XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.07.2017 otsuse 608/17 nr 4.2-1/44046-2 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX, esindaja advokaat Teet Lehiste; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 27.12.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
XXX nimele on väljastatud relvaluba nr RL754214 kehtivusega kuni 01.12.2018 jahipüsside Tikka kal 308Win nr 650-37001, IŽ-12 kal 12 nr 25058 ja IŽ-27 kal 16 nr C07365 hoidmiseks ja kasutamiseks jahipidamise eesmärgil.
2.Tartu Maakohus tunnistas 29.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5194 XXX süüdi karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 4110 euro ulatuses. Otsus jõustus 14.06.2017.
3.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 11.07.2017 otsusega 608/17 nr 4.2-1/44046-2 (tl 16-17) tunnistati relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6, § 43 lg 3 p 2, lg 31 ja lg 5 ning § 44 lg 1 ja lg 6 alusel XXX nimele väljastatud relvaluba nr RL754214 kehtetuks põhjusel, et isik on kriminaalkorras karistatud vägivallakuriteo eest ning on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelvi omama; kohustati isikut võõrandama temale kuuluvad
tulirelvad kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, kusjuures tähtaja möödumisel tulirelvad sundvõõrandatakse RelvS § 44 lg 8 alusel.
4.09.08.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus PPA 11.07.2017 otsuse 608/17 nr 4.21/44046-2 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks (tl 1-2). Tartu Halduskohus võttis 14.08.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 14.09.2017 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele (tl 11-14). 29.09.2017 saabus kohtule kaebaja seisukoht vastustaja vastuse osas (tl 33-36).
5.Tartu Halduskohus otsustas 12.10.2017 määrusega asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 23.10.2017 saabusid kohtule vastustaja seisukoht kaebaja 29.09.2017 seisukohale (tl 38-41) ja kaebaja menetluskulude nimekiri (tl 42-46). 02.11.2017 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja 23.10.2017 menetluskuludele (tl 47-49).
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja koostatud otsus kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise osas seaduslik, sest tegemist on kaebaja jaoks negatiivse otsusega, mis ei ole vastustaja poolt põhjendatud ning kuna tegemist peab olema kaalutlusotsusega, puuduvad otsuses selgelt väljatoodud vastustaja kaalutlused relvaloa kehtetuks tunnistamise asjaolude osas. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole käesoleval juhul kaebaja suhtes negatiivset otsust tehes arvestanud kaebaja isiku, kaebaja toime pandud teo asjaolude, kaebajale kuuluvate relvade liigi ega arvuga, mistõttu ei ole vastustaja sisulist kaalutlust läbi viinud. Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, et isik on kriminaalkorras karistatud, ei saa ainuüksi olla aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamisel, mida on Riigikohus selgelt korduvalt väljendanud. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt ei ole asjakohane tugineda kaebaja käitumisele ja seda olukorras, kus kaebaja ei ole toime pannud tegu seonduvalt relvaga. Kaebaja väidab, et ta on pikki aastaid relvaluba omanud ning varasemalt relvaluba andes ja seda pikendades on vastustaja ise kinnitanud, et kaebaja on sobilik isik relvaluba omama nii oma persoonilt kui käitumiselt ning kaebaja on RelvS-st tulenevaid kohustusi täitnud eeskujulikult.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja leiab, et PPA 11.07.2017 otsus 608/17 nr 4.2-1/44046-2 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ on piisavalt motiveeritud, selge ja jälgitav ning puudub alus selle tühistamiseks. Igale mõistlikule inimesele on otsusest nähtav, et kaebaja relvaluba tunnistati kehtetuks põhjusel, et ta on kriminaalkorras karistatud isik, kes pani toime teise isiku tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise (vägivallakuriteo) ning kes on oma käitumise tõttu sobimatu relvaluba (tulirelvi) omama, sest tegemist ei ole õiguskuuleka kodanikuga ning haldusorganil on alust kahelda XXX isikuomadustes ja tema adekvaatses käitumises tulevikus, sh tulirelvade kasutamisel. Vastustaja on välja toonud kaebaja äkilise iseloomu, mille tõttu kaebaja ei suuda ette näha oma tegutsemise tagajärgi ning võib põhjustada tulirelva omajana kas endale või teistele midagi sellist, mis võib ohtu seada elu või tervise. Samuti on vastustaja otsuses välja toonud, et on arvestanud kriminaalkorras karistatud isikut, temale süüks arvatud kuriteo
asjaolusid ning nimetatust tulenevalt leidnud, et kaebaja ei vasta enam RelvS-ga relvaomanikule kehtestatud nõuetele. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et relvaloa kehtetuks tunnistamine on eesmärgi – ennetada ohtu inimese elule ja tervisele – saavutamiseks sobiv ja vajalik abinõu, kuna isik võib relva omades kujutada endast ohtu nii endale, kui ka teiste isikute elule ja tervisele.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.PPA tunnistas 11.07.2017 otsusega 608/17 nr 4.2-1/44046-2 kehtetuks kaebajale väljastatud relvaloa RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel koosmõjus RelvS § 36 lg 1 p-ga 6. Vastavalt RelvS § 43 lg 3 p-le 2 tunnistab PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam sama seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 1-7, 9 või 10 või RelvS § 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 lg 1 p 6 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud.
9.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 14.12.2010 otsusega asjas nr 34-1-10-10 RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes RelvS § 36 lg 1 p-ga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu. Sama lahendi p-s 67 märkis Riigikohus, et politseiasutustel tuleb kriminaalkorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamisel lähtuda Riigikohtu poolt selles otsuses esitatud selgitustest ning RelvS § 43 lg-st 31, mille kohaselt võib tunnistada loa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
9.1.Eelnevast nähtub, et RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel koostoimes RelvS § 36 lg 1 p-ga 6 tehtava otsuse näol on tegemist kaalutlusõigust võimaldava otsusega, mille tegemisel tuleb PPA-l hinnata nii kriminaalkorras karistatud isikut kui tema toimepandud tegu. Kohus märgib selgituseks, et RelvS § 36 lg 1 p 6 ning § 43 lg 3 p 2 tingimuseks ei ole relvaga teo toimepanemine, küll aga peatab vastustaja, toetudes RelvS § 43 lg 1 p-le 2, kaalutlusõigust võimaldamata soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav, sh isikuvastases kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kasutades analoogiat ja arvestades antud juhul kriminaalmenetluse asjas nr 1-17-5194 tuvastatud asjaolusid (labida varrega löömine) saab kohtu arvates väita, et kaebaja pani tahtlikult teo toime relvana kasutatava muu esemega.
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Olukorras, kus haldusorgan on jätnud asja otsustamisel tähtsust omava asjaolu hindamata, ei saa kohus veenduda, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes.
11.Vaidlust ei ole selles, et relvaloa kehtetuks tunnistamise ajal 11.07.2017 esines kaebaja suhtes RelvS § 36 lg 1 p-s 6 nimetatud relvaloa andmist välistav asjaolu – kriminaalkorras karistatus – loa omanik on süüdi mõistetud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest.
11.1.XXX süüdistati selles, et ta 2015. aastal Palamuse vallas Visusti külas Visusti kuivatis pani toime teise isiku tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et ta lõi tahtlikult vähemalt kahel korral labida varrega vastu kannatanu vasakut õlga,
millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – õla- ja plavarrekontusiooni. Oluline on siinjuures, et kaebaja tarvitas vägivalda isiku suhtes, kes teda ei rünnanud ning kes oli sisuliselt teovõimetu (alkoholi joobes) ega osutanud vastupanu ning asjaolu, et sündmused leidsid aset kolmanda isiku juuresolekul. Kaebaja süü on tõendatud 14.06.2017 jõustunud kohtuotsusega.
11.2.Kaebaja väited, mis puudutavad kriminaalasjas kokkuleppe sõlmimist või kaebaja poolt süü või teo toimepanemise mittekinnitamist, on kohtu arvates asjakohatud. Kui kohus ja kaebaja pidasid võimalikuks kohtulahendi tegemist, siis järelikult olid kohtueelses menetluses kogutud kõik asjakohased tõendid lahendi tegemiseks. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole antud juhul isikuks, kelle pädevusse kuulub kriminaalasjas tehtud kohtulahendite ümberhindamine.
12.Vaidlus on selle üle, kas vastustaja otsus on seaduslik, kuna otsus ei ole vastustaja poolt põhjendatud ning otsuses puuduvad kaalutlused relvaloa kehtetuks tunnistamise asjaolude osas.
13.Kohatu ja paljasõnaline on kaebaja väide, et vastustaja hakkas 11.07.2017 relvaloa kehtetuks tunnistamise otsust tagantjärele põhjendama ja kaalutlusi välja tooma. Kohtule 09.08.2017 esitatud kaebus on kujundatud ja kaebaja seisukohad lähtuvad ainult otsuse esi- ja tagaleheküljel olevast ehk mittetäielikust versioonist. Seega järeldab kohus, et kohtule jäeti tahtlikult esitamata otsuse lk nr 2, mis sisaldas põhimotiive ja kaalutlusi, miks kaebaja relvaluba tunnistati kehtetuks.
14.Kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuses on vastustaja esitanud järgnevad kaalutlused: XXX on süüdi mõistetud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest - seega kaebaja on kriminaalkorras karistatud isik. Samuti on vastustaja hinnanud kaebaja eelnevat käitumist ja tema isikuomadusi ning leidnud, et esinesid ka RelvS § 43 lg-st 31 tulenevad asjaolud. Kohus nõustub vastustajaga, et nad ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuginenud 2005 ja 2010 tegude osas kaebaja karistatusele, vaid hinnanud kaebaja isikuomadusi, millised nähtusid faktilistest asjaoludest. Kõik vastustaja poolt kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja on jätkuvalt agressiivne ning kasutab vaidluste/probleemide lahendamiseks teiste isikute peal füüsilist vägivalda, lastes käiku rusikad või leides käeulatuses olevaid esemeid, mida kasutab nn relvana vägivallatsemise toimepanemisel. Vastustaja on nimetatud põhjendused 11.07.2017 otsuses välja toonud.
15.Kohus nõustub kaebaja väitega, et käesoleval ajal ei ole Riigikogu RelvaS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 6 vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega kõrvaldanud. Seetõttu ja tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest asjades nr 3-4-1-10-10 (eelkõige p-d 49, 57, 60, 65) ja nr 3- 4-1-12-13 (eelkõige p-d 30, 31, 32) on vastustaja kujundamas ühtset praktikat, mille kohaselt isikuvastaste süütegude puhul, millise koosseisus on kehaline väärkohtlemine, ei ole vastustaja iseenesest kohustatud enam hindama kaebaja isikut, sest kohus on 05.09.2015 toimunud juhtumi asjaolusid juba hinnanud (kriminaalasjas nr 1-17-XXXX on hinnatud kaebaja isikut kui ka tegu), mistõttu vastustaja hinnangul piisab vaid sellest, et kaebaja on süüdi tunnistatud ja karistatud talle etteheidetavas teos - teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises ning sellele asjaolule on vaidlusaluses otsuses tuginetud. Kohus nõustub eeltooduga. Vaidlust ei saa kohtu arvates olla selles, et antud juhul on otsuse tegemisel vastustaja lisaks kaebaja karistatusele hinnanud ka muid ajaolusid, millega on otsust motiveerinud.
16.Kohtu hinnangul on vastustaja lähtunud otsuse tegemisel RelvS § 43 lg 5 sättest ja Riigikohtu vastavast praktikast õigesti. Riigikohus on asunud oma lahendites nr 3-4-1-10-10 ja nr 3-4-1-12-13 seisukohale, et kriminaalkorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on lubatud, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi julgeolek ja avalik kord. Kuritegu
on ühiskonnas eriliselt taunitav tegu ja selle teo toimepanemine näitab, kas isiku suhtumist õiguskorda või suutmatust järgida kehtivaid reegleid. Selle kinnituseks on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Relvade sattumine selliste isikute kätte, kes ei suuda või ei soovi neid seadusekuulekalt käsitseda, tekitab potentsiaalse ohu teiste isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale.
17.Kohus märgib, et isikuvastased kuriteod on tahtlikult toimepandud kuriteod, mistõttu sellise kuriteo toimepannud isikute puhul on relvaloa kehtetuks tunnistamine alati põhjendatud. Relvaloa kehtetuks tunnistamine on meede, millega on ennetavalt võetud kaebajalt võimalus relva kasutada ning põhjustada ohtu teiste isikute elule ja tervisele. Kohtu arvates toetab vastustaja seisukohtade õiguspärasust ka asjaolu, et seadusandja muutis RelvS § 43 lg 1 p 2 ja sätestas kaalutlusõigust võimaldamata, et PPA peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Antud juhul ei ole kaebaja enam kahtlustatav või süüdistatav, vaid tuvastatud on kaebaja poolt tahtlikult isikuvastase kuriteo toimepanemine, mistõttu relvaloa kehtetuks tunnistamine on kohtu arvates kaebaja suhtes proportsionaalne ja õigustatud.
18.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud, selge ja arusaadav, mis tagab ka haldusakti kohtuliku kontrolli ja jälgitavuse. Otsuses on toodud viide Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.05.2017 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-17-XXXX kui ka põhimotiivid – süüdistus sellest, millise teo kaebaja toime pani. Otsusest nähtuvalt on vastustaja antud juhul arvesse võtnud nii kaebaja varasema käitumise, mis iseloomustab kaebajat kui vägivaldset isikut kui ka kriminaalasjas nr xxxxxxxx tuvastatud asjaolusid. Tõele vastab kaebaja väide, et ta on pikki aastaid relvaluba omanud, kuid relvaloa kehtivust on vastustaja pidanud korduvalt peatama alates 06.12.2005 kuni 31.05.2006 (tl 22p24p) ning alates 29.04.2016 kuni 03.05.2017 (tl 27). Kuna kaebaja vägivaldsed teod on jätkunud, siis võib kohus järeldada, et kaebaja ei ole suuteline oma käitumist muutma ega konflikte rahumeelselt lahendama, seega vägivaldse käitumise oht suureneb.
19.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus on kaalutletud, piisavalt motiveeritud, selge ja jälgitav ning puudub alus selle tühistamiseks, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
20.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.