PPA taotlus V. T kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – Vene Föderatsiooni kodanik V. T sünd. 2.09.1958 Anda luba Vene Föderatsiooni kodanik V. T sünd. 2.09.1958 kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamisaluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, alates 06.11.2017 kuni 05.01.2018.
Resolutsioon
kohtu Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva selgitused jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
Edasikaebamise
kord,
1.06.11.2017 vabanes Viru Vanglast Vene Föderatsiooni kodanik V. T , sünd. 02.09.1958 temale Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse 8 (kaheksa) aastat vangistuse kandmisest.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.07.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/5402-1 tunnistati V. T pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 27.07.2017, tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel. V. T suhtes kohaldati sissesõidukeeld 5 aastat alates lahkumiskohustuse täitmisest. Peale Viru Vanglast 06.11.2017 vabanemist puudub V. T il välismaalaste seadusest (VMS) tulenev seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
3.V. T on sündinud 02.09.1958 Tšeljabinskis, Vene Föderatsioonis ning on Vene Föderatsiooni kodanik. V. T on Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsusega süüdi mõistetud KarS § 113 - § 25 lg 2 alusel ning karistatud vangistusega 8 (kaheksa) aastat. Karistusaja algus 06.11.2009.
4.Justiitsministeerium edastas 07.05.2017 PPA-le ettepaneku koos lisamaterjalidega V. T elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks.
5.PPA tunnistas 27.07.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/5402-1 V. T pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks VMS § 241 lg 1 p 2 alusel – välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 7 alusel tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning VSS § 74 lg 2 alusel kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks.
6.V. T esitas 03.08.2017 vaide PPA 27.07.2017 otsusele 15.3-3.4/2017/5402-1. PPA 11.08.2017 vaideotsusega nr 15.3-3.1/2017/5552-2 jäeti V. T vaie rahuldamata.
7.07.08.2017 esitas V. T Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 27.07.2017 otsuse nr 15.33.4/2017/5402-1 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
8.Tartu Halduskohtu 14.09.2017 kohtumäärusega 3-17-1648 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
9.07.09.2017 esitas V. T volitatud esindaja Silvi Erro Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 27.07.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/5402-1 tühistamise nõudes. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust. Tartu Halduskohtu 02.11.2017 kohtumäärusega 3-17-1648 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
10.3.11.2017 esitas V. T volitatud esindaja Silvi Erro kohtule kolmanda esialgse õiguskaitse taotluse. Ta palub kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vahendina peatada 27.07.2017 a elamisloa kehtetuks tunnistamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 15.3- 3.4/2017/5402-1 või peatada ettekirjutus Eestist lahkumise sissesõidukeelu kohaldamise osas. 06.11.2017 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning puuduste kõrvaldamiseks anti aega 10 päeva määruse esindajale kätte toimetamisest.
11.Seega puudub peale Viru Vanglast 06.11.2017 vabanemist V. T il VMS tulenev seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Lahkumisettekirjutus kuulub koheselt sundtäitmisele peale vanglast vabanemist. Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse V. T Eesti Vabariigist välja Vene Föderatsiooni.
12.PPA on 27.07.2017 otsuses nr 15.3-3.4/2017/5402-1 V. T pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks ning 11.08.2017 vaideotsuses nr 15.3-3.1/2017/5552-2 vaide rahuldamata jätmises põhjalikult kaalunud kõiki asjaolusid. Seepärast ei pea PPA volitatud esindaja neid vajalikuks siinjuures üle korrata.
13.PPA asus seisukohale, et 27.07.2017 tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tagamiseks peab isik viibima PPA kinnipidamiskeskuses. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tartu Halduskohtult luba V. T kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
14.Halduskohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus on põhjendatud.
15.VSS § 11 lg 31 sätestab, et välismaalasele, kellele keeldutakse elamisluba või elamisõigust andmast või pikendamast, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks või kelle elamisõigus lõpetatakse, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa või elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 1 kohaselt võib haldusakti kõrvaltingimuseks olla selle kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest. Peale kinnipidamisasutusest vabanemist puudub V. T il seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
16.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega tegi PPA 27.07.2017 V. T ile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel. Lahkumisettekirjutus kuulub koheselt
sundtäitmisele VSS § 7 lg 2 p 7 alusel, mis sätestab, et välismaalasel on kohustus lahkuda pärast vanglast vabanemist. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse välismaalane vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 Eesti Vabariigist välja Vene Föderatsiooni.
17.Viru Vanglast vabanemisel ei oma V. T kehtivat reisidokumenti, mis võimaldaks teda Eesti Vabariigist välja saata kodakondsusjärgsesse riiki.
18.Varasemalt on V. T ile väljastatud Vene Föderatsiooni pass nr. 513427470 kehtivusajaga kuni 11.10.2006. Viibides vanglas ei ole V. T pöördunud vangla administratsiooni poole Vene Föderatsiooni passi taotlemiseks. V. T on Vene Föderatsiooni kodanik ja kuulub Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud tagasivõtulepingu alusel tagasi võtmiseks.
19.PPA on 03.11.2017 kirjaga nr 15.7-16/426-2 esitanud Eesti Vabariigi Suursaatkonnale Moskvas V. T sünd. 02.09.1958 tagasivõtutaotluse Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile edastamiseks.
20.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid.
21.Halduskohus nõustub PPA seisukohaga, et VSS § 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Käesoleval juhul ei ole V. T oma senise käitumisega tekitanud sellisel määral usaldust, et PPA-l oleks alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid lahkumiskohustuse täitmise. Samuti on põgenemisohu eksisteerimine välistavaks asjaoluks järelevalvemeetmete kohaldamisel.
22.VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida
kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
vajalikud
23.Halduskohus nõustub, et V. T osas esineb VSS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus.
24.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et V. T on kriminaalkorras karistatud ning kandnud reaalset 8 (kaheksa) aasta pikkust vanglakaristust. PPA 27.07.2017 otsuses nr 15.3-3.4/2017/5402-1, millega V. T pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks tunnistati, isiku vastuväidete osast nähtub, et isik ei soovi, et teda Vene Föderatsiooni välja saadetakse. Eeltoodut arvestades ei ole alust arvata, et V. T võiks vabaduses viibides olla väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks kättesaadav. Lisaks, VSS § 73 lg 2 sätestab, et välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel.
25.Halduskohus leiab, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Kuna käesoleval hetkel puudub V. T il kehtiv reisidokument, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul.
26.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
27.Tulenevalt eeltoodust halduskohus rahuldab Politsei-ja Piirivalveameti taotluse ja annab loa V. T kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks,so. alates 06.11.2017 kuni 05.01.2018, VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.