lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-11623/52

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-11623/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

07.11.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-11623

Kohtuasi

AS hagi IK-S vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ASi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja IK-S (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 20.05.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt AS-lt kostja IK-S kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 288 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.AS (hageja) esitas 04.08.2015 hagi Harju Maakohtusse IK-S (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista 4 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulised laenulepingud, mille alusel kandis hageja kostja pangakontole seitsmel korral vahemikus 09.02.2013 kuni 17.07.2014 kokku 4 500 eurot selgitusega „võlg“. 09.02.2013 sõlmitud laenuleping oli tähtajaline ja laen tuli tagastada hiljemalt 01.04.2013. Järgmised laenulepingud olid sõlmitud tähtajatult. 28.10.2014 ütles hageja laenulepingud üles, saates kostjale sellekohase kirjaliku avalduse. Hageja palus laenulepingute järgi üle kantud summad hagejale tagasi maksta hiljemalt 05.01.2015. Nimetatud kuupäevaks kostja kohustust ei täitnud. Kostja vastuväited
2.Kostja tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud ja Harju Maakohus tegi 07.10.2015 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja nõude. 30.10.2015 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja, mille maakohus rahuldas ja taastas menetluse. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud laenulepinguid. Hageja on perioodil 09.02.2013 kuni 17.07.2014 kostjale väljamakseid teostanud, sh kandnud seitsmel korral üle summa selgitusega „võlg“, kuid pooled ei leppinud kokku hageja poolt kostjale üle kantud summade tagasimaksmise kohustuses. Hageja teostas esimese ülekande (09.02.2013) ajal, kui hageja ja kostja olid veel abielus söögi ning muude vajalike asjade ostmiseks Ameerikas, kus kogu pere oli ühisel väljasõidul. Kuupäeval 20.06.2014 teostatud ülekanne oli seotud hageja ja kostja abielu lahutamisega ning hageja sooviga teha kostjale lepituse eesmärgil kingitus. 30.06.2014 teostatud makse oli tingitud pere ühisest väljasõidust Itaaliasse. Kuupäevadel 10.07.2014, 11.07.2014, 14.07.2014 ja 17.07.2014 tehtud ülekannetega täitis hageja poolte vahel 01.07.2014 sõlmitud notariaalset kokkulepet või finantseeris kostja sõitu Peterburi lapsele järele. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 20.05.2016 otsusega hageja nõude rahuldamata. Kaja esitamise ja menetlemisega seotud menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 960 eurot. Hageja ei tõendanud veenvalt, et pooled sõlmisid laenulepingud. Laenulepingu sõlmimiseks peavad laenuandja ja laenuvõtja vahetama tahteavaldused, millest nähtub, et nad on saavutanud kokkuleppe laenulepingu sõlmimiseks. Hageja esitatud maksekorraldustest ei nähtu poolte soov laenulepingute sõlmimiseks. Samuti ei ole see tuletatav pooltevahelisest sõnumivahetusest, väljakujunenud praktikast või hageja poolt kostjale 28.10.2014 saadetud ülesütlemisavaldusest. Seda enam, et pooltel oli praktika, mille kohaselt kandis hageja tihti kostja arvele raha kostja ja ühise lapse kulude katteks, mida pooled ei käsitlenud laenuna. Kuna laenulepingute tuvastamine oli hageja nõude rahuldamise eeldus ja laenulepingute sõlmimist kohus ei tuvastanud, ei käsitlenud kohus poolte muid väiteid, sh esimese lepingu tähtajalisuse küsimust. Hageja nõude rahuldamist alternatiivselt alusetu rikastumise sätete järgi ei olnud võimalik kaaluda, kuivõrd hageja ei täiendanud hagi alust asjaoludega, mis võimaldanuks kontrollida nõuet VÕS § 1028 lg 1 järgi. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud kulud jäid kostja kanda TsMS § 169 lg 2 järgi ja ülejäänud menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hageja kanda. Kostja kanda jäid kaja koostamisega seotud kulud (3 tundi) ning 1/3 osa 22. ja 23. veebruari 2016. a toimingute maksumusest. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt ei kandnud hageja kaja lahendamisega

seoses menetluskulusid. Kostja kandis ülejäänud menetluses õigusabikulusid 12 tundi enne kohtuistungit ja 1 tund 10 minutit kohtuistungil tasumääraga 120 eurot tunnis. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu oli valdavas osas põhjendatud, aga esindaja tasumäära tuli vähendada 72 euroni tunnis toimingute eest, mil kostjat ei esindanud menetluses veel advokaat (2,5 tundi). Eelnevat arvesse võttes, oli kostja põhjendatud õigusabikulu 960 eurot. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust ning eksis asjaolude ja tõendite hindamisel. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et poolte tahe ei olnud suunatud laenulepingute sõlmimisele. Hageja nõue põhineb väitel, et rahalised ülekanded toimusid laenulepingujärgse kohustuse täitmiseks ja tehti väljaspool ühise lapse ülalpidamise kohustuse täitmist. Kostjal tulnuks tõendada, et ülekanded selgitusega „võlg“ on tehtud lapsele elatise maksmise kohustuse täitmisena või hagejapoolse kingitusena kostjale. Ei ole eluliselt usutav, et hageja, olles 01.07.2014 sõlminud notariaalse kokkuleppe lapse ülalpidamiseks, kannaks kokkuleppes kajastatud summadele täiendavalt kostjale üle raha lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks või sooviks kostjale kingitusi teha pinevate omavaheliste suhete kontekstis. Samuti on ebatõenäoline, et kostja ei tundnud huvi maksekorralduses märgitud selgituse vastu. Maakohus jättis ebaõigesti analüüsimata missuguse suhte raames toimus rahaliste ülekannete tegemine, kui poolte vahel laenusuhet ei eksisteerinud. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas vaidlusaluste ülekannetega täitis hageja ülalpidamiskohustust või kinkelepingut. Hageja on kohtule esitanud elatiskokkuleppest taganemise avalduse ja vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib kumbki lepingupool nõuda lepingust taganemise korral lepingu alusel üleantu tagastamist. Kui vaidlusalused ülekanded oleksid toimunud kinkelepingu raames, tulnuks kohtul analüüsida ega hageja ei ole kinkelepingust taganenud. Maakohus ei ole kirjeldatut analüüsinud ja on ebaõigesti jätnud kontrollimata suhte alusetu rikastumise sätete järgi. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellatsioonimenetluses hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki hageja seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus leidis õigesti, et poolte esitatud tõendite ja pooltevahelise praktika pinnalt ei saa asuda järeldusele, et pooled sõlmisid suulised laenulepingud. Laenulepingu sõlmimiseks peavad laenuandja ja laenusaaja vahetama tahteavaldused, millest tervikuna nähtuks, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Esitatud tõendite pinnalt (maksekorraldused, sõnumivahetused, lepingu ülesütlemise avaldus) ei ole kostja vastav tahe tuvastatav. Seda enam, et pooltel oli praktika, mille kohaselt kandis hageja tihti kostja pangakontole raha kostja ja lapse kulude katteks, mida pooled ei käsitlenud laenuna.

Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõigust, kui jättis kontrollimata hageja nõude rahuldamise võimalikkuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 järgi. Hageja küll palus hagiavalduses rahuldada nõue alusetu rikastumise sätete alusel, kui kohus asub seisukohale, et pooled ei ole sõlminud laenulepingut. Kuid hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldanuks kontrollida nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus on eelnevat selgitanud ka 10.05.2016 aset leidnud istungil, kus avaldas, et praegusel juhul ei ole kohtul võimalik kaaluda nõude lahendamist alusetu rikastumise sätete järgi, sest hageja ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud (tl 143). Menetluskulude jaotus

7.Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks apellatsiooniastmes kulu lepingulisele esindajale kokku 345 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 2,5 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: apellatsiooniga tutvumine (1 tund) ja vastuse koostamine apellatsioonile (1,5 tundi). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on nimekirjas toodud kulud arvestatud käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada praegusel juhul ülemäära suureks. Hinnates kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele ei saa pidada põhjendatuks. Arvestades vastuse sisu ja õigusliku argumentatsiooni mahtu ning asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega keeruka vaidlusega, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Teine kostjale õigusabi osutamisel tehtud toiming on ringkonnakohtu hinnangul kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus peab põhjendatud kostja õigusabikuluks apellatsioonimenetluses kokku 2 tundi, mis arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust koos käibemaksuga on kokku 288 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja