lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2060/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 06.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2060/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1044
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2060

Määruse kuupäev

6. november 2017, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

A. S kaebus justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 tühistamiseks

Resolutsioon

1.Tagastada A. S kaebus.
2.Jätta A. S riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgituses

Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 muudeti vangistusseaduse alusel justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja. Vangla sisekorraeeskirja § 82 (redaktsioon kuni 30.09.2017) reguleeris paragrahvi pealkirja kohaselt suitsetamise korraldust ning lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval oli õigus seal viibida. Sisekorraeeskirja § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. Vangla sisekorraeeskirja 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab § 8 pealkirja „Suitsetamisest loobumise korraldus“. Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrus tunnistas kehtetuks eeskirja § 82 lg-d 2 ja 21. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. Sisekorraeeskirja § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla kinnipeetav A. S esitas Tartu Halduskohtule 09.10.2017 kaebuse, milles palub kohtul kontrollida, kas VSKE § 641 lg 31 vastab Eesti Vabariigi Konstitutsioonile või mitte (suitsetamise õigusest ilmajätmine vanglas) ning palub kohtul tühistada VSKE § 641 lg 31 ning ennistada tema õigus vanglas suitsetada. Kaebaja palub asja arutamine viia läbi kirjalikus menetluses ilma tema osavõtuta. Samuti palub kaebaja kohut vabastada ta riigilõivu tasumisest ning anda talle selles asjas advokaat.
3.Tartu Halduskohus palus 31.10.2017 kohtunõudes Viru Vanglal kohtule teatada, kas A. S on Viru Vanglale esitanud suitsetamiskeeluga seonduvalt vaide.
4.Viru Vangla vastas kohtunõudele 06.11.2017 kirjaga, et Viru Vanglale teadaolevalt on kinnipeetav A. S esitanud Viru Vangale vaide vaid 16.08.2017 direktori käskkirja nr 1-1/102 tühistamiseks, kuid seoses suitsetamiskeeluga ta seda teinud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Käesolevas kaebuses on kaebaja vaidlustanud justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 „Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ eesmärgiga saavutada õigus vanglas uuesti suitsetada ja soetada tubakatooteid. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 võib halduskohtule esitavava kaebusega taotleda haldusakti tühistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 alusel on haldusakt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käesolevas asjas vaidlustatud justiitsministri 06.10.2016 määrus nr 21 ei ole haldusakt HMS § 51 tähenduses, vaid on õigustloov akt vastavalt Vabariigi Valitsuse seadus § 51 lg-le 1. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p-le 1 on õigustloovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud teistsugune menetluskord. Seega ei kuulu vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 ja PSJKS § 2 p-le 2 õigustloovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega kuulub käesolevas asjas A. S i kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
7.Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalik vaidlustada kõnealuse justiitsministri määruse alusel tema suhtes antud haldusakt või toiming ning taotleda selle vaidluse raames põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Näiteks võib kaebaja esitada vanglale taotluse suitsetada ning vaidlustada vangla keeldumise tuginedes sellele, et suitsetamise täielik keelamine vanglas on vastuolus põhiseadusega. Täiendavalt on kaebajal vajalik vaidlustada ka Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 2.3, kuna selles on sätestatud suitsetamiskeeld vanglas (viimati on seda sätet täiendatud 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55). Kuna nii kohustamis- kui ka tühistamiskaebus eeldab vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5 eelneva vaidemenetluse läbimist ning Viru Vangla 06.11.2017 vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja suitsetamiskeelu osas vaidemenetlust läbinud, siis ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat kaebuse muutmisele. Kaebajal on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse siis, kui ta on eelnevalt esitanud suitsetamiskeelu osas tema õigusi riivava otsustuse ja Viru Vangla kodukorra peale vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
8.Kaebaja on palunud anda talle antud asjas ka advokaat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et antud asja lahendamine on võimalik ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus märgib, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Käesoleva määruse p-s 7 on kohus seda ka teinud ning kaebajale selgitanud, kuidas tal on

võimalik oma õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta seonduvalt vanglas kehtestatud suitsetamiskeeluga. Kohus leiab, et eeltoodud suuniseid arvestades saab kaebaja ka iseseisvalt oma õiguste kaitsmisega hakkama. Kohus arvestab seejuures ka asjaolu, et A. S i näol on tegemist isikuga, kes on halduskohtule esitanud arvukalt kaebusi vangla tegevuse vaidlustamiseks, millest saab järeldada, et isikule ei ole vangla haldusaktide ja toimingute vaidlustamise kord võõras. Lisaks märgib kohus, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis õigusalaste teadmiste olemasolu kaebajal, kuna uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. S i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

9.Kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta muude menetluslike taotluste osas.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium