3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale ja vastustajale.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võttis 14.07.2016 hoiule sõiduauto BMW 530 (registreerimisnumber E117AM53), mida juhtis XXX. Samal kuupäeval koostatud PPA sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti nr KOI/EKSP/14.07.2016/01 kohaselt võttis PPA vastu ja XXX andis üle sõiduauto seoses sõiduki liiklustrassoloogia ekspertiisi läbiviimise vajadusega, kuna sõiduki tehasetähis on manipuleerimiskahtlusega.
2.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 19.12.2016 ekspertiisiakti nr 16E-LT0087 kohaselt on ekspertiisiks esitatud sõiduauto tehasetähis, toorrikkere tähis ja tehaselipik vahetatud.
3.PPA koostas 17.01.2017 kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 17260300002), milles asendas kaebaja kinnipidamise maksega riigituludesse.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 18.04.2017 XXX kaebus PPA tegevuse peale.
5.Tartu Halduskohus 20.04.2017, 15.05.2017, 01.06.2017 ja 02.08.2017 määrustes jättis XXX kaebuse käiguta ning palus kaebajal kõrvaldada kaebuse puudused.
6.Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused 26.04.2017, 22.05.2017, 12.06.2017 ja 22.09.2017. Kaebaja palub PPA-d kohustada tagastama XXX temalt äravõetud ja hoiule pandud sõiduauto.
Kaebaja leiab, et kaebuse esitamisel on ta kinni pidanud kohustamiskaebuse esitamise tähtajast, kuna viimati palus kaebaja PPA-l sõiduauto tagastada märtsis 2017. Ühtlasi palub kaebaja peatada haldusasja menetlus kuni Venemaa Föderatsiooni Novgorodi rajoonikohtu otsuse tegemiseni.
7.Tartu Halduskohus 28.09.2017 määruses võttis XXX kaebuse menetlusse, palus vastustajal esitada kirjalik seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta ning jättis XXX taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
8.PPA esitas kohtule 13.10.2017 seisukoha, milles peab kaebaja väidet kaebuse tähtaegse esitamise kohta mittetõendatuks. Kaebajale tehti tema sõiduauto suhtes teostatud ekspertiisi tulemus teatavaks telefoni teel 16.01.2017. Igal juhul pidi kaebaja ekspertiisi tulemustest teada saama 17.01.2017, kui tema suhtes koostati kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akt. Kaebajale pidi juba jaanuaris 2017 selge olema, et tal tuleb sõiduki kättesaamiseks esitada täiendavaid dokumente. Kaebaja ei ole täpsustanud, millisel kuupäeval ja millise ametniku poole ta 2017. aasta märtsikuus sõiduki tagastamise avaldusega pöördus. Kirjalikult ta seda vastustaja dokumendihalduse andmetel teinud ei ole.
9.Tartu Halduskohus 17.10.2017 määruses andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus põhjendas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kuigi kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne, kuna viimati palus kaebaja PPA-lt sõiduauto tagastamist märtsis 2017, ei saa kohus kaebajaga nõustuda. Lisaks, kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pöördus 2017. aasta märtsis PPA poole sõiduauto tagastamiseks ning eeltoodu ei nähtu ka PPA dokumendihaldusest. Kaebaja sõiduauto võeti hoiule juba 14.07.2016. Kaebaja pidi juba siis tajuma, et PPA rikub tema õigusi ning et tal tuleb oma õiguste kaitsmiseks rakendada õiguskaitsevahendeid. Isegi kui lugeda, et kaebetähtaja kulgemine ei alanud sõiduauto hoiulevõtmise hetkest, pidi kaebaja hiljemalt 17.01.2017 teadma, et PPA ei tagasta talle vaidlusalust sõiduautot. 17.01.2017 koostas PPA kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 17260300002). Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse alles 18.04.2017, seega ilmselgelt 30-päevast kaebetähtaega ületades.
10.Kohtusse saabus 07.11.2017 kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja suhtes on teostatud toiminguid alates 14.07.2016 kuni 17.01.2017. Kõik dokumendid on koostatud eesti keeles ning mitte ükski neist ei kanna märkust selle kohta, et kaebajale oleks menetlusdokumendi tekst tõlgitud, et kaebaja sai sellest aru ja allkirjastas selle. Ainult 17.01.2017 kinnipidamise asendamise aktis on märgitud, et selle koostamisest võttis osa tõlk Valentina Org. Kaebaja pöördus iseseisvalt Vene Föderatsiooni tõlgi poole, kes tõlkis kõik menetlusdokumendid. Ükski dokument ei sisalda selget selgitust kaebuse ja selle tähtaja esitamise kohta, v.a 14.07.2016 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid dokumendis märgitud tekst ei olnud kaebajale arusaadav. Vastustaja ei ole kaebajale selgitanud viimase õigust vaidlustada vastustaja tegevust ega selgitanud kaebuse esitamise tähtaegu ega nende tähtsust. Kaebaja palub lugeda, et temale haldusmenetluses õiguste selgitamata jätmine talle arusaadavas keeles on mõjuv põhjus kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja tegi kõik endast sõltuva, et saada aru vastustaja koostatud dokumentide sisust ja nende mõjust enda õigustele.
11.PPA esitas kohtule 17.11.2017 seisukoha, milles leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on ise nentinud, et 14.07.2016 koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis oli olemas vaidlustusviide, milles oli ära näidatud nii vaide kui ka halduskohtule kaebuse esitamise võimalus ja tähtaeg. Kaebaja on teatanud, et pöördus iseseisvalt Vene Föderatsiooni tõlgi poole, kes tõlkis vastustaja poolt koostatud menetlusdokumendid. Kaebaja poolt toodud põhjendus arusaamise puudumise näol
haldustoimingu vaidlustamise võimaluse ja tähtaja osas ei ole eluliselt usutav. Vaidlustamisviite puhul ei ole tegemist sedavõrd keeruka juriidilise tekstiga, et see tõlgituna juriidilist haridust mitteomavale isikule arusaamatu võiks olla. Kohtu seisukoht
12.HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohus põhjendas 17.10.2017 määruses, et kaebus esitati kohtule ilmselgelt 30-päevast kaebetähtaega ületades ning ei pea vajalikuks määruse põhjendusi täies ulatuses korrata. Kohus märgib, et kaebaja sõiduauto võeti PPA poolt hoiule juba 14.07.2016, mis oli enam kui üheksa kuud enne 18.04.2017 kaebuse kohtule esitamist. Kaebajale tehti 14.07.2016 teatavaks PPA sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr KOI/EKSP/14.07.2016/01, mis sisaldas ka vaidlustamisviidet, ning seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 15.08.2016. Isegi kui lugeda, et kaebetähtaja kulgemine ei alanud sõiduauto hoiulevõtmise hetkest, pidi kaebaja teadma, et PPA ei tagasta talle vaidlusalust sõiduautot hiljemalt 17.01.2017, mil PPA koostas kinnipidamise asendamise akti (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 17260300002) ning tegi selle kaebajale tõlgi osalusel teatavaks.
13.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, on kaebaja kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille kohus järgnevalt lahendab.
14.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06 p-st 12 nähtuvalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.
15.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt võivad kaebetähtaja ennistamise aluseks olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja palub lugeda, et temale haldusmenetluses õiguste selgitamata jätmine talle arusaadavas keeles on mõjuv põhjus kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
16.Kohus saab aru, et kaebaja ei pruukinud eesti keele oskuse puudumise tõttu koheselt mõista PPA 14.07.2016 vallasasja hoiulevõtmise protokolli ja PPA üleandmise-vastuvõtmise akti nr KOI/EKSP/14.07.2016/01 sisu ning viimases sisalduvat vaidlustamisviidet, kuid kaebaja ise kinnitab, et lasi menetlusdokumendid eesti keelest vene keelde tõlkida. Pärast dokumentide tõlkimist, pidi ta aru saama ka võimalusest PPA tegevust vaidlustada, kuna PPA 14.07.2016 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis nr KOI/EKSP/14.07.2016/01 on olemas vaidlustamisviide, mille kohaselt on isikul õigus esitada vaie haldusorganile või kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul toimingu teadasaamise päevast arvates. Kui kaebajale jäi arusaamatuks, mida tähendab vaide esitamine, siis pidi ta aru saama võimalusest esitada kaebus kohtule. Samuti nähtub vaidlustamisviitest vaide ja kaebuse esitamise tähtaeg.
17.17.01.2017 koostas PPA kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 17260300002), milles asendas kaebaja kinnipidamise maksega riigituludesse. Nimetatud aktis kirjeldati ka EKEI 19.12.2016 ekspertiisiakti nr 16E-LT0087 tulemusi ning asjaolu, et kaebaja poolt toimepandud tegu vastab karistusseadustiku § 345 lg 1 järgi
kvalifitseeritava teise astme kuriteo tunnustele. Kaebaja on akti allkirjastanud ning pidi akti sisust aru saama, kuna akti koostamisest võttis osa tõlk.
18.Seega ei saa lugeda põhjendatuks kaebaja väidet, et vastustaja ei ole kaebajale selgitanud viimase õigust vaidlustada vastustaja tegevust ega selgitanud kaebuse esitamise tähtaegu ning nende tähtsust. Kaebaja oli teadlik menetlusdokumentide sisust, PPA tegevuse vaidlustamise võimalustest ning vaidlustamise tähtajast, kuid jättis õiguskaitsevahendid tähtaegselt kasutamata. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kaebajal oli juba varasemalt võimalik kasutada kvalifitseeritud õigusabi, kuid ta ei teinud seda.
19.Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määruse nr 3-3-1-30-13 p-st 12 lähtudes ning kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kaebetähtaja rikkumise on tinginud kaebaja enda tegevusetus ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
20.Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja HKMS § 124 lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
21.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis jäävad poole menetluskulud nende endi kanda.
22.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on 22.05.2017 tasutud riigilõivu 15 eurot, on kaebajal õigus riigilõivu tagastamisele. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb tal kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.