lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2430/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 17.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2430/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2430

Määruse kuupäev

17.11.2017

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Andrei Gavrilini kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses Tartu Maakohtu vahistamismäärusega

Resolutsioon

1.Tagastada Andrei Gavrilini kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.Tartu Halduskohtule saabus 16.11.2017 Andrei Gavrilini kaebus, milles kaebaja kirjeldab probleemi seoses tema suhtes koostatud vahistamismäärusega. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes tehtud vahistamismäärus kaheks kuuks 16.09.2017-15.11.2017. Kaebaja on paigutatud Tartu Vanglasse. Kaebusest nähtuvalt toimus 14.11.2017 videosilla vahendusel prokuratuuri vahistamistaotluse pikendamise läbivaatamine. Kaebaja leiab, et pidi olema vabastatud või tutvunud uue määrusega hiljemalt 15.11.2017 kell 12.00. Kaebaja küsis kell 14.00 kontaktisikult, miks pole temale tutvustatud määrust. Kontaktisik (Elar Kraav) vastas, et ta pole teadlik, kuna kaebaja määruse kätte saab. Kaebaja leiab, et teda on jäetud vanglasse ilma uut vahistamismäärust tutvustamata ja andmata lisainfot. Kaebaja on šokis ja palub enda vabastamist või moraalse kahju (4700 eurot) hüvitamist. Lisaks taotleb kaebaja kaebuses riigi poolt kaitsja määramist asja lahendamisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub, et teda vabastatakse kuni kohus võtab seisukoha antud juhtumi suhtes. Kaebaja leiab, et Tartu Maakohtu määrus, millega pikendati vahistamist, oli koostatud ebakorrektselt ja sellega riivati kaebaja õigusi. Ta taotleb enda vabastamist kuni kohus võtab seisukoha antud juhtumi suhtes. Kohtu seisukoht
3.Kohus tuvastas Kohtute Infosüsteemi vahendusel, et Tartu Maakohtu 14.11.2017 määrusega pikendati kahtlustatava Andrei Gavrilini (IK 39007182710) vahi all pidamise tähtaega kahe (2) kuu võrra, s.o kuni 15. jaanuarini 2018. a. Asja nr 1-17-8671.
4.Tartu Maakohus on määruse tegemisel juhindunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 131 ja § 1311.
5.Kaebaja väljendab kaebuses rahulolematust asjaoluga, et talle ei tutvustatud 14.11.2017 kohtumäärust. Kaebusest võib välja lugeda, et 14.11.2017 toimus kaebaja osavõtul prokuratuuri vahistamise pikendamise taotluse läbivaatamine. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 14.11.2017 määrus kaebajale edastatud Tartu Vangla e-postile adresseerituna 14.11.2017. Kaebuse kohaselt ei olnud ta saanud 15.11.2017 kella 14-ks tutvuda vahistamismäärusega. 30.11.2000 justiitsministri määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VsKE) § 50 lg 1 kohaselt peab kirja edastama kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. VsKE § 50 lg 2 täpsustab koostoimes vangistusseaduse § 29 lg-ga 4, et kohtult kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus.
6.Kaebaja märgib, et tema kaitsjaks on Aivar Kello, kellega ta on ühendust võtnud ja kellele on Kohtute Infosüsteemi kohaselt Tartu Maakohtu 14.11.2017 määrus asjas nr 1-17-8671 kätte toimetatud Avaliku E-toimiku kaudu 15.11.2017.
7.Kuna kaebaja leiab kaebuses, et teda on jäetud vanglasse ilma uut vahistamismäärust tutvustamata ja andmata lisainfot, mistõttu kaebaja on šokis ja palub enda vabastamist, siis on kaebaja eesmärk kohtu hinnangul eelkõige Tartu Maakohtu 14.11.2017 määrusest tulenevate tagajärgede vaidlustamise soov. Halduskohtu pädevuses ei ole kaebaja vabastamine ega vahistamise pikendamise õiguspärasuse kontroll. KrMS § 136 kohaselt võib vahistatu või tema kaitsja vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale esitada määruskaebuse KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Seega peab kaebaja ise või kaitsja vahendusel pöörduma Tartu Maakohtu poole, kui ta soovib vaidlustada enda vahistamist ja taotleda enda vabastamist.
8.Kui kaebaja leiab, et vangla tegevus põhjustas temale moraalse kahju (4700 eurot), nagu ta märgib kaebuses, peab ta esitama sellekohase nõude esmalt Tartu Vanglale vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt.
9.Eeltoodud põhjustel ei ole käesolevas asjas esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.t ei vahi alt vabanemist ega ka väidetava mittevaralise kahju hüvitamist. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
10.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes, mis tingiks esialgse õiguskaitse kui õigusinstrumendi kohaldumise kaalumisvajaduse. Seda eriti olukorras, kus kaebaja on tõkendina uute kuritegude toimepanemise või pakku mineku vältimiseks vahistatud ja kus kaebuse kohaselt on kaebajale kohtu luba vahistamise ja vahistamise lõpptähtaja osas teada. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks, mistõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
11.Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta esitatud riigi õigusabi taotluse osas. Kohus leiab, et kaebaja taotluse, s.o anda asja lahendamiseks riigi poolt kaitsja, lahendamine ei ole ka halduskohtu pädevuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg-le 4, kui kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid soovib kaitsja osavõttu, esitab ta taotluse riigi õigusabi saamiseks uurimisasutusele või prokuratuurile. HKMS § 43 lg-2 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium