustab kaaskinnipeetavaid ja vangla julgeolekut. Vastustaja pidas kaebajat ründe organiseerijaks, kuna M. Uusenil ja V. Nikolajevil ei olnud varasemat konflikti. Kaebaja eelnev käitumine ja konflikt M. Uuseniga andis vastustajale põhjendatud kahtluse eeldada, et ründe organiseeris kaebaja. Kuna konfliktis jäi peale M. Uusen, võis see ajendada kaebajat kätte maksma; 2) varasem meetmete kohaldamine kinnitab seda, et kaebaja on isik, kes levitab vanglas negatiivseid hoiakuid. Subkultuuriliste hoiakute levitamine kujutab ohtu vangla julgeolekule, kuna ka teised kinnipeetavad võivad hakata sarnaselt käituma. Samuti ei julge teised kinnipeetavad osakonnas liikuda; 3) varasemate käskkirjade nimetamata jätmine ei muuda vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja kohaldas kaebajale täiendavaid julgeolekuabinõusid (s.o piiras kaebaja vanglasisest liikumist ja suhtlemist, kehakultuuriga tegelemist ning paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse) õiguspäraselt.
6.VangS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama lõike teise lause kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
7.Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et vangla kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid sisuliselt kahel alusel: 1) tõrjumaks ohtu kaebaja ja kaaskinnipeetavate õigushüvedele ning vangla julgeolekule; 2) hoidmaks ära rasket õigusrikkumist. Kohtu hinnangul võimaldab VangS § 69 lg 1 eelpool nimetatud alustel täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, s.t, et meetme kohaldamiseks esineb seaduslik alus. Kohus märgib, et vanglal lasub kohustus läbi ennetava meetme kohaldamise tagada, et kinnipeetav ei ründaks kaaskinnipeetavat ega ohustaks julgeolekut vanglas (PS § 13; VangS § 6 lg 2 ja § 66; RKHKo 3-3-1-64-14, p 9). Ennetava meetme kohaldamine otsustatakse prognoosi alusel ning selle tegemine peab põhinema eeskätt faktilistel asjaoludel, tõenäosuse hindamisel, samuti asjakohase isiku arvamusel. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas vangla kohaldas ennetavat meedet kooskõlas seadusega.
8.Vaidlustatud käskkirja kohaselt tingisid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alljärgnevad faktilised asjaolud.
3-17-1775
8.1.Vaidlustatud käskkirja kohaselt organiseeris kaebaja selle, et kinnipeetav V. Nikolajev ründaks kinnipeetavat M. Uusenit 18. mail 2017 kell 14.39. Ründe tulemusena sai M. Uusen raskeid kehavigastusi.
8.2.Vaidlustatud käskkirja kohaselt levitab kaebaja vanglas subkultuurilisi hoiakuid, mis väljendub selles, et ta suunab kaaskinnipeetavaid järgima enda arusaamu. Kaebaja arusaamade kohaselt ei ole kõlbelised inimesed need, kes alluvad kehtivale vangla korrale ja kes on süüdi mõistetud seksuaalkuritegude sooritamise eest. Kaebaja suhtes on kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.
Kaebaja vaidleb käskkirjas tuvastatud asjaoludele vastu.
10.Kohus nõustub kaebajaga, et asjas puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kaebaja organiseeris kaaskinnipeetava ründe. Samuti ei väida vastustaja nende olemasolu. Vastustaja on asjaolu lugenud tõendatuks kaudsete tõendite ja nendel antud hinnangute alusel.
10.1.Vastustaja hinnangul ajendas kaebajat korraldama M. Uuseni ründamist asjaolu, et neil oli umbes nädal varem suuline konflikt, milles kaebaja jäi kaotajaks. Konflikti toimumist kaebaja jaatab (vt kaebaja seletused, tl 5). Kaebaja väidete kohaselt tekkis temal ja kaaskinnipeetava vahel sõnaline konflikt ning kaaskinnipeetav võttis kaebajalt rinnust kinni. Kaebaja selgituste kohaselt tuli kinnipeetav umbes viie minuti pärast provotseerima. Kaebaja hinnangul võis kinnipeetava eesmärgiks olla kaebaja ründamine. Kaebaja märgib täiendavalt, et kaaskinnipeetav jätkas vaimse vägivallaga, millele vangla ei reageerinud. Vastustaja selgitab oma väidet, et kaebaja oli kaaskinnipeetava ründe organiseerimise taga, sellega, et kaebaja jäi toimunud konfliktis kaaskinnipeetavale alla ja seeläbi kahjustus kaebaja maine teiste kinnipeetavate silmis. Maine taastamiseks tuli tõenäoliselt organiseerida rünne kaaskinnipeetava vastu (teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti seletus, tl 24). Kohtul pole praeguses asjas alust kahelda vangla väite elulises usutavuses, mille ta andis ühiskonna ühe rühma eriomasele käitumisele ja hoiakutele. Esmase hinnangu on andnud vangla teabe- ja uurimisosakond, kelle ülesandeks on mh anda ohuhinnanguid. Kaebaja jaatab konflikti toimumist. Kaebaja seletuste kohaselt võib järeldada, et kaaskinnipeetav oli konfliktis olles kaebaja vastu agressiivsem osapool. Käskkirjas nimetatud intsident toimus lühikese aja jooksul pärast kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel toimunud konflikti (vangla seisukoha kohaselt umbes nädal, kaebaja seletuse kohaselt 10 päeva varem). Kaebaja ja kaaskinnipeetava vaheline konflikt ei olnud üksnes suusõnaline, vaid kaebaja seletuse kohaselt haaras kaaskinnipeetav kaebajat rinnust. Kaebaja hinnangul soovis kaaskinnipeetav kaebajat rünnata. Vangla teabe kohaselt ei olnud ründajal ja rünnataval varasemaid konflikte ning ründaja karistuse kandmise tähtpäev saabus järgmisel päeval pärast rünnakut. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eksinud tõendite kogumisel ja nendele hinnangu andmisel, kui ta pidas eelpool nimetatud olukorras eluliselt usutavaks, et kaebaja oli kaaskinnipeetava ründe organiseerimises osaline.
10.2.Varasemalt on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kahel korral. Vastustaja kohaldas 18. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 6-1/68 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid umbes kaks kuud, kuna ta oli negatiivselt meelestatud kaaskinnipeetavatesse. Survestatud kaaskinnipeetavad eelistasid seetõttu osakonna avatud oleku ajal viibida kambrites (tl 16). Vastustaja kohaldas 16. augusti 2016. a käskkirjaga nr 6-4/861 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid umbes kaks kuud, kuna ta seisis selle vastu, et tema kambrikaaslaseks saab kinnipeetav, kes osales majandustöödel (tl 16).
3-17-1775 Kohtu hinnangul ei ole vangla eksinud kaebajast lähtuva ohu hindamisel, kui ta arvestas kaebaja varasemat käitumist. Isiku varasema käitumise arvesse võtmine võimaldab prognoosida isiku tulevast käitumist, eriti olukorras, kus isik on jätkanud kord välja kujunenud käitumismustrit. Kohtu hinnangul oli vaidlustatud käskkirjas varasemate asjaolude arvestamine, mis tingisid eelnevate julgeolekuabinõude kohaldamise, asjakohane.
11.Vaidlustatud käskkirjas esitatud asjaoludel saab halduskohtu hinnangul pidada tõenäoliseks, et kaebaja võib kinnipidamise ajal jätkata oma eelnevalt välja kujundatud käitumismustrit, mille tulemusena ohustatakse kaaskinnipeetavate õigushüvesid ja julgeolekut vanglas. Kinnipeetavate vaheliste konfliktide tahtlik tekitamine võib suure tõenäosusega viia vanglas erinevate grupeeringute tekkimisele ja tuua kaasa nendevahelisi vaimseid ja füüsilisi konflikte. Ka praeguses asjas nähtub, et kaebaja on seotud konfliktidega, mis ohustasid julgeolekut vanglas ja tõid kaasa õigushüvede kahjustuse ning korrarikkumise (vt käesolev otsus, p 10). Kohtu hinnangul on vangla õigesti järeldanud, et vaidlusaluste meetmete kohaldamise ajaks ei ole kaebaja oma teguviisi ja käitumist muutnud selliselt, et temast ei lähtuks ohtu kaaskinnipeetavate õigushüvele ja julgeolekule vanglas. Vangla rakendatavaid nn karistuslikke meetmeid (s.o distsiplinaarmenetlust ja süüteomenetlust) kohaldatakse pärast ohu realiseerumist, mistõttu ei aita need suure tõenäosusega sama tõhusalt tõrjuda ohu olukordi vangla julgeolekule, kui vaidlustatud käskkirjaga rakendatud ennetavad meetmed. Vangla ei kohaldanud ennetavat meedet karistuslikul eesmärgil, vaid tagamaks seda, et kaitstava õigushüve kahjustus aset ei leiaks. Halduskohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjaga ohu tõrjumise eesmärgil rakendatavate meetmete eesmärgiks mh mõjutada kaebajat muutma enda teguviisi ja käitumist selliselt, et temast ei lähtuks ohtu kaaskinnipeetavate õigushüvedele ega julgeolekule vanglas. Kui kaebaja muudab oma teguviisi ja käitumist, langeb ära ka oht ning meetmete kohaldamine lõpetatakse.
12.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla tegutses kooskõlas VangS § 69 lg-ga 1, kui ta kohaldas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.
13.Kuigi kaebaja ei ole eraldiseisvalt vaidlustanud julgeolekuabinõude kohaldamise kestvust, halduskohtu hinnangul ei ole vangla kaebuse esitamise hetkeks julgeolekuabinõusid ülemääraselt kaua kohaldanud. Kohtule esitatud vastuses märkis vangla, et kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse, kui kaebaja lõpetab subkultuuriliste tõekspidamiste viljelemise, mida kaebaja teinud ei ole (tl 36). Halduskohtul pole alust kahelda vangla väite usutavuses. Seega, kuna julgeolekuabinõude kohaldamise alus endiselt esineb ning kaebaja ei ole oma teguviisi muutnud, ei ole praeguses etapis alust pidada meetme rakendamist ülemääraseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.