lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2383/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2383/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1433
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 250Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252 lg 1Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 253Esialgse õiguskaitse abinõu asendamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2383

Haldusasi

Magnum Mozgovoi esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja esindajad

Taotleja – Magnum Mozgovoi Vastustaja – Tartu Vangla Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Vabastada Magnum Mozgovoi esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p-ga 1 lisati Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga (Käskkiri) nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorda (Kodukord) punkt 2.3 mis sätestas, et Tartu Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. Käskkirja p 11 kohaselt jõustus Käskkiri 01.10.2017.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
RLS § 60 lg 6
Magnum Mozgovoi esitas 09.10.2017 Käskkirja peale tervikuna Tartu Vanglale adresseeritud vaide (tl 5).
3.Tartu Vangla edastas 30.10.2017 dokumendiga nr 1-11/539-2 (tl 6) vaide Justiitsministeeriumile.
4.Magnum Mozgovoi esitas 13.11.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluses palub taotleja tagada tema inimlikud õigused, peatada käskkiri mis keelab Tartu Vangla territooriumil omada, osta ja tarbida vähemalt kord päevas sigarette kuni Riigikohtu otsus teatavaks tehakse.
5.Tartu Vangla esitas koos 15.11.2017 vastusega (tl 4) 15.11.2017 kohtunõudele kohtule Magnum Mozgovoi 09.10.2017 vaidega seotud dokumendid, mis Tartu Vangla Justiitsministeeriumile 30.10.2017 edastas (tl 5-6) ning taotleja K-raha väljavõtte (tl 8).
6.Justiitsministeerium on 20.11.2017 vastusega nr 13-3/8090-2 (tl 13-14) esitanud seisukoha Magnum Mozgovoi 13.11.2017 esialgsele õiguskaitse taotlusele. Justiitsministeerium märkis, et Magnum Mozgovoi ei ole Tartu Vangla meditsiiniosakonnale mitte ühelgi vastuvõtul avaldanud, et tal esineksid suitsetamisest loobumise tõttu võõrutusnähud või et sel põhjusel on halvenenud tervislik seisund. Praegu saab Magnum Mozgovoi pshhiaatri määratud ravimeid. Ravi toel on kõikvõimalikud psühhosomaatilised võõrutusnähud viidud minimaalsele tasemele, mistõttu isikule ei kaasne märkimisväärseid kõrvalnähte. Vajalik ravi, st psühhiaatri poolt määratud ravimid ja nõustamine on kinnipeetavale tagatud. Justiitsministeerium leiab, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub, mistõttu tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Menetlusabi andmine

7.Riigilõivuseaduse järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot (RLS § 60 lg 6).
8.Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutava riigilõivu osas leiab kohus, et menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt on põhjendatud taotlejale anda menetlusabi.
8.1.HKMS § 111 lõike 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
8.2.HKMS § 112 lg 1 punktist 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinni peetava isiku maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi. Analoogia korras on kinni peetava isiku isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse (VangS) § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinni peetaval isikul puudub nende summade osas käsutamisõigus. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib ka eeldada, et lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistele on kinni peetavatel isikutel igakuistest kulutustest eelduslikult vältimatud kulud 5% ulatuses töötasu alammäärast (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-16, p 7 ja seal viidatud praktika) ning kohtul ei tule nende põhjendatust üksikasjalikumalt hinnata.
8.3.Kohtule esitatud konto väljavõttest (tl 8) nähtuvalt on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud 110 eurot. Vabanemisfondi ja nõuete täitmiseks on kinni peetud kokku 77 eurot. Koos viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevate mahaarvamistega on ilmne, et kaebaja pole suuteline 15 euro suurust riigilõivu tasuma. Senise kohtupraktika valguses (nt Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749) ei ole põhjust pidada suitsetamisvõimalusele suunatud esialgse õiguskaitse taotlust ka täiesti perspektiivituks.
8.4.Menetlusabi antakse reeglina isiku taotluse alusel (HKMS § 110 lg 1). Taotleja ei ole praegusel juhul menetlusabi taotlust esitanud. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ja

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulist olemust (HKMS § 252 lg 1) ning asjaolu, et taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal, peab kohus võimalikuks lähtuda Tartu Vangla esitatud taotleja isikukonto väljavõttest ning annab kaebajale menetlusabi, vabastades ta riigilõivu tasumises kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal ei teeni oma eesmärki, kui selle taotluse nõuetekohasuse kontrolliga seonduvad toimingud võtavad olulise osa vaidemenetluse ajast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ajal, mil Justiitsministeeriumis jätkus vaidemenetlus Tartu Vangla kodukorda muutva Tartu Vangla direktori käskkirja osas. Seega on taotluse esitamine kooskõlas HKMS § 249 lg-ga 2. Kuna vaidemenetlus kestab kohtule teadaolevalt aga ka käesoleva määruse tegemise ajal, võtab kohus sisulise seisukoha esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas.
10.Esitatud õiguskaitse taotluses tuleb HKMS § 250 kohaselt märkida esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Magnum Mozgovoi on esitanud taotluse järgmises sõnastuses: „Palun tagada minu inimlikud õigused, peatamaks käskkiri mis keelab Tartu Vangla territooriumil omada, osta ja tarbida vähemalt kord päevas sigarette kuni Riigikohtu otsus tehakse ja teatavaks kuulutatakse.“ Kohus mõistab, et esitatud taotluse eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaebaja saaks endiselt Tartu Vanglas suitsetada nagu enne suitsetamist keelavate/takistavate sätete jõustumist. HKMS § 253 lg-st 1 tulenevalt võib kohus esialgse õiguskaitse abinõu ka ise kohaldada või muuta.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (samas, p 12).
12.Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses andnud mõista, et suitsetamise keelamine Tartu Vanglas piirab tema inimõigusi.
13.Justiitsministeerium on enda seisukohas märkinud, et Magnum Mozgovoi ei ole Tartu Vangla meditsiiniosakonnale mitte ühelgi vastuvõtul avaldanud, et tal esineksid suitsetamisest loobumise tõttu võõrutusnähud või on sel põhjusel halvenenud tervislik seisund. Magnum Mozgovoi saab psühhiaatri määratud ravimeid. Ravi toel on kõikvõimalikud psühhosomaatilised võõrutusnähud

viidud minimaalsele tasemele, mistõttu isikule ei kaasne märkimisväärseid kõrvalnähte. Vajalik ravi, st psühhiaatri poolt määratud ravimid ja nõustamine on kinnipeetavale tagatud.

14.Kohus nõustub, et suitsetamisest loobumine ja suitsetamiskeelu talumine tekitab kaebajale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada.
15.Eelneva põhjal ei ole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid isikule pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi olukorras, kus see protsess toimub regulaarse nõustamise tingimustes ning vaevusi korrigeeritakse ravimitega. Üldteadaolevalt ei ole suitsetamine terviseprobleeme leevendav ega ärahoidev tegevus ning seda isegi hoolimata suitsetamisest loobumise protsessis ilmnevatest ebameeldivustest (vt ka nt http://www.tubakainfo.ee/). Kohus märgib ka, et lahendab esialgse õiguskaitse küsimust praeguses asjas vaidemenetluse ajaks, mis oma olemuselt on lühiajaline. Õigus suitsetada ning omada suitsetamistarbeid ei ole oma olemuselt sellised, mille piiramine võiks tekitada isikule tagajärgi, mille kõrvaldamine või heastamine ei oleks hiljem mõistlikult võimalik.
16.Kuna kohtu hinnangul ei põhjusta suitsetamiskeeld kaebajale pöördumatuid tagajärgi, ei pea kohus vajalikuks hinnata põhjalikumalt muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust (sh vaide perspektiiv) ega kaaluda asjas esinevaid erinevaid huvisid. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada HKMS §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
17.Kui vaidemenetlus kaebaja vaide nr 1-11/539-1 (tl 5) osas lõpeb ja tulemus kaebajat ei rahulda, on kaebajal võimalus vastavalt VangS § 11 lg-s 5 sätestatule kaebusega halduskohtusse pöörduda ja esialgset õiguskaitset koos kaebusega taotleda. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda VSKE sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt viidatud määrus asjas nr 3-17-749, punkt 12). Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt esitada vaie (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja