Korrakaitse › Vanglad

3-15-1522 kohaselt on kinnipeetav B töökohuslane ja iseloomult kergesti ärrituv ja negatiivselt meelestatud administratsiooni suhtes“, küsiti kinnipeetavalt, mis tööd ta võiks teha. Tallinna Vangla ametnik GG esitas samal päeval vangla direktorile ettekande samal teemal. Ettekande kohaselt oli vestluse eesmärk kinnipeetavale töö leidmine. Ettekande kohaselt vesteldi alguses kinnipeetava tervisest, sest ettekande koostaja oli kuulnud, et kinnipeetav ei suuda raskeid asju tõsta. Kinnipeetav vastas ettekande kohaselt, et tegu on teise vanglaametniku intriigidega. Edasi küsis ametnik ettekande kohaselt kinnipeetava elukaaslase ja elukaaslase vendade kohta. Ettekandes on märgitud, et ametnik küsis kinnipeetavalt, kuidas tal õnnestub olla kursis elukaaslase käekäiguga, „(st vang suhtleb pidevalt vabaduses olevate isikutega, kes tegelevad narkootiliste ainete käitlemise vms)“. Kinnipeetav vastas ettekandest nähtuvalt, et „elukaaslane on staraja tvar vms“. Seejärel vesteldi ettekandest nähtuvalt narkootilistest ainetest (kinnipeetav kiitles, et suudab segada 3 kg-st valmis 6–8 kg) ja narkolaboritest ning kinnipeetav lubas hankida vanglale teavet, kui infoallikad paigutatakse temaga samasse kambrisse.

Tallinna Vangla jättis 25.06.2015 vastusega nr 5-37/15/96-4 GB kahjunõude rahuldamata.

Nii GG kui ka RH on staažikad ja kohusetundlikud vanglaametnikud, keda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vanglal puudub alus kahelda kahe ametniku ettekannetes toodud selgitustes, kes mõlemad üheaegselt vestluse juures viibisid. Ei leidnud kinnitust, et GB-le oleks tekitatud alandust, hirmu, nördimust, muret, kaotusvalu või kahjustatud tema tervist. Kahju ei ole tekkinud.

2(5)

3-15-1522 Ametnikud kirjutasid ettekanded vangla direktori nõudmisel, sest kaebaja väitel survestati teda sellel kohtumisel kaebusest haldusasjas nr 3-14-51503 loobuma. Ettekannete koostamine toimus seaduslikul alusel. Ettekanded ei saanud olla kaebaja head nime teotavad ehk mainet kahjustavad, sest see eeldab kaebaja halvustamist avalikkuse, s.o suure hulga inimeste ees. Ettekandeid on näinud vaid üksikud inimesed. Au teotamine on võimalik ka ainult väikese arvu inimeste ees. Kaebaja au ei saa teotada fakt, et vanglaametnik on kuulnud midagi kaebaja tervise kohta. Raskete asjade tõstmise võimekuse puudumist ei ole halvustavalt esile toodud. Küsimus seoses kaebaja elukaaslasega ja selleks narkootikumidega seotud isikutega suhtlemisega ei ole kahtluse intensiivsust arvestades niivõrd tõsine, et see oleks kaebaja au teotamine. Kaebaja elukaaslase kohta kasutatud väärtushinnang staraja tvar ei saa teotada kaebaja au, kuna hinnang puudutab kaebaja elukaaslast, mitte teda. Faktiväide, et kaebaja suudab 3 kg-st 6–8 kg narkootikume segada, on kaebaja enda jutu kokkuvõte, seega ei saaks au teotajaks olla GG. Väärtushinnang kaebaja kiitlemise kohta ei ole negatiivne ega teotav. Lause, mille kohaselt kaebaja lubas ametnikele infot hankida, ei sisalda endas ühtegi halvustavat faktiväidet ega hinnangut. Kaebaja pidas enda au teotavaks seda, et GG omistas talle ettekandes lauseid, mida kaebaja pole öelnud. Kohtu hinnangul ei saaks kaebaja sõnade võimalik valesti edasiandmine teotada tema au, sest see ei mõjutaks kaebaja enesehinnangut. Kaebaja sõnade väär kajastamine võiks olla mainet kahjustav, ent ei ole seda, sest ettekandeid ei ole avaldatud laiale inimeste grupile. Kaebaja väide, et tema GG-ga narkootikumidest (sh kogustest ja laboritest) ei rääkinud, ei vasta tõele, sest kaebaja kinnitas 04.02.2016 menetlusdokumendis, et sellest oli juttu, ent kaebaja naljatas ja lollitas GG. ITK-st nähtub, et kaebaja on töökohuslane, kuid edasine hinnang RH ettekandes on RH enda sõnade kohane hinnang, mis põhineb kaebaja varasemal käitumisel Tallinna Vanglas. RH antud hinnangud „kergesti ärrituv“ ja „negatiivselt meelestatud“ ei ole ebasündsad, alandavad, mõnitavad, ähvardavad vms. Vangla tõendas, et hinnangud ei ole ka põhjendamatud. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste kirjeldused kinnitavad, et kaebajat iseloomustavad näiteks allumatus ja ametnikega suheldes viisakusreeglite rikkumine, mille põhjal on õigustatud järeldus, et kaebaja on administratsiooni suhtes negatiivselt meelestatud. ITK kohaselt on kaebaja impulsiivne. Kuna GG ja RH 05.01.2015 ettekanded ei olnud õigusvastased ning nendega ei teotatud kaebaja au ega head nime, on RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täitmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-15-1522 kirjutatud vale ja laimu välja, et kätte maksta apellandile kaebuste eest kohtule vangla operatiivtöötajate peale. Kaebaja isikutoimikus olevad ebatõesed ja laimava iseloomuga kirjad on kättesaadavad kõigile vanglatöötjatele, tuues sellega kaebajale kaasa negatiivsed tagajärjed.

Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Vanglaametnikud ei ole kaebaja au või head nime teotanud. Ettekannete erinevus kinnitab, et ametnikud ei ole oma ettekandeid kooskõlastanud ning kajastasid kohtumisest seda, mida mäletasid. Ettekanded ei ole kättesaadavad igaühele, vaid jõudsid vaid vangla direktorile, vangla juristile ja kohtule, kes menetles asja nr 3-14-51503. Kinnipeetava isikutoimikuga saavad ametnikud tutvuda üksnes vajaduse korral ning peavad selle kohta andma allkirja. Tutvujate arv on aastas olnud mitte üle nelja. Täiendavalt ei ole ametnike selgitusi ühelegi kõrvalisele isikule avaldatud ega muul viisil avalikustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1522

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.