Eigi Unga kaebus Tartu Vangla 09.05.2017 käskkirja nr 62/493 ja 04.07.2017 vaideotsuse nr 1-11/174-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Eigi Unga esindajad Vastustaja – Tartu Vangla Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eigi Unga kaebus.
2.Tühistada Tartu Vangla 09.05.2017 käskkiri nr 6-2/493 ja 04.07.2017 vaideotsus nr 1-11/174-2.
3.Mõista Tartu Vanglalt Eigi Unga kasuks välja menetluskulu (riigilõiv kaebuse esitamisel) 15 (viisteist) eurot.
4.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. novembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla määras 09.05.2017 käskkirjaga nr 6-2/493 (tl 21-22) Eigi Ungale distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 1.6.3. süülise rikkumise eest. Selle sätte kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.
3-17-1588
Käskkirja kohaselt on vanglaametnik M. Raudseppa ettekandega, huvijuht M. Hindriksi, kinnipeetav I. Tširkovi ja E. Unga enda ütlustega tõendatud, et 09.04.2017 kella 09.30-10.50 paiku saalijalgpalli turniiril käitus E. Unga teiste isikutega ebaviisakalt, nõudes kordusmängu S4 sektsiooniga. Ebaviisakas käitumine avaldus E. Unga põhjendamatutes nõudmistes, rahulolematus suhtlusviisis, ärritunud hoiakus, valjus hääletoonis ja kätega vehkimises. Tartu Vangla jättis 04.07.2017 vaideotsusega nr 1-11/174-2 rahuldamata.
(tl 20) E. Uiga vaide
Vaideotsuse kohaselt kontrolliti vaidemenetluses, et distsiplinaarmenetluses on välja selgitatud olulise tähendusega asjaolud ja kogutud vajalikul hulgal tõendeid ja neid analüüsitud (vanglateenistuse ametnike ettekanne ja ütlused, kinnipeetavate selgitused ja ütlused). Distsiplinaarmenetluse protokoll kajastab menetluse käiku ja tõendite analüüsi, mille tulemusena on tuvastatud süüline distsipliinirikkumine. Vaide esitajat ei karistatud soovi eest järgida jalgpallireegleid, vaid teiste isikute suhtes ebaviisaka käitumise eest. Jalgpallireeglite järgimise soov ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Teise kinnipeetava suhtes tehtud otsustus distsiplinaarvastutust mitte kohaldada ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.
2.Eigi Unga esitas 30.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 09.05.2017 käskkirja nr 6-2/493 ja 04.07.2017 vaideotsuse nr 1-11/174-2 tühistamiseks. Tartu Vangla esitas 15.09.2017 vastuse kaebusele ja 25.09.2017 kohtu nõudel täiendava tõendi (turvakaamera lindistus).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja palub tühistada käskkiri, millega talle määrati distsiplinaarkaristusena noomitus, ning vaideotsus, millega jäeti rahuldamata tema vaie eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja väidab järgmist.
3.1.Kaebaja ei pea talle distsiplinaarkaristuse mõistmist õiguspäraseks. Kaebaja möönab, et oli 09.04.2017 saalijalgpalli mängu lõppedes ärritunud ja rahulolematu ning võis ka kätega vehkida, kui tühistati mäng S-1 ja S-2 üksustega. Kaebaja väidab reeglite rikkumist ja ebaõiglust peakohtunik I. Tširkovi poolt. Kaebaja viitab vanglale antud seletusele, milles ta märkis, et tal on oma käitumise pärast häbi, vabandas kõigi osapoolt ees ja lubas oma käitumist parandada. Samuti viitab ta enda 08.05.2017 seletusele, mille kohaselt oli pärast mängu riietusruumis 25-30 kinnipeetavat, kes kõik rääkisid ja oli vaja neist üle rääkida. Ta ütles vanglaametnike (Maarika ja Marge) kuuldes peakohtunikuna tegutsenud I. Tširkovile, et viimane teadis, et võistkonnas oli keelatud mängija, mida I. Tširkov ka ise 21.04.2017 on tunnistanud. Kaebaja arvates on I. Tširkov rikkunud Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.2 („Kinnipeetaval on keelatud õhutada, kallutada, provotseerida või mõjutada muul viisil vanglateenistujat või teisi kinnipeetavaid panema toime õigusrikkumist“).
3.2.Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega nagu oleks ta kätega vehkinud, vaid ta ainult laiutas käsi. Kätega vehkimine peaks väljendama agressiivsust, mida kaebaja puhul kindlasti ei esinenud.
3.3.Kaebaja ei rääkinud kõvema häälega kui kõik teised spordisaalis ja koridoris.
3.4.Kaebaja märgib, et vabandamine ei tähenda, et ta tunnistaks tegu, mille eest teda karistati, vaid et ta võis seda teha.
3.5.Kaebaja väitel provotseeris kinnipeetav I. Tširkov teda selliselt käituma, kuid tema enda suhtes ei ole alustatud ühtegi menetlust. I. Tširkovi käitumise saaks videosalvestiselt kindlaks teha, kuid kaebaja arvates kaitsvad vanglaametnikud M. Raudsepp ja M. Hindriks teda. 2(6)
3-17-1588
4.Vastustaja jääb kohtumenetluses 04.07.2017 vaideotsuse nr 1-11/174-2 seisukohtade ja põhjenduste juurde ning lisab vastuseks kaebusele järgmist.
4.1.E. Ungale etteheidetav tegu seisnes selles, et viibides 09.04.2017 kella 9.30-10.50 ajal spordihoones toimunud sektsioonide vahelisel saalijalgpalli turniiril käitus ta ebaviisakalt, mis seisnes ärritunud ja rahulolematust väljendaval viisil suhtlemises, vehkis kätega ning esitas nõudmisi pidada kordusmäng S-4 sektoriga ning valida ise tulevase korvpalliturniiri kohtunikud. Oma käitumisega häiris E. Unga turniiri läbiviimist ning kaaskinnipeetavaid.
4.2.Ei ole vaidlust, et 09.04.2017 hommikul selgus, et eelmisel päeval mänginud paaris võistkonnas, millest üks oli kaebaja oma, oli mängija, kes mängida poleks tohtinud. Samuti ei ole vaidlust, et jalgpallireeglite kohaselt tähendanuks see võistkonna turniirilt diskvalifitseerimist. Siiski selle asemel, et ebaausad võistkonnad automaatselt diskvalifitseerida, otsustati ausalt mänginud mängijatele vastu tulla ning pidada turniiri huvides korduskohtumised. Algse mängugraafiku kohaselt pidi turniir lõppema 09.04.2017 finaaliga kell 14.00-14.30. Kordusmängude tõttu tuli arvestada, et turniiri kestuse pikenemine ei segaks ametnike tegevust kinnipeetavate üle järelevalve teostamist ega häiriks või takistaks turniiril mängivatel kinnipeetavatel kehtestatud päevkava täitmist või päevakavas ette nähtud tegevusi (nt kasutada telefoni lähedastele helistamiseks, kasutada õigust viibida 1 tund värskes õhus vmt), samuti spordisaali hõivatusega teisteks tegevusteks. Neist põhjendustest lähtuvalt otsustati, et kordusmängud peetakse ainult nende võistkondade vahel, kelle mängu tulemusest võis eelmiseks päevaks selgunud turniiri seis muutuda. Otsustusest teadasaamise hetkel olid kõik sellega nõus. Kordusmängude pidamisega lükkus 09.04.2017 finaalmängu aeg edasi (kell 15.30-16.00), millele tuli lisaks arvestada pool tundi võitjate õnnitlemiseks. Kaebaja võistkond oli laupäeval lubamatu liikmega mänginud kaks mängu, millest ainult ühe tulemus võis turniiri seisu mõjutada. Seetõttu teise võistkonnaga kordusmängu pidamine polnud vajalik. Kaebaja võistkond kaotas oma kordusmängu ning peale seda hakkas kaebaja nõudma ka teise võistkonnaga kordusmängu, mida aga ei olnudki ette nähtud pidada.
4.3.Nagu kaebaja isegi kirjeldab, said erimeelsused kaaskinnipeetav I. Tširkoviga, kes oli üks mängude kohtunikke, alguse juba eelmisel päeval ning on tõenäoline, et tema tehtud otsustused võisid kaebajat ärritada ning tekitada temas rahulolematust.
4.4.Kaebaja ei eita, et ta käitus nii nagu seda talle ette heidetakse. Erineval arvamusel ollakse kaebaja käitumisele antud hinnangus. Kaebaja käitumise ettekandes fikseerinud ning distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku poolt sellisele käitumisele antud hinnangu kohaselt oli kaebaja käitumine käsitletav ebaviisakana. On ilmselge, et inimesel endal on väga raske, kui mitte võimatu oma käitumist objektiivselt hinnata. Samas saavad sellise hinnangu anda inimesed, kellega ebaviisakalt suheldi, kui selline suhtlus neis ebameeldivaid tundeid tekitas.
4.5.Viisakus on määratlemata õigusmõiste, mille täpne piiritlemine on küllaltki keeruline. Siiski saab distsiplinaarkorras karistatav ebaviisakus olla niisugune, millega isik tekitab teistele ebameeldivaid tundeid olukorras, kus see pole objektiivselt vajalik.
4.6.Kaebaja käitumine 09.04.2017 hommikupoolikul spordisaalis oli ebameeldiv nii kaaskinnipeetavatele, eelkõige kohtuniku rolli täitnud kaaskinnipeetav I. Tširkovile, aga ka kordusmängude pidamise korraldusega nõustunud kinnipeetavatele. Samuti samal ajal spordisaalis viibinud huvijuhile (M. Hindriks) ning valvurile (M. Raudsepp). Isegi juhul, kui kaebaja pretensioonidel I. Tširkovi tegevusele kohtunikuna võis olla alust, ei anna see talle õigust avaldada oma arvamust viisil, mis ületab viisakuse piiri. Samuti ei saa pidada viiskaks
3(6)
3-17-1588
käitumiseks korduvat ja samadel põhjendustel kordusmängu nõudmist olukorras, kus on otsustatud, et turniiri tulemusi mittemuutvaid mänge uuesti ei mängita.
4.7.Sportmängude turniire korraldatakse vanglas kinnipeetavate vaba aja sisustamise eesmärgil ning see peaks olema meelelahutuslik ning positiivseid tundeid tekitav. Sellel eesmärgil turniiride korraldamine võib aga muutuda küsitavaks, kui nendega kaasnevad pigem arusaamatused, tülid ning teineteise mittemõistmine. Sportmängudel tekkinud tülid võivad üle kanduda kinnipeetavate igapäevaellu eluosakondadesse ning olla põhjuseks kinnipeetavate vahelistele konfliktidele, mille lahendamine võib muutuda ka füüsiliseks. See aga on juba vanglas viibivate kinnipeetavate julgeolekut ohustav.
4.8.Vaidlustatud käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Samadel põhjendustel ei ole alust ka vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja on vaidlustanud käskkirja, millega teda karistati distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise eest. Kaebaja palub tühistada ka vaideotsus, millega jäeti rahuldamata tema vaie selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kodukorra viidatud sätte kohaselt on kinnipeetav vanglas kohustatud olema viisakas muuhulgas teenistujatega ja teiste kinnipeetavatega.
6.Kehtiv õigus ega vangistust reguleerivad siseaktid ei defineeri viisakust ega viisakat käitumist. Samuti puudub väljaspool õigusnorme viisakusel üldtunnustatud määratlus. „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi on sõna „viisakas“ selgitatud järgmiselt: hea käitumise tavasid järgiv või neile vastav; meeldiva käitumisega, heade kommetega; hea tooni kohane.1 Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas on märgitud, et kuigi viisakus on suhteline mõiste ja viisakusnormid erinevad kultuuriti, on kinnipeetavad siiski kohustatud ühiskonnas välja kujunenud viisakusnormide ja nõuete alusel välja näitama viisakust teiste isikute suhtes2. Samas võetakse viisakuse määratlemisel arvesse nt sotsiaalseid, kultuurilisi, ajaloolisi tegureid, sh eristatakse verbaalset ja mitteverbaalset viisakust (vt J. Velman-Omelina jt. Viisakusvormidest eesti ja venekeelsetes ametlikes paralleeltekstides. Tartu Ülikool, lk 482. Arvutivõrgus kättesaadav: http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/).
7.Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebajale ette heidetud viisaka käitumise kohustuse rikkumine järgnevas. Viibides 09.04.2017 kella 9.30-10.50 ajal spordihoones toimunud sektsioonide vahelisel saalijalgpalli turniiril, käitus ta ebaviisakalt, mis seisnes ärritunud ja rahulolematust väljendaval viisil suhtlemises, ta vehkis kätega ning esitas nõudmisi pidada kordusmäng S-4 sektoriga ning valida ise tulevase korvpalliturniiri kohtunikud. Oma käitumisega häiris kaebaja käskkirja kohaselt turniiri läbiviimist ning kaaskinnipeetavaid.
8.Menetlusosaliste vahel pole vaidlust selle üle, et vanglas toimus saalijalgpalli turniir, milles kaebaja osales mängijana. Pooled ei eita, et turniiri käigus selgus, et juba toimunud mängudes osalesid mittelubatud mängijad, mistõttu otsustati korraldada kordusmängud. Samuti pole vaidlust, et ühelt poolt kaebaja ning teisalt jalgpallikohtunikuna tegutsenud kinnipeetava
(I. Tširkov) ja turniiri korraldusega seotud ametnik olid erineval arusaamal kordusmängude läbiviimise osas. Vaidlust pole ka asjaolu üle, et kaebaja arusaam mängureeglite järgimisest ei ühtinud jalgpallikohtuniku arusaamaga ning viis nende vahel erimeelsuseni. Menetlusosalised vaidlevad asjas selle üle, kas kaebaja käitumist vaidlusaluses situatsioonis saab pidada ebaviisakaks kodukorra p 1.6.3 mõttes.
9.Distsiplinaarmenetluses on tuginetud valvur M. Raudsepa ettekande nr 1908 (tl 55) selgitustele, et kaebaja käitus ebaviisakalt – suhtles ärritunult, rahulolematult, vehkides kätega, nõudmisi esitades (öeldes, et tema ise valib kohtunikud ning nõuab kordusmängu ka S4 sektoriga). Ettekande kohaselt häiris kinnipeetav turniiri läbiviimist ja kaaskinnipeetavaid. Huvijuht M. Hindriksi 28.04.2017 e-kirjas antud seletuse (tl 58) kohaselt rahulikke selgitusi ei kuulatud, arutelu ei tekkinud, kaebaja ning X esitasid ärritunult (väga valjul häälel ja kätega vehkides) nõudmisi. Kaebaja käitumist on nimetanud ebaviisakaks ka mängul kohtunikuna osalenud kinnipeetav I. Tširkov, kes möönis kinnipeetav X distsiplinaarmenetluse toimingu (kannatanu ülekuulamise protokoll, tl 59) raames sõnavahetust tema ja mängijate vahel ning väitis, et kaebaja ja X karjusid tema peale ning esitasid kõvahäälselt I. Tširkovile, huvijuhile ja valvurile igasuguseid nõudmisi. Kaebaja ise on oma seletustes märkinud, et tal on oma käitumise pärast häbi, ta vabandab kõigi osapoolte ees ning lubab oma käitumist parandada (tl 57-57p). Samas märkis kaebaja, et kõik sportmängud on emotsionaalsed, kuid möönis, et see ei ole niisuguse käitumise põhjuseks ega lubamiseks. Pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist 08.05.2017 (tl 60-60p) selgitas kaebaja, et pärast mängu oli riietusruumis 25-30 inimest, mis tingis vajaduse neist üle rääkida. Kätega vehkimist kaebaja eitab, kuid arvab, et pigem laiutas käsi. Vabandamine ei tähenda kaebaja sõnul seda, et ta tunnistaks tegu, mille eest teda karistatakse, vaid ta möönab, et võis teha tegevusi, mida talle ette heidetakse. Kaebaja ei eita erimeelsusi ja sõnavahetust I. Tširkoviga, ega ka suhtlust huvijuhi ja valvuriga. Ühestki tõendist ei järeldu, et kaebaja oleks väljendunud näiteks solvavalt, ähvardavalt või ebatsensuurselt. Kogu distsiplinaarmenetluse tinginud sõnavahetus seondub asjas kogutud tõenditest nähtuvalt saalijalgpalli turniiriga.
10.Kohus on tutvunud turvakaamera salvestisega Tartu Vangla spordisaalis 09.04.2017 kell 10.19.-10.22 toimunu kohta. Salvestisel puudub heli, mistõttu ei ole selle põhjal võimalik kindlaks teha, milline oli ruumis valitsev helifoon ning kas mõni salvestiselt näha olevatest isikutest kõneles teistest märgatavalt valjuhäälsemalt. Küll aga leiab kinnitust kaebaja väide, et osa ajast viibis ruumis suur hulk kinnipeetavaid üheaegselt. Arvestades, et tegemist oli tugevaid emotsioone tekitanud sportmängu võistlusele järgnenud olukorraga, on eluliselt usutav, et helitase oli kõva ja enda kuuldavaks tegemiseks tuli kasutada tavalisest valjemat häält. Videosalvestiselt on näha omavahel aktiivselt suhtlevaid inimesi, kes lisaks vestlusele ka žestikuleerivad vähemal või rohkemal määral. Ühegi kinnipeetava žestikuleerimises ei hakka silma aga viisakuse piiri ületavat käitumist – liigset kätega vehkimist, vestluskaaslasele liiga lähedal žestikuleerimist, ähvardavaid liigutusi vms, st silmatorkavalt ebaviisakat käitumist. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks videosalvestise täiendavat uurimist kohtuistungil, et täpsemalt analüüsida kaebaja käitumist.
5(6)
3-17-1588
Esitatud salvestis ei tõenda kohtu hinnangul ühegi seal näha oleva kinnipeetava, sh kaebaja ebaviisakat käitumist.
11.Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebaja käitumist ebaviisakaks kodukorra p 1.6.3 mõttes. Teo kvalifitseerimisel ebaviisakaks tuleb arvestada ka konteksti, milles etteheidetav käitumine toimus. Nimelt leidis vaidlusalune vahejuhtum aset vahetult pärast spordivõistlust. Seejuures oli tegemist mitmest erinevast võistlusest koosneva turniiriga. Arusaadavalt võib konkureerivate meeskondade vaheline spordivõistlus tekitada inimeses tavapärasest erinevaid ja tugevaid emotsioone. Emotsioone võivad võimendada ka inimeste erinevad arusaamad mängureeglitest ja nende järgimisest. Kui vangla korraldab kinnipeetavatele spordivõistlusi, peab ta arvestama asjaoluga, et see võib paratamatult teatud ulatuses ja määras põhjustada ka tavapärasest erinevaid kõrgendatud emotsioone. Praegusel juhul aga ei olnud kohtu hinnangul tegemist sellise emotsioonidest ajendatud käitumisega, mida tuleks vaidlusaluse vahejuhtumi kontekstis pidada ebaviisakaks. Vahejuhtum toimus vahetult pärast mängu ja see oli tõendeid kogumis silmas pidades lühiajaline. Kaebajale ei ole ette heidetud, et ta oleks ähvardanud, solvanud või kasutanud ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja on ka väljendanud toimunu pärast kahetsust (nentinud, et tal on häbi ja vabandab ning lubab oma käitumist parandada).
12.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et puudub alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse.
MENETLUSKULUD
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on kaebust esitades tasunud riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmist pole menetlusosalised tõendanud.