Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 2. november 2017, Tartu 3-16-487 Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla 7. jaanuari 2016. a käskkirja nr 6-3/8 ja 9. märtsi 2016. a käskkirja nr 6-4/184 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30. juuni 2016. a otsus Artemi Kurvitsa apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Artemi Kurvits Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2016. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 4. detsember 2017).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla karistas 7. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 6-3/8 kinnipeetavat Artemi Kurvitsat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks Viru Vangla kodukorra p 1.12.7 süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt tarvitas A. Kurvits 8. detsembril 2015 kella 08.35 paiku Viru Vangla S4 osakonna kambris teise kinnipeetava suhtes vägivalda. 8. jaanuaril 2016 esitas A. Kurvits Viru Vanglale vaide 7. jaanuari 2016. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide 29. veebruari 2016. a vaideotsusega nr 6-12/8-4 rahuldamata. Viru Vangla kohaldas 9. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-4/644 alates 9. detsembrist 2015 A. Kurvitsa suhtes edaspidiste raskete õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud
lukustatud kambrisse paigutamist. Viru Vangla jätkas 9. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 6-4/184 A. Kurvitsa suhtes 9. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-4/644 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
2.A. Kurvits esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem kaebuse täienduse, milles taotles Viru Vangla 7. jaanuari 2016. a käskkirja ja 9. märtsi 2016. a käskkirja tühistamist ning Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 15 000 eurot väljamõistmist. Lõpliku kaebuse põhjendused on alljärgnevad.
2.1.Viru Vangla ei arvesta kinnipeetavate paigutamisel nende vanust, terviseseisundit ja iseloomu.
2.2.Kaebaja paigutati teadlikult ühte kambrisse temast nii füsioloogiliselt kui ka psüühiliselt erineva kinnipeetavaga, kelle haiguse tõttu 8. detsembril 2015 intsident toimus, kuid faktiliselt konflikti polnud.
2.3.Ühe distsipliinirikkumise eest võib karistada ühel korral, kuid kaebajat karistati kolmel korral – 7. jaanuari 2016. a, 9. detsembri 2015. a ja 9. märtsi 2016. a käskkirjade alusel.
2.4.Viru Vangla peab hüvitama kaebajale psüühiliste ja füüsiliste kannatuste tekitamisega põhjustatud kahju 15 000 eurot.
3.Tartu Halduskohus jättis 30. juuni 2016. a otsusega A. Kurvitsa kaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt menetluse käigus esitatud hüvitamisnõue jäeti läbi vaatamata. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad.
3.1.Kaebajal on 7. jaanuari 2016. a ja 9. märtsi 2016. a käskkirjade läbi tekkinud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole hüvitamisnõue lubatud. Kohus ei saa võimaldada kaebust hüvitamisnõude esitamise läbi muuta ja vastav nõue jääb läbi vaatamata.
3.2.Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei ole tutvustatud vangla kodukorda ning ta ei tea seetõttu endal lasuvaid keelde ja kohustusi.
3.3.Kaebaja süü vägivalla kasutamises seisnenud rikkumises on tõendatud teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialisti 9. detsembri 2015. a ettekandega, mille tõelevastavuses kahtlemiseks puudub alus. Konflikti olemasolu kinnitavad ka kaebaja kambrikaaslane ja kaebaja ise, kuid kaebaja arvukad kaebuse täiendused viitavad vastutusest vabanemise soovile.
3.4.Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt järgiti kaebaja puhul kõiki vangistusseaduse (VangS) § 64 lõigetest 1-4 tulenevaid nõudeid. Kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine ei ole, arvestades vägivalla kasutamises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule ja varasemate rikkumiste olemasolu, ülemäära suure raskusega.
3.5.Kaebaja ei ole esitanud argumente, mis saaksid 9. märtsi 2016. a käskkirjas toodud väiteid kaebaja emotsionaalse käitumise ja varasemate konfliktolukordade esinemise kohta kahtluse alla seada. Käskkirjas kirjeldatud kaebaja käitumisega on tõestatud, et kaebaja puhul pole konfliktid ja võimalik vägivald välistatud.
3.6.9. märtsi 2016. a käskkirja andmisel on asjaolusid kontrollitud ja kaalutud ning ei nähtu, et seejuures oleks ületatud kaalutluse piire. Kohaldatud täiendavad julgeolekumeetmed ei oma karistuslikku iseloomu ning neid ei saa samastada määratavate distsiplinaarkaristustega.
3.7.Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, mismoodi kinnipeetavaid vanglasiseselt paigutada. Kinnipeetaval puudub õigus valida endale sobiv kamber või kambrikaaslane. Kaebaja paigutamisel ei rikutud VangS § 12 lõike 1 printsiipe.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Kurvits palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja esitas kaebuse kohtule, et kaitsta end Viru Vangla omavoli eest, kuid halduskohus ei kaitsnud kaebajat. Kaebaja esitatud faktid osutavad vangla omavolile.
4.2.Halduskohtu otsuse põhjendused ei ole objektiivsed. Halduskohus asus Viru Vangla poolele.
4.3.Kirjalik kohtumenetlus ei ole efektiivne poolte ebavõrdsuse tõttu.
5.Viru Vangla esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Käesoleval juhul puudub asjas vaidlus selles, et A. Kurvits kasutas oma kambrikaaslase suhtes vägivalda 8. detsembril 2015 aset leidnud konflikti käigus. Kinnipeetavate vahel toimus sõnavahetus, mille käigus võttis kaebaja X.X rinnust kinni. X.X. valu ei tundnud ja tervisekahjustusi tal ei tuvastatud. Kaebaja on möönnud konflikti toimumist, kuid leiab, et selle aset leidmises on süüdi tema kambrikaaslase X.X. ebaadekvaatne käitumine ja reageering tema märkustele.
8.Viru Vangla kodukorra punkt 1.12.7 keelab kinnipeetaval kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning teiste isikute suhtes. Viru Vangla peaspetsialist ettekandest (tl 40, 96) ning distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumentidest (tl 87-88, 84-85) nähtuvalt toimus 8. detsembril 2015 kinnipeetavate vahel füüsiline konflikt, mistõttu on nimetatud tõenditega tõendatud, et A. Kurvits pani toime distsipliinirikkumise ja tema karistamine oli 7. jaanuari 2016. a käskkirjaga õiguspärane.
9.Halduskohus on õigesti kohtuotsuses hinnanud 7. jaanuari 2016. a käskkirjaga kaebajale määratud karistuse proportsionaalsust. Kuigi kaebaja ei ole nimetatud distsiplinaarkaristuse pikkusele vastuväiteid esitanud, jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kümne ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine ei ole kaebaja suhtes liiga pikk karistus, kui arvestada tema varasemat käitumist, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning asjaolu, et teise isiku suhtes vägivalla kasutamine on vangla seisukohalt raske rikkumine.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole esitanud argumente, mis saaksid 9. märtsi 2016. a käskkirjas toodud väiteid kaebaja emotsionaalse käitumise ja varasemate konfliktiolukordade esinemise kohta kahtluse alla seada. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja eelnevalt mainitu osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul piisab asja materjalides sisalduvast teabest, et kaebaja suhted kaaskinnipeetavatega võivad viia konfliktide tekkeni ning nende vältimiseks võib kohaseks pidada VangS § 69 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendamist.
11.Kaebaja ei ole praeguse haldusasja raames vaidlustanud tema suhtes Viru Vangla ametnike poolt toime pandud konkreetseid toiminguid. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited tema suhtes Viru Vangla ametnike omavolilise käitumise osas.
12.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses rahul kohtuasja kirjaliku menetlemisega halduskohtus. Kohtule on antud õigus (HKMS § 131 lõige 1 punkt 2) vaadata kohtuasi läbi kirjalikus menetluses. Halduskohtu poolt oli käesoleva haldusasja läbivaatamine kirjalikus menetluses õigustatud ja ringkonnakohtu arvates ka otstarbekas. Menetlusosalistel oli võrdne võimalus küllaltki pika ajavahemiku jooksul esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas halduskohtule mitmeid selgitusi ja täiendusi koos täiendavate tõenditega, mida
halduskohus kohtuotsuses ka hindas ja analüüsis. Samuti esitas kaebaja 30. mail 2016 halduskohtule kaebuse muutmise avalduse, mida halduskohus kohtuotsuses käsitles ja kaebuse muutmise taotluse osas õiguspärase seisukoha võttis. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse järeldustega, ei anna alust pidada halduskohtu põhjendusi ebaobjektiivseteks ja kallutatuteks. Seega ei ole arvestatavad kaebaja märkused, et kirjalik menetlus oli ebaefektiivne poolte ebavõrdsuse tõttu ning halduskohtu põhjendused ei olnud objektiivsed.
13.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Halduskohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses ning ka ringkonnakohus ei näe mõjuvat põhjust asja kohtuistungil menetleda. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et vajalikud tõendid on asjas kogutud ning istungi korraldamine ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset väärtust. Küll aga pikendaks see asjas ringkonnakohtu otsuseni jõudmise aega, kuna asja lahendamine kirjalikus menetluses on võimalik kiiremini. Samuti pikendaks istungi korraldamine teiste ringkonnakohtu menetluses olevate asjade lahendamise aega. Seetõttu lahendab ringkonnakohus asja HKMS § 131 lõike 1 punkti 2 alusel kirjalikus menetluses.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Kurvitsa apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. juuni 2016. a otsuse muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.