Jätta Rein Soopa hagi kohtutäitur Reet Rosenthali ja Margo Moggomi vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta Jaak Vilonovi hagi kohtutäitur Reet Rosenthali ja Margo Moggomi vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks rahuldamata.
3.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate Rein Soopa ja Jaak Vilonovi kanda.
Tsiviilasi nr 2-16-11262 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.Rein Soopa (edaspidi hageja I) suhtes algatati AS Nordea Finance Estonia täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu 20.06.2011 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-12-19806 alusel täitemenetlus kohtutäitur Reet Rosenthali (edaspidi kostja I) poolt täiteasjas nr XXX kohtuliku hüpoteegi realiseerimise nõudes. Kohtuliku hüpoteegiga tagatud rahalise nõude suuruseks oli 3735.44 eurot.
2.Lisaks eeltoodule algatati hageja I suhtes sissenõudja Jaak Vilonovi (edaspidi hageja II) täitmisavalduse ja Tallinna notari Sirje Velsbergi 24.07.2015 notariaalse dokumendi nr XXX alusel kohtutäitur Reet Rosenthali poolt täitemenetlus täiteasjas XXX hüpoteegi realiseerimise nõudes. Hüpoteegiga tagatud nõude suuruseks oli 6360 eurot.
3.Täitemenetluse nr XXX käigus koostas kohtutäitur Reet Rosenthal (kostja I) kinnisasja arestimise akti, millega arestiti hagejale I kuuluv Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tartu linnas, XXX asuv korteriomand. Kinnistusraamatust nähtuvate andmete kohaselt on eeltoodud kinnisasja osas kinnistusraamatusse kantud järgmised asjaõigused.
4.Kinnistusregistri kolmandasse jakku kande nr 3 alla on kantud isiklik kasutusõigus Margo Moggomi (isikukood XXX) kasuks. Tegu on tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega korterile. 4.05.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.05.2013.
5.Registriosa neljandas jaos on kande nr 2 all hüpoteek summas 400 000 krooni Sihtasutus Tartu Eluasemefond (registrikood 90001090) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 13.04.2010 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 15.04.2010. Kande nr 3 all on kohtulik hüpoteek summas 9 195,21 eurot AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140) kasuks. 20.06.2011 kohtumääruse alusel sisse kantud 26.06.2012. Kande nr 4 all on hüpoteek summas 8 000 eurot Jaak Vilonovi (isikukood XXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 24.07.2015 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.07.2015.
6.Täiteasjas nr XXX 13.06.2016 kuni 20.06.2016 toimunud elektroonilise enampakkumise tulemusena laekus hagejale I kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tartu linnas, XXX asuva korteriomandi müügist 14 000 eurot.
7.Pärast kinnisasja elektroonilisel enampakkumisel müümist koostas kostja I 07.07.2016 täiteasjas nr XXX tulemi jaotuskava, millega otsustas jaotada enampakkumisel hagejale I kuuluva korteriomandi (registriosa nr XXX) müügist saadud tulemi summas 14 000 eurot järgmiselt: 1) täitekulud summas 1197.72 eurot; 2) AS Nordea Finance kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlanõue (kinnistusraamatus registriosa nr XXX 4. jaos kande nr 3 all olev kohtulik hüpoteek – hüpoteegisumma 9195.21 eurot). Nõude rahuldamise ulatus: 3735.44 eurot;
Tsiviilasi nr 2-16-11262 3) Margo Moggomi (kostja II) kinnistusraamatust kustutatava isikliku kasutusõiguse hüvitis (kinnistusraamatus registriosa nr XXX 3. jaos kande nr 3 all olev isiklik kasutusõigus Margo Moggom (kostja II) kasuks). Nõude rahuldamise ulatus: 9066.84 eurot, millest 200 eurot (kolme kuu maksed) makstakse õigustatud isikule (kostja II) ette jaotuskava jõustumisel ning ülejäänud summa makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena summas 66.67 eurot (arvestades seejuures sellega, et aastas kokku makstav summa oleks võrdne õiguse aastaväärtusega 800 eurot). Kui summale õigustatud isik Margo Moggom sureb või nõue ära langeb, jaotatakse järelejäänud summa ühinenud sissenõudja/hüpoteegipidaja Jaak Vilonovi (hageja II) hüpoteegiga (kinnistusraamatus registriosa nr XXX 4. jaos kande nr 4 all olev hüpoteek – hüpoteegisumma 8000 eurot) tagatud laenulepingust nr XXX tuleneva võlanõude tasumata osa katteks, kuid mitte rohkem kui summas 8000 eurot (kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma ulatuses). Jaak Vilonovi hüpoteegiga tagatud võlanõude rahuldamisest ülejääv rahasumma tagastatakse võlgnikule Rein Soopa (hageja I); 4) Jaak Vilonov (hageja II) hüpoteegiga tagatud võlanõue (kinnistusraamatus registriosa nr XXX 4. jaos kande nr 4 all olev hüpoteek – hüpoteegisumma 8000 eurot). Nõude rahuldamise ulatus: 0 eurot. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED (tlk 2-7)
8.Rein Soopa (hageja I) ja Jaak Vilonov (hageja II) esitasid 22.07.2016 Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur Reet Rosenthal (kostja I) ja ja Margo Moggomi (kostja II) vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks. Hagejad ei nõustu tulemi jaotuskavaga osaliselt ning vaidlustavad selle osas, millega kohtutäitur arvestas tulemist väljamaksmisele kuuluva hüvitise kostja II kasuks (8000 eurot) ja jättis hageja II nõude (8000 eurot) tulemis arvestamata.
9.Esiteks toovad hagejad välja asjaolu, et täitemenetlust täiteasjas nr XXX alustati hageja I suhtes mitte tema kui isikliku võlgniku vastu, sest kõnealuses täiteasjas on isiklikuks võlgnikuks hoopis kostja II. Käesoleval juhul on tegemist kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevalt nn kohese sundtäitmise kokkulepe kui täitedokument. Selline täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla kättesaamisele, vaid täitmine piirdub hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega on hageja I korteriomand võõrandatud kostja II võlgnevuste katteks.
10.Hagejad leiavad, et kostja I on vääralt arvestanud tulemi jagamisel kostja II poolt TMS § 108 lg 1 alusel esitatud hüvitisnõudega. Seda põhjusel, et nii hageja I, kui täitemenetluses võlgnik ning hageja II, kui sissenõudja, vaidlesid kostja II nõudele vastu. TMS § 108 lg 6 sätestab otseselt, et kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast. Hagejad leiavad, et kuna nad vaidlesid kostja II nõudele vastu, siis oleks tulnud kostjal I jätta kostja II nõue tulemi jaotuskavas arvestama. Sellega rikkus kostja I seaduses sätestatud korda ning tulemi jaotuskava tuleb vaidlustatud osas tühistada.
11.Teiseks leiavad hagejad, et kuigi kostja I on hüvitise suuruse määramisel lähtunud TMS § 176 lõikest 2, mille kohaselt hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu reaalkoormatise eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena ja mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus, on kostja I rikkunud formaliseerituse printsiipi ning asunud kostja II
Tsiviilasi nr 2-16-11262 avaldust sisuliselt lahendama. Nimelt esitas kostja II TMS § 108 lg 1 alusel avalduse, soovides hüvitist suuruses 105 000 eurot, kuid kostja I rahuldas avalduse vaid osaliselt. Hagejad leiavad, et olukorras, kus kostja I leidis, et kostjal II on õigus üksnes osalisele hüvitisele, oleks kostja I pidanud käsitlema ka hagejate vastuväiteid hüvitise määramisel.
12.Eeltoodust lähtuvalt on hagejad seisukohal, et kostja I on ületanud tulemi jaotuskava koostamisel oma pädevust ja samuti rikkunud seadust, mis ei anna kohtutäiturile õigust asuda lahendama TMS § 108 lg 1 alusel avalduse esitanud isiku nõuet, kui sellele on sissenõudja ja võlgnik vastu vaielnud. KOSTJA I VASTUS (tlk 61-68)
13.Kostja I leiab, et jaotuskava on koostatud nõuetekohaselt, lähtudes kava koostamise ajal eksisteerinud õiguslikust olukorrast ning on kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Kostja I on seisukohal, et TMS sätetest ei tulene kohtutäiturile kohustust või keeldu jätta arvestamata sissenõudjaks mitteoleva isiku, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, nõudega lõppenud õiguse eest hüvitise saamiseks tulemist. Kostja I leiab, et seaduses ei ole sätestatud seda, mis tagajärjed toob endaga kaasa sissenõudja ja/või võlgniku vastuvaidlemine sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldusele saada tulemist hüvitist kustutatud õiguste eest. Ökonoomsuse põhimõttest lähtuvalt ei ole põhjendatud aga vastavasisulise keelu puudumise tõttu seaduses jätta säärane avaldus pelgalt vastuväite esitamise tõttu tähelepanuta.
15.Lisaks leiab kostja I, et oma tegevusega pole ta rikkunud täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet. Formaliseerituse põhimõttega pole vastuolus nii jaotuskavas kasutusõiguse eest saadava hüvitise arvestamise viis ning lisaks pole kostja I andnud kasutusõiguse sisule teistsugust õiguslikku hinnangut, kui on lepingu sisuna selles kirjas. Kostja I leiab, et tema poolt kasutatud hüvitise arvestamise viis vastab TMS § 176 lg-tes 2 ja 3 toodule. Seetõttu ei ole jaotuskava selles osas seadusega vastuolus. Kostja I lisab, et kasutusõiguse leping on notariaalne leping sarnaselt muu notariaalse lepingu kui täitedokumendiga. Kostja I, tegutsedes kohtutäiturina, ei ole kasutusõiguse sisule andnud teistsugust hinnangut, kui on lepingu sisuna selles kirjas. KOSTJA II VASTUS (tlk 70-76)
16.Kostja II leiab, et käesoleval hagil puudub õiguslik alus ning hagi tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata.
17.Kostja II on seisukohal, et hagejal I puudub õiguslik alus hagi esitamiseks, sest lähtuvalt TMS § 109 lg-st 1 võib jaotuskava vaidlustada üksnes sissenõudja, kuid käesolevas asjas on jaotuskava vaidlustatud ka võlgnik, hageja I.
19.OKTOOBRI 2016 KOHTUISTUNG
18.Hagejate esindaja jääb hagiavalduses toodu juurde. Ta selgitab, et Rein Soopa on õigustatud isikuks hagi esitamisel, kuna täitemenetluse seadustik annab talle õiguse jaotuskava koostamisel vastuväidete esitamiseks. TMS § 109 kohaselt on vastava õiguse olemasolu sissenõudjal, kuid käesoleval juhul tuleb arvestada, et võlgnikul on õigustatud huvi M. Moggomi nõudele vastuväidete esitamiseks. Hagejate esindaja on seisukohal, et
Tsiviilasi nr 2-16-11262 kohtutäitur on kõrvale kaldunud formaliseerituse printsiibist. Hagejate esindaja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.
19.Kostja I jääb oma kirjalike vastuväidete juurde ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
20.Kostja II on seisukohal, et jaotuskava on koostatud õigesti. Lisaks märgib kostja II, et Rein Soopa ei ole hagi esitamisel õigustatud isikuks. M. Moggom selgitab, et kui kohtutäitur ei oleks tema nõuet jaotuskava koostamisel arvestanud, oleks ta kohtutäituri otsuse vaidlustanud.
KOHTU SEISUKOHT
21.Kohus, tutvunud poolte esitatud seisukohtadega leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
22.Pooltel vaidlus on vaidlus kolme järgneva õigusliku küsimuse üle. Esiteks, kellel on seadusest tulenevalt õigus jaotuskava vaidlustada. Teiseks, kas kohtutäituril on TMS § 108 lg 6 alusel olukorras, kus sissenõudja ja/või võlgnik vaidlevad vastu sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldusele saada tulemist hüvitist kustutatud õiguste eest, kohustus jätta vaidlustatud nõudega jaotuskava koostamisel arvestamata või mitte. Kolmandaks, kas kostja I on rikkunud formaliseerituse printsiipi, mis seisneb käesoleval juhul jaotuskavas kasutusõiguse eest saadava hüvitise arvestamise viisis. Kohus käsitleb järgnevalt kõiki kolme õiguslikku küsimust.
23.Lähtuvalt TMS § 109 lg-st 1 võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. Lähtuvalt TMS § 5 lg-st 1 on sissenõudjaks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja). Teised täitemenetluse osalised TMS § 5 lg 1 alusel on võlgnik, ehk isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitanud nii Rein Soopa (hageja I) kui ka Jaak Vilonov (hageja II). Kohus leiab, et hagejat II tuleb pidada TMS § 5 lg 1 alusel sissenõudjaks, sest hageja I suhtes on hageja II täitmisavalduse ja Tallinna notari Sirje Velsbergi 24.07.2015 notariaalse dokumendi nr 1638 alusel kostja I poolt alustatud täitemenetlus täiteasjas XXX sama kinnisasja osas.
24.Lisaks hagejale II on käesolevas tsiviilasjas hagi esitanud ka hageja I, keda tuleb TMS § 5 lg 1 kohaselt käsitleda võlgnikuna. Kohus leiab, et lähtudes TMS § 109 lg-st 1 võlgnik jaotuskava vaidlustada ei saa, sest säärane õigus kuulub vaid sissenõudjatele ja TMS § 108 lg 7 alusel õigustatud isikule, kelle nõuet tulemi jaotusel arvesse ei võetud. Hageja I näol on tegu aga täitemenetluse seadustiku regulatsiooni mõttes vaid võlgnikuga, mitte sissenõudja või õigustatud isikuga. Kohus juhib hageja I tähelepanu asjaolule, et täitemenetluses hüpoteegi realiseerimisel saab kinnisasja omanik (võlgnik) oma õiguste kaitseks esitada TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi, mille kaudu saab ta kontrollida ka hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu. Pärast sundtäitmise läbiviimist koostatud jaotuskava vaidlustamine ei kuulu enam aga võlgniku seadusest tulenevate õiguste hulka. Seega ei ole hageja I isikuks, kellel on õigus esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks, mistõttu tuleb hageja I poolt esitatud nõue jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
25.Teiseks analüüsib kohus, kas kohtutäituril on tulenevalt TMS § 108 lg-st 6 olukorras, kus sissenõudja ja/või võlgnik vaidlevad vastu sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldusele saada tulemist hüvitist kustutatud õiguste eest, kohustus jätta vaidlustatud nõudega jaotuskava koostamisel arvestamata. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kohtutäitur oleks pidanud jätma vaidlustatud nõudega jaotuskava koostamisel arvestamata. TMS § 108 lg 6
Tsiviilasi nr 2-16-11262 sätestab, et kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast. Margo Moggom on esitanud kohtutäiturile TMS § 108 lõike 1 alusel avalduse 105 000 euro suuruse hüvitise saamiseks tulemist. Kostja I on lähtunud tulemi jaotuskava koostamisel TMS § 176 lõigetest 2 ja 3 ning 04.05.2013 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu (tlk 78-87) p-st 2.11, mille kohaselt lepingu esemele II (XXX, Tartu linn asuv korteriomand, registriosa nr XXX) seatava isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks on 800 eurot. TMS § 176 lg 3 kohaselt makstakse hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu reaalkoormatise eest õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. TMS § 176 lg 3 lause 2 järgi makstakse säärane summa kolme kuu eest ette. Jaotuskava kohaselt rahuldati kostja II nõue suurusega 105 000 eurot kostja I poolt osaliselt, ehk 9066.84 euro ulatuses, millest 200 eurot (kolme kuu maksed) tuli jaotuskava kohaselt maksta kostjale II ette jaotuskava jõustumisel ning ülejäänud summad tuli õigustatud isikule ehk kostjale II maksta igakuiste maksetena summas 66.67 eurot, arvestades seejuures sellega, et aastas kokku makstav summa oleks võrdne õiguse aastaväärtusega 800 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole jaotuskava koostamisel rikkunud formaliseerituse printsiipi, ega hüvitise arvestamise viisi, mis on toimunud kooskõlas TMS § 176 lg-tega 2 ja 3.
26.Jaotuskava koostamisel kostjale II makstava lõpliku hüvitise määramisel lähtus kostja I õiguste järjekorrast, mille kohaselt arvestati XXX asuva korteriomandi enampakkumisel müümisest saadud summast (14 000 eurot) esmalt maha täitekulud summas 1197.72 eurot ja seejärel AS Nordea Finance kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlanõue summas 3735.44 eurot. Niisiis kuulus kostja II nõue rahuldamisele ulatuses: 14 000-1197.72-3735.44 = 9066.84 eurot, mille kostja I jaotuskava punktis 3.2. kostjale II ka välja mõistis.
27.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja I pole rikkunud kostjale II väljamõistetava hüvitise määramisel ja jaotuskava koostamisel formaliseerituse printsiipi, sest kostja I pole oma tegevuses asunud andma notariaalaktile (notari ametitoimingu nr 1158) õiguslikku hinnangut ja kostja I on kostjale II mõistetava hüvitise määramisel lähtunud TMS § 176 lg 2 ja lg 3 sätestatud regulatsioonist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
28.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti rahuldamata, jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostjad I ja II menetluskulude nimekirja ei esitanud, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.