Xi esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49
1.Jätta läbi vaatamata Xi esialgse õiguskaitse taotlus.
2.Tagastada tasutud riigilõiv summas 15 eurot J. J. arveldusarvele.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas Tartu Halduskohtule 08.11.2017 taotluse, milles märgib, et Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 alusel keelati Tartu Vanglas suitsetamine. Taotleja palub õiguste kaitset ja ministri käskkirja peatamist. Taotluse kohaselt keelduvad vangla ametnikud vastu võtmast vaiet direktori käskkirja tühistamiseks. Taotleja palub kohtul pöörduda vangla poole asjaolude väljaselgitamiseks.
Kohus palus 09.11.2017 kohtunõudega Tartu Vanglal teatada, kas X on esitanud vanglale pöördumisi/taotlusi/vaideid seoses suitsetamise keeluga alates 01.10.2017. Tartu Vangla teatas 09.11.2017 vastuseks kohtunõudele, et kinnipeetav X on esitanud Tartu vanglale vaide 02.10.2017 registreeritud nr 1-11/524-1 (tl 6), milles taotleb Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 tühistamist. Vaides on vaidlustatava haldusakti või toimingu sisuks (punkt 3) märgitud ka justiitsministri määrus nr 21, millega muudeti justiitsministri 30.11.2000. a määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-i 82 ja § 641 punkte 3 ja 31. Kohtunõude vastuse kohaselt on X 02.10.2017 registreeritud vaide nr 1-11/524-1 tagasi võtnud 18.10.2017 (tl 13). X esitas 05.10.2017 Justiitsministeeriumile vaide, mis on tagastatud 11.10.2017 vastusega nr 11-7/1650-27 (tl 11). X esitas Tartu Vanglale 31.10.2017 uuesti vaide (registreeritud 02.11.2017 nr 1-11/574-1; tl 9), taotledes direktori käskkirja nr 1-1/49 täies ulatuses tühistamist. Kohtunõude vastuse kohaselt on X 02.11.2017 registreeritud vaide nr 1-11/574-1 tagasi võtnud 06.11.2017 (tl 8 pöördel).
3.Kohus jättis 13.11.2017 määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o vaidemenetluse asjaolude selgitamiseks ning esialgse
õiguskaitse vajaduse põhistamiseks, samuti riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
4.X esitas 14.11.2017 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Lisaks teatas X 15.11.2017 kohtule, et riigilõiv summas 15 eurot on tasutud haldusasjas nr 3-17-2320. Kohtu seisukoht
5.Kinnipeetav X selgitab puuduste kõrvaldamise avalduses, et võttis 18.10.2017 ja 06.11.2017 oma vaided tagasi. Vaided võttis taotluse esitaja tagasi põhjusel, et kontaktisik seda tungivalt soovitas, väites, et kohtumenetlus juba käib. Puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt esitas X oma viimase vaide seepärast Eesti posti kaudu.
6.Täiendavast vastusest kohtunõudele selgub, et 02.11.2017 registreeritud Xi vaie saabus Tartu Vanglasse lihtpostiga, seega kinnipeetav võttis Eesti Posti kaudu edastatud vaide tagasi 06.11.2017, kinnitades seda allkirjaga vaide koopial. Vaide tagasivõtmisega lõppes ka selle menetlus. Tartu Vangla kinnitab 17.11.2017 vastuses kohtunõudele, et peale 31.10.2017 ei ole X vanglale rohkem vaideid ega muud liiki pöördumisi seoses suitsetamise keelamisega esitanud ega postiga saatnud.
7.Kohus on seisukohal, et Xi esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui taotluse esitajal on pooleli vaide- või kohtumenetlus vastavalt HKMS § 249 lg 5. Taotluse esitaja ei saa tugineda teiste isikute suhtes toimuvatele vaide- või kohtumenetlustele. Küll aga märgib kohus selguse huvides alljärgnevat.
8.Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) reguleeris suitsetamise korraldust ning kinnipeetav võis vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval oli õigus seal viibida. Sisekorraeeskirja § 82 lg‐d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. VSkE 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab § 8 pealkirja "Suitsetamisest loobumise korraldus". Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. VsKE-s on tunnistatud kehtetuks VSkE § 82 lg‐d 2 ja 21. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p‐de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
9.Taotluses palub X justiitsministri määruse (kasutab sõna käskkiri) peatamist. Kohus selgitab, et ministri määrus on oma õiguslikult iseloomult õigustloov akt (õiguse üldakt). Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9).
10.Viidatud lahendis asjas nr 3-17-749 (p 12) esitatud seisukohtadest lähtudes, selgitab kohus taotluse esitajale, et halduskohtus on võimalik vaidlustada justiitsministri määruse 01.10.2017 jõustunud redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (HKMS § 6). Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva
õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1, HKMS § 158 lg 4). Seega on võimalik vaidlustada tühistamiskaebusega 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 2.3., millega kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld. Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus, mida on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (Riigikohtu määrus asjas nr 3-17749, p 12 ja seal viidatud praktika). Asjakohane võib olla ka kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 ja 2.
11.Tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12.X ei ole sellist kohtueelse menetluse läbimist väitnud ega selle kohta tõendeid esitanud. Tartu Vangla vastustest ilmneb, et taotleja on ise tagasi võtnud vaided seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega. Taotluse esitaja ei saa tugineda teiste isikute suhtes toimuvatele vaide- või kohtumenetlustele.
13.Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole pooleli ega läbitud, ei ole kaebaja õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, seetõttu jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel Xi taotluse läbivaatamata.
14.HKMS § 104 lg 1 järgi kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Xi eest tasus riigilõivu haldusasjas nr 3-17-2320 seaduse kohaselt 15 eurot J. J.. Kohus leiab, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus tagastatakse läbivaatamatult, siis kuulub tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel ka tasutud riigilõiv. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande (2013, K. Palm, lk 390) kohaselt on HKMS § 104 lg 5 mõttes silmas peetud nii kaebuselt, apellatsioonkaebusel, määruskaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu. Riigilõiv summas 15 eurot tagastatakse J. J. (ik ) arveldusarvele.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.