Otsuse avalikult teatavaks 21. november 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-104
Haldusasi
K.K. kaebus Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirja nr 5-2/1439 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – K.K. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Martinsen
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. detsembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav K.K.d Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirjaga nr 5-2/1439 Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 ja p 17.3.5 rikkumise eest distsiplinaarkaristusega noomitus.
2.K.K. esitas 21.12.2016 Tallinna Vanglale vaide eelpool nimetatud käskkirjale. Tallinna Vangla 10.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/460-2 jäeti vaie rahuldamata.
3.16.01.2017 (koos 26.01.2017 kaebuse täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule K.K. kaebus Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirja nr 5-2/1439 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse oma 30.01.2017 määrusega menetlusse, sama määrusega vabastas kohus kaebuse esitaja menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest. 16.10.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirja nr 5-2/1439 alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristuse rakendamine ei ole põhjendatud, kuna esiteks ei ole kaebajale tutvustatud Tallinna Vangla kodukorda (Kodukord). See, et kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga on asjasse puutumatu. Lisaks oli kaebaja vahepeal vabaduses – teda ei toodud Viru Vanglast üle Tallinna Vanglasse. Väide, et kaebaja kasutas õpetaja suhtes „Sina“ vormi vastab tõele, kuid selles oli eelnevalt õpetajaga kokku lepitud. Samas õpetaja ei heida seda kaebajale ka oma ettekandes ette. Kaebaja tunnistab, et rääkis õpetajaga kõrgendatud toonil ja kahetseb seda. Kaebaja palub kaebuse rahuldada, kuna ta ei olnud Kodukorraga tutvunud. Kaebajale ei ole seda siiani toodud tutvumiseks vaatamata kaebaja korduvatele palvetele. Kaebajale on tutvustatud üksnes Kodukorra p 1.11.1 muudatust 31.10.2016.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Antud juhul karistati kaebajat Kodukorra punktide 17.3.5 ja 1.11.1 rikkumise eest, kuna ta 02.12.2016 käitus üldhariduskoolis agressiivselt loopides laual õpikuid ja pabereid ning kasutas kõrgendatud hääletooni segades sellega tunni läbiviimist ja teisi kinnipeetavaid. Nimetatud rikkumiste toimepanemisele kaebaja ei oma 08.12.2016 antud selgitustes ega ka kaebuses vastu ei vaidle. Vastupidiselt, kaebaja tunnistab oma 08.12.2016 selgitustes, et rääkis tõepoolest õpetajaga kõrgendatud hääletoonil ja kahetseb seda. Kuna valvur J. Tigavas kuulis kinnipeetava kõrgendatud hääletooni suletud uksega üldhariduskooli klassiruumist nr 9 valvuriruumi, mis asub kõnealusest klassiruumis ca 9-10 m kaugusel, ei saa kinnipeetava käitumist pidada vaid oma arvamuse eest seismiseks ja argumenteerimiseks, vaid ilmselgelt on tegemist käitumisega, mis hälbib aktsepteeritavast. Kinnipeetav ei eita ka õpikute ja paberite loopimist.
5.2.Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et K.K. rikkus Kodukorra punkte 17.3.5 ja 1.11.1. Arvestades distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis on kaebaja poolne distsipliinirikkumine vastustaja hinnangul tõendatud.
5.3.Kaebuse esitajale on 02.09.2016 tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte (tl 45), seega pidi ta olema teadlik Kodukorras sätestatust. Õigusaktides sätestatu täitmata jätmise näol on tegemist süülise käitumisega.
5.4.Vastustaja hinnangul on kaebaja süü Kodukorra punktide 17.3.5 ja 1.11.1 rikkumisel tuvastamist leidnud ning seega on põhjendatud ka tema distsiplinaarkorras karistamine. Kuna isiku süü on teo toimepanemisel tõendatud, on kinnipeetava distsiplinaarkorras vastutusele võtmine põhjendatud, seega ka karistuse määramine sobiv. Karistusliigi valimisel on vangla arvestanud distsipliinirikkumisi, kinnipeetava suhtumist rikkumisse, eelnevat mittekaristatust ning leidnud, et arvestades karistuse eesmärki, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, on proportsionaalne kohaldada kaebaja suhtes noomitust. Kuivõrd noomitus on kergeim distsiplinaarkaristus, puudub alus arvata, et see oleks saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta kinnipeetava isikut, rikkumise asjaolusid või muud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja käitus agressiivselt ja kasutas kõrgendatud hääletooni ning rikkus sellega Kodukorra punkte 17.3.5 ja 1.11.1. Haldusorganil on kinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamisel lai kaalutlusruum. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud karistuse faktilist ja õiguslikku alust, samuti seda, miks kaebajat oli vaja distsiplinaarkorras karistada ja miks sobivaks karistuseks peetakse just noomitust.
5.5.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus anda omapoolseid seletusi ning esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.
5.6.Kaebaja toob välja, et kasutas tõepoolest õpetajaga suheldes „Sina“ vormi, kuid selliselt oli õpetajaga varasemalt kokku lepitud. Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole kaebaja vastuväide asjassepuutuv, kuna vaidlusaluse käskkirja kohaselt ei ole teda karistatud selle eest, et ta õpetajaga „Sina“ vormi oleks kasutanud, vaid põhjusel, et ta käitus agressiivselt ning segas tunni läbiviimist.
5.7.Vastustaja märgib, et kaebaja väide, et talle ei ole tutvustatud Kodukorda, ei vasta tegelikkusele. VangS § 14 lg 2 kohaselt kohtub kinnipeetav hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 28 lg 1 p 8 kohaselt on kinnipeetava isiklikus toimikus kinnipeetava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirju. Käesoleva vangistuse raames paigutati kaebaja Tallinna Vanglasse esmakordselt 02.09.2016. Samal päeval on kaebajale tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte ja olulisemaid rahvusvahelisi õigusakte, interneti kasutamise võimalust ja selgitatud, kuidas ta saab vajalike õigusaktidega tutvuda. K.K. on selle kohta andnud 02.09.2016 ka allkirja (tl 45). Täiendavalt selgitab vastustaja, et kui kaebuse esitajale jäid tema õigused ja kohustused vanglas ebaselgeks, oli tal võimalik pöörduda talle määratud inspektor-kontaktisiku või mõne teise vanglaametniku poole täiendavate selgituste saamiseks. Samuti oli isikul võimalik igal ajal pöörduda inspektor-kontaktisiku poole õigusaktidega täiendavalt tutvumise soovi avaldades ning vangla oleks isikule õigusaktid kambrisse väljastanud. Eeltooduga on ümber lükatud kaebaja väide nagu ei oleks talle Kodukorda tutvustatud.
5.8.Vastustaja märgib, et tõele vastab kaebaja väide, et 31.10.2016 tutvustati talle Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/121, millega muudeti Kodukorda, s.h punkti 1.11.1. Samas ei muuda see antud juhul asjaolu, et kaebajale on Kodukorda ja teisi vangistust reguleerivaid õigusakte juba 02.09.2016 tutvustatud.
5.9.Vastustaja märgib, et kaebaja viibib käesoleva vangistuse raames kinnipidamisasutustes, s.h Tallinna Vanglas seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab ta alates 04.08.2016.
Tallinna Vanglasse on kaebaja käesoleva vangistuse ajal olnud paigutatud kuni vaidlusaluse käskkirja andmiseni perioodidel 02.09.-13.09.2016, 16.09.-30.09.2016, 21.10.-11.11.2016, 18.11.2016 - 18.01.2017. 02.09.2016 on kaebaja on allkirjaga kinnitanud, et talle on tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte. Lisaks on kaebajale 31.10.2016 tutvustatud Tallinna Vangla direktori 26.10.2016 käskkirja nr 1-1/121 (tl 56). Viidatud käskkirjaga muudeti m.h Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ ja „Tallinna Vangla kodukorra muutmise seletuskiri“ punkti 1.11.1 teise lause sõnastust. Muudatusega sõnastati Kodukorra p 1.11.1 teine lause alljärgnevalt: „Vanglateenistuja poole pöördumisel peab kinnipeetav kasutama Teie-vormi.“ Põhjenduste kohaselt on vanglateenistuses lisaks ametnikele ka töötajad, kellega kinnipeetavad samuti kokku puutuvad. Seetõttu on põhjendatud pöördumisel Teie-vormi kasutamist nõuda kõikide vanglateenistujatega suhtlemisel (tl 57-59p). Vastustaja esitas väljavõtte kõigist kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud pöördumistest, millest nähtub ka pöördumiste sisu lühikirjeldus. Väljavõte kinnitab, et kaebaja ei ole esitanud Tallinna Vanglale mitte ühtegi pöördumist, milles sooviks Kodukorraga tutvuda või avaldaks pahameelt, et seda talle võimaldatud ei ole. (tl 60) Tallinna Vangla hinnangul on eeltooduga ümber lükatud kaebaja väited nagu oleks ta avaldanud soovi Kodukorraga tutvuda, kuid seda ei võimaldatud.
5.10.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja oli rikkumise toimepanemise ajal allutatud seaduse alusel vangistusseaduse ja selle alusel antud aktidega kehtestatud korrale (VangS § 41 lg 2). Tallinna Vangla on seisukohal, et vangla on distsiplinaarmenetluse läbi viinud õiguspäraselt ning distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebajale pani toime Kodukorra punktide 17.3.5 ja 1.11.1 rikkumise. Järelikult oli kaebaja karistamine distsiplinaarkorras nimetatud punktide rikkumise eest õiguspärane. Seega puudub käskkirja tühistamiseks alus ning kaebus ei kuulu rahuldamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Vaidlus asjas on kaebajale Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkirjaga nr 5-2/1439 Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) p 1.11.1 ja p 17.3.5 rikkumise eest distsiplinaarkaristuse noomitus määramise õiguspärasuse üle olukorras, kus kaebaja väidab, et talle ei ole Kodukorda tutvustatud.
6.1.Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Tallinna Vangla on vastava kohustuse täitnud (tl 45). Kaebajat on 02.09.2016 teavitatud kinni peetava isiku kohustustest ning vangistust reguleerivatest õigusaktidest, samuti sellest, et kinni peetaval isikul on võimalik pöörduda inspektor-kontaktisiku poole vangistust reguleerivate õigusaktide saamiseks (sh Kodukorra saamiseks). Samuti on kaebajale selgitatud kaebuste esitamise korda. Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud kinni peetava isiku kohustustega ja on teadlik, et muid vajaminevaid õigusakte saab kontakt-isiku vahendusel ja talle on selgitatud kaebuste esitamise korda. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid sellest, et talle ei ole Kodukorraga tutvumist võimaldatud vaatamata kaebaja poolt selleks soovi avaldamisele. Vastustaja on kohtule esitanud väljavõtte, millest nähtuvad kaebaja pöördumised Tallinna Vangla poole (tl 60). Ei ole
usutav, et kaebaja ei oleks esitanud kaebust või kirjalikku pöördumist juhul kui talle poleks vaatamata soovi avaldamisele Kodukorraga tutvumist võimaldatud. Lisaks on kaebajale 31.10.2016 eraldi tutvustatud Tallinna Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes 26.10.2016 käskkirja nr 1-1/121 Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr. 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ ja „Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri“ muutmine (tl 56). Arvestades, et kaebajat karistati 15.12.2016 käskkirjaga 02.12.2016 toime pandud teo eest ja kaebaja oli alates 02.09.2016 teadlik oma õigustest ja kohustusest ja alates 31.10.2016 kehtinud kodukorra versioonist, oli tal piisavalt aega Kodukorra küsimiseks ja sellega põhjalikult tutvumiseks. Kui kaebaja seda võimalust ei ole kasutanud, siis see ei vabasta teda Kodukorra täitmise kohustest ega välista selle süülist rikkumist. Siinkohal peab kohus siiski vajalikuks märkida, et Tallinna Vangla poolt kinni peetavatele allkirjastamiseks antav leht (tl 45) ei ole kõige õnnestuma sisu ja sõnastusega, sest on väga üldsõnaline ja ei sisalda tegelikult kinni peetava isiku jaoks piisavalt konkreetselt ja selgelt ei tema põhilisi kohustusi ega õigusi ning ei anna selgesõnalist kinnitust, et teda on tutvustatud vangla kodukorra või mõne muu õigusaktiga. Sellisel kujul infolehte võib kohtu arvates pidada ebaõnnestunuks ja see tuleks ümber sõnastada nii, et sellest nähtuks tutvumine ka vangla kodukodukorraga. Kohus märgib, et Tartu Vangla vastav lühike õiend (tl 56) on selles suhtes oluliselt täpsem ja üheselt mõistetavam, kuna selles on näidatud otseselt ära, milliste õigusaktidega on allakirjutanud isikut tutvunud. Kohus märgib siinkohal, et õige on kaebaja väide, et vastustaja vaideotsuses tehtud viide Viru Vangla kodukorraga tutvumisele ei ole asjakohane. Samas ei muuda see käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, kuna käskkirjas ei ole sellele tuginetud, vaid seda on täiendava argumendina mainitud vaideotsuses. Õpetaja suhtes „Sina“ vormi kasutamise osas on vastustaja õigesti välja toonud, et kaebajat ei ole selle eest karistatud. Kaebajat on karistatud üldtunnustatud viisakusreeglite rikkumise ja tunni segamise eest.
6.2.Kohus peab vajalikuks märkida, et leiab, et käskkiri on ka sisuliselt õiguspärane.
6.2.1.Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et 02.12.2016 kella 13.22 paiku A1 hoone üldhariduskoolis käitus ta agressiivselt loopides laual õpikuid ja pabereid ning kasutas kõrgendatud hääletooni segades sellega tunni läbiviimist ja teisi kinnipeetavaid. Kaebaja rikkumiste kohta koostasid ettekanded Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja Natalja Nugis (tl 41), viienda üksuse valvur Janika Tigavas (tl 42) ja hariduskorraldaja Merle Nukke (tl 39). Tallinna Vangla algatas 06.12.2016 K.K. suhtes distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarmenetluse algatamise teatises on välja toodud kõik kaebaja kohta seoses 02.12.2016 intsidendiga koostatud ettekanded, mis kajastavad tema käitumist üldhariduskoolis. Kinnipeetavat teavitati samal päeval distsiplinaarmenetluse algatamisest ja kinnipeetavale anti võimalus omapoolsete selgituste andmiseks (tl 44). Kinnipeetav esitas oma kirjalikud selgitused 08.12.2016 (tl 43). Kaebajale tutvustati 14.12.2016 distsiplinaarmenetluse protokolli, millele ta keeldus allkirja andmast (tl 37-38 p). Kaebaja kinnitab oma selgitustes, et rääkis õpetajaga tõepoolest kõrgendatud toonil, kuna neil tekkis vaidlus. Väidet, et ta ütles õpetajale, et „istugu see bioloogia sisse“ kaebaja ei tunnista. Ka ei andnud kaebaja väitel õpetaja talle mingit korraldust maha rahuneda, vaid vaidles kaebajale vastu kuni saabus hariduskorraldaja. Selgituste kohaselt kahetseb kaebaja õpetajaga kõrgendatud hääletoonil suhtlemist. Lisaks märgib kaebaja, et valvur J. Tigavasega on palju probleeme koolis olnud.
6.2.2.Kohus leiab eelpooltoodule tuginedes, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus anda omapoolseid seletusi. Seega on kaebajale olnud tagatud ka piisav võimalus olla ära kuulatud.
6.2.3.Vaidlust ei ole ka selles, et karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt.
6.2.4.Kohus tuvastas, et kaebajat on teavitatud tema õigustest ja kohustusest, sh Kodukorraga tutvumise võimalustest.
6.2.5.VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vanglateenistuse ametniku poole pöördumisel peab kinnipeetav kasutama Teie-vormi. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Tulenevalt Kodukorra punktist 17.3.5 vangla kutse- ja üldhariduskoolis, samuti eesti keelt õppivate kinnipeetavate õpe toimub tunniplaanis ette nähtud ruumides. Kinnipeetaval on keelatud õppetöö ajal lahkuda kooli ja praktika ruumidest. Samuti on keelatud kinnipeetavatel segada tunni läbiviimist, teisi kinnipeetavaid või lahkuda tunnist ilma õpetaja või vanglaametniku loata. Õpetajal või vanglateenistujal on õigus kinnipeetav, kes segab õppetööd, tunnist eemaldada. Tunnist eemaldamist loetakse koolist põhjuseta puudumiseks. Kaebaja ei ole eitanud, et rääkis õpetajaga kõrgendatud hääletoonil. Kaebaja kahetseb oma tegu. Kaebaja tegu on kinnitamist leidnud kolme vanglateenistuja ettekandega ja kaebaja enda selgitustega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega kinnitust leidnud, et kaebaja rikkus süüliselt Kodukorra p 1.11.1 ja p 17.3.5.
6.2.6.Vastavalt VangS § 63 lg 1 võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tl 2-3) vastab kohtu hinnangul õiguspärase kaalutlusõigusel põhineva haldusakti nõuetele (HMS § 54 ja § 56 lg 3). Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele kui ka faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi nii karistamise vajalikkuse kui ka karistuse valiku kohta. Kohus leiab, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja sellist valikut on põhjendatud tuues muuhulgas ära, et kaebajat ei ole varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ja vajaduse, et karistus vastaks kinnipidamise eesmärgile ning oleks proportsionaalne rikkumisega. Arvestades neid asjaolusid on kaebaja suhtes õiguspärase kaalutluse alusel kohaldatud kõige leebemat seaduses ette nähtud karistust.
7.Kokkuvõtvalt nõustub kohus Tallinna Vanglaga ja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et K.K. pani 02.12.2016 toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 15.12.2016 käskkiri nr 5-2/1439 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
8.Vastavalt HKMS § 108 lg kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.