Igor Abdulajevi kaebus seoses Tartu Vangla käskkirjadega nr 6-2/1986, 6-2/165 ja 6-2/376 Tagastada Igor Abdulajevi kaebus
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus edastada kaebajale.
Asjaolud
1.Tartu Halduskohtusse saabus 14.08.2017 Igor Abdulajevi (Abdulajev) kaebus. Kaebuses on nimetatud, et kaebaja esitab tühistamiskaebuse. Kaebaja taotleb kohtult tühistada distsiplinaarkaristused nr 1986, nr 6-2/165 ja nr 6-2/376. Kaebaja taotleb algatada vangistusseadus (edaspidi VangS) § 65 lg 5 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse anda talle menetlusabi ja lahendada asi kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas koos kaebusega kohtule enda vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 06.04.2017– 11.08.2017 kohta, Tartu Vangla 19.07.2017 vaide tagastamise otsuse nr 1-11/292-2, Igor Abdulajevi taotlused vangla direktorile (06.07.2017, registreeritud 11.07.2017 nr 1-11/292-1 all ja 25.07.2017 registreeritud nr 1-11/451-1 ja 1-11/292-1 all), Tartu Vangla 21.07.2017 vastuse nr 2-5/1497-2, kinnipeetava distsiplinaarkaristuste väljavõte 21.07.2017 seisuga ning väljavõte kohtulahendist (lahendi lk 5-6).
2.Tartu Halduskohus esitas 07.09.2017 kohtunõude Tartu Vanglale, milles palus kohtule esitada põhistatud seisukoht Igor Abdulajevi kaebusele. Kohus palus vanglal esitada käesolevat vaidlust puudutavad dokumendid, mida kaebaja ei ole kohtule juba esitanud.
3.Tartu Vangla esitas 12.09.2017 kohtunõudele vastuse. Koos vastusega esitas vangla 17.03.2017 vaideotsuse nr 1-11/49-2, 19.07.2017 vaide tagastamise otsuse nr 1-11/292-2, 13.01.2017 vaideotsuse nr 1-11/1-3, 12.04.2017 käskkirja nr 6-2/376 ja Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsiooni.
4.Halduskohus esitas 22.09.2017 Tartu Vanglale täiendava kohtunõude.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 02.10.2017 vastuse, milles märkis, et vangla on tõesti kaebaja 06.07.2017 pöördumist valesti mõistnud. Vangla selgitas, et kuna vangla ei saa muuta distsiplinaarkaristuse kehtivuse aega ega kaaluda selle muutmist, siis sisuliselt tuleks kaebaja sellekohane taotlus jätta läbi vaatamata ning selle peale esitatud vaie tagastada vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla märkis, et SRS eluosakonda paigutamisele eelneva kahe kuu jooksul ei tohi
kinnipeetavale olla määratud distsiplinaarkaristusi, samas kui varasemast perioodist võib kinnipeetaval olla kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Sõltumata sellest, millisesse eluosakonda on kinnipeetav paigutatud, kustuvad tema distsiplinaarkaristused ilma igasuguste erisusteta VangS § 65 lg 5 kohaselt ühe aasta möödudes. Seega, SRS eluosakonda paigutatud kinnipeetava distsiplinaarkaristused ei kustu kahe kuu möödumisel. Vangla märkis kohtule esitatud vastuses, et nimetatud erisuste puudumist on Igor Abdulajevile selgitatud ka Tartu Vangla 21.07.2017 vastuskirjas nr 2-5/1497-2.
6.Tartu Halduskohtu 05.10.2017 määrusega jäeti kaebus puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohtumääruses palus kohus kaebajal selgitada kaebuse esitamise eesmärki.
7.09.10.2017 saabus halduskohtusse Igor Abdulajevi puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja selgitas, et kaebus on esitatud HKMS § 37 lg 2 p 5 alusel seoses sellega, et VangS § 65 lg 5 suhtes peaks kohaldama põhiseaduse normikontrolli. Kaebaja märkis, et kõik tema karistused on täidetud ja et nii pikk karistuse aegumistähtaeg on negatiivse mõjuga TEV-ile. Kohtu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas Igor Abdulajevi kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või esineb alus kaebuse tagastamiseks.
9.Tartu Halduskohus on jätnud Igor Abdulajevi kaebuse 05.10.2017 määrusega käiguta, sest kaebusest ei selgunud üheselt, mis on kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks. Kohus palus, et kaebaja selgitaks kohtule oma kohtusse pöördumise eesmärki ning esitaks tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid. Kohus selgitas, et HKMS § 37 lg-s 2 on nimetatud nõuded, millega võib halduskohtu poole pöörduda.
10.Igor Abdulajev selgitas kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses, et tema hinnangul on tegu HKMS § 37 lg 2 p 5 alusel esitatud kaebusega seoses sellega, et VangS § 65 lg 5 suhtes peaks põhiseaduslikkuse kontrolli teostama. Kaebaja on avalduses märkinud, et karistuse pikk aegumistähtaeg on negatiivse mõjuga enne tähtaega vabastamise võimalusele.
11.Kohus mõistab kaebaja kohtusse pöördumise motiivi selliselt, et kaebaja ei ole rahul sellega, et distsiplinaarkäskkirjaga määratud karistuste kehtivusaeg on üks aasta ja seetõttu tuleks algatada VangS § 65 lg 5 suhtes põhiseaduslikkuse kontroll. Kohus märgib, et distsiplinaarkaristus kehtib lähtuvalt VangS § 65 lg-st 5 üks aasta.
12.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 järgi kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuigi Tartu Vangla on tõdenud, et vangla ei ole Igor Abdulajevi kaebust ja vaiet lahendanud lähtuvalt Igor Abdulajevi pöördumisest, loeb kohus, et Igor Abdulajevil on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seega, Igor Abdulajevil oli õigus kaebusega kohtu poole pöörduda.
13.Kohus selgitab, et HKMS ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei võimalda isikul pöörduda halduskohtu poole vahetult normi põhiseadus-vastasuse tuvastamise nõudega. Normi
põhiseaduslikkuse kontrolli on võimalik taotleda selle normi alusel antud haldusakti või toimingu vaidlustamise korral. Seega, kaebajal peab olema HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõue, millele lisaks saaks kaebaja nõuda VangS § 65 lg 5 põhiseadus-vastasuse tuvastamist.
14.Kuigi kaebaja on 09.10.2017 avalduses märkinud, et tema hinnangul on kohtusse pöördumise aluseks HKMS § 37 lg 2 p 5 (heastamiskaebus), ei ole kohtu hinnangul viidatud säte käesoleva kaebuse puhul asjakohane. Hüvitamis- ja heastamiskaebuse üldised eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) §-des 7-16. Kaebaja ei ole taotlenud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist (RVastS § 8 ja 9). Tegu ei ole ka tagajärgede kõrvaldamisega, mis on sätestatud RVastS §-s 11. Seega heastamiskaebuse alusel kohtule nõude esitamine ei ole menetletav.
15.Kaebaja eesmärgiks ei ole vaidlustada distsiplinaarmenetluse käskkirjadega määratud karistusi, vaid kaebaja ei ole rahul distsiplinaarkaristuse kehtivusajaga. Kaebaja ei ole nimetanud kohtule sellist reaalset olukorda (ega esitanud tõendeid, mis sellele viitaksid), milles kaebaja asuks ja mistõttu kaebaja suhtes kohaldataks piirangut või sanktsiooni, mis on ajendatud distsiplinaarkaristuse kehtivusajast. Kaebaja on kohtule nimetanud hüpoteetilise võimaluse, et distsiplinaarkaristuse aegumistähtaeg on negatiivse mõjuga enne tähtaega vabastamise võimalusele. Seejuures ei ole kaebaja nimetanud, et just tema enne tähtaega vabanemine oli takistatud distsiplinaarkaristuse aegumistähtaja tõttu või et tema suhtes oleks alustatud ja käiks enne tähtaega tingimisi vabastamise menetlus. Kohus märgib, et kinnipeetava enne tähtaega tingimisi vabastamise hindamiseks edastatakse kohtule muuhulgas kinnipeetava isiklik toimik ja tema iseloomustus (VangS § 76 lg 1). Kohtu hinnangul mõjutab kinnipeetava enne tähtaega tingimisi vabastamise otsustamist eelkõige kinnipeetava poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu, mitte distsiplinaarkaristuse kehtivusaeg.
16.Lähtuvalt kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgist, ei esine kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks sellist tõhusat nõuet, mille esitamisele kaebajat võiks suunata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga.
17.Võimalikeks nõueteks, millele kohus võiks kaebajat suunata, oleks tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p-d 1, 2 ja 6) kohtule esitamine. Kohus analüüsib järgnevalt eeltoodud nõuete esitamisega kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkust.
17.1.Kaebaja võiks nõuda tühistada vangla 19.07.2017 vaide tagastamise otsus nr 1-11/292-2 ja kohustada vanglat uuesti otsustama kaebaja esitatud taotlust distsiplinaarsüütegude kehtivusega seoses. Arvestades kaebaja eesmärki, ei anna kohtu hinnangul kaebaja sellise kaebuse esitamisele suunamine oma eesmärki. Vangla on tõdenud, et ei ole lähtunud kaebaja taotluse lahendamisel kaebaja tahtest ja seega ei ole vangla kaebaja taotlust sisuliselt lahendanud. Vangla on 02.10.2017 vastuses selgitanud, et vangla ei saa muuta distsiplinaarkaristuse kehtivuse aega ega kaaluda selle muutmist. Kohtu hinnangul kaebaja eeltoodud viisil kaebuse muutmise suunamine ei kannaks oma eesmärki, sest selline kaebus oleks perspektiivitu. Isegi kui kohus tühistaks vangla 19.07.2017 vaide tagastamise otsuse ja kohustaks vanglat uuesti kaaluma kaebaja esitatud taotlust, ei oleks nimetatuga võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mis tähendab karistuse kehtivuse tühistamist/kustutamist. Arvestades, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumiseks ja et kohtu hinnangul on juba praeguses menetlusfaasis näha, et tegu on perspektiivitu kaebusega, ei asu kohus kaebajat eeltoodud viisil kaebuse muutmisele suunama.
17.2.Lähtuvalt kaebuse asjaoludest võiks kohtu hinnangul kõne alla tulla ka eraldiseisvalt kaebaja kohustamiskaebuse esitamine (HKMS § 37 lg-s 2 p 2), mis tähendab vangla kohustamist distsiplinaarkaristuse kehtivuse kustutamiseks (muutmiseks), esitamisele suunamine. Kohus märgib, et ei saa kohustada haldusorganit toimingut (kustutada/muuta distsiplinaarkaristuse kehtivus) sooritama, kui kehtiv õigus (VangS § 65 lg 5) seda ei võimalda. Seda seisukohta toetab ka Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2017 määrus nr 3-16-2366 (p 17-18). Seega, kohus ei saa kohustada vanglat muutma distsiplinaarkaristuse kehtivuse kannet.
17.3.HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud kaebevõimalustest võiks käesoleval juhul kõne alla tulla vangla tegevuse (distsiplinaarkaristuse kehtivusaja märkimisega seoses) õigusvastasuse tuvastamise kaebus (HKMS § 37 lg 2 p 6). Seoses õigusvastasuse tuvastamise kaebusega märgib kohus, et kaebuse lubatavuse eelduste hindamisel peaks lähtuma kaebaja põhjendustest. Olenemata põhjendustest näeb kohus, et kui vangla lähtub distsiplinaarkaristuse kehtivuse arvestamisel VangS § 65 lg-st 5, on tegu perspektiivitu kaebusega.
18.Kohtu hinnangul muudaks VangS § 65 lg-ga 5 seotud kaebust oluliselt perspektiivikamaks olukord, kui esineks kaebaja suhtes reaalne situatsioon, et kehtiv distsiplinaarkaristus on olnud vangla poolt teatud tegevuse teostamiseks keeldumise aluseks või takistanud kaebajale soodustuse, hüve või muu kaebaja poolt taotletu saavutamist. Praegu sellist olukorda ei esine.
19.Seega, arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud kaebust, puuduste kõrvaldamise avaldust ja asjaolu, et kaebaja esitatud põhjendus (distsiplinaarkaristuse kehtivuse mõju) on hüpoteetiline, ei anna eeltoodu kogumis kohtule alust järeldamaks, et kaebaja võiks kaebusega saavutada oma eesmärki.
20.Eeltoodust tulenevalt ei suuna kohus Igor Abdulajevit kaebust muutma. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldada selliselt, et kaebus oleks menetletav ja kaebaja õiguste kaitseks esineks HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõue, mida kaebaja saaks halduskohtult nõuda ja mille kohta saaks öelda, et see on perspektiivikas nõue.
21.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on kohtu kaalutlusõigust võimaldava normiga, mis võimaldab nii ennatlikult esitatud kui eduväljavaadeteta kaebused tagastada (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-17-904, p 12). Riigikohus on pidanud õigeks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel olukorras, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 15 ja nr 3-3-1-29-13, p 24) või kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17; Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-55-15, p 12).
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et Igor Abdulajevil ei ole võimalik esitatud kaebusega saavutada oma kaebuse eesmärki, mistõttu kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.