Korrakaitse › Politsei toimingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine Vastavalt HKMS §-le 121 lg 2 p 2 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal, et kaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse faktilise asjaolu tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, kuidas on Politsei- ja Piirivalveamet kaebaja õigusi rikkunud. Samuti ei ole kaebaja välja toonud põhjusliku seose Politsei- ja Piirivalveameti õigusvastase tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel. Kaebaja märgib, et kohale kutsutud Politsei- ja Piirivalveameti ametnik teatas kaebajale, et kaebajal ja tema elukaaslasel ei ole õigust korterisse siseneda. Kohtule esitatud tõenditest ja kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja ja tema elukaaslase üüritud korteri lukk ära vahetatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse tulemusena. Samuti ei ole Politsei- ja Piirivalveameti ametniku korralduse tulemusena tekkinud kaebajale kahju. Kohus märgib, et kaebajale on tekkinud kahju seoses sellega, et kaebajale ei ole tagatud sissepääs korterisse. Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei ole takistanud kaebajal korterisse sisse pääsemast. Korterisse sisse pääsemine oli takistatud põhjusel, et korteri välisukse lukk oli ära vahetatud. Kohus märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei ole korteri välisukse lukku vahetanud. Kaebajale on tekkinud kahju seoses sellega, et ta pidi viibima hotellis. Kohus märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei takistanud kaebajat korterisse pääsemast. Seega ei ole Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse tulemusena kaebaja pidanud ööbima hotellis. Kohus on seisukohal, et Politsei-j a Piirivalveameti tegevuse ja kaebuses kirjeldatud kahju tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Kohus märgib, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole antud juhul kaebajale kahju tekitanud. Seetõttu ei ole ka kulutused, mis tekkisid seoses kaebaja viibimisega hotellis, põhjustatud Politsei - ja Piirivalveameti tegevusega. Kohus selgitab, et üürnike vaidlused üürileandjaga seonduvalt üüritud korteriga on tsiviilvaidlused, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks võib esitada vastava hagi maakohtule. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos ning Politsei- ja Piirivalveamet ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja viitab tuvastamiskaebuse esitamise vajalikkuse osas eesmärgile saada kahju hüvitatud. Kohus on seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlemine kahju hüvitamise eelkaebusena ei ole käesoleval juhul lubatav, kuna võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses toodud asjaolude ning kohtule esitatud seisukohtade ja materjalide põhjal ei ole usutav, et Politsei- ja Piirivalveamet on kaebajale kaebuses kirjeldatud põhjusel kahju tekitanud. Kahju hüvitamist on võimalik nõuda üksnes juhul, kui Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos, mis antud juhul puudub. Seetõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav, kuna hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus on seisukohal, et kaebusel puuduvad eduväljavaated ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole vajalik menetleda kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus tagastab selle koos kaebusega. Riigi õigusabi taotluse lahendamine Kaebaja soovib, et kohtu poolt tsiviilasjas 2-17-5550 osutatud õigusabi muu õigusnõustamise osas jätkuks ka käesolevas asjas. Kaebaja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist isiku esindamiseks haldusasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5550 anti kaebajale riigi õigusabi tasuta õigusnõustamise saamiseks advokaadi poolt. Harju Maakohus andis taotlejale riigi õigusabi esialgu õigusnõustamiseks, mille käigus tuleb välja selgitada, millised on taotleja võimalused taotluses nimetatud probleemi lahendamiseks ning milline on üldse asja edasine perspektiiv. Maakohus märkis, et seejärel arvestades Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 17 sätestatut jätkatakse riigi õigusabi andmiste eelduste olemasolul taotlejale õigusabi andmist isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Eelviidatud asjas oli kaebajal tsiviilõiguslik probleem, mille lahendamiseks anti kaebajale riigi õigusabi. Kohus märgib, et antud juhul on kaebaja probleem samuti tsiviilõiguslik, kuna kaebajal üürnikuna on arusaamatused üürileandjaga (üürisuhetest tulenevad vaidlused on tsiviilasjad). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus on asunud seisukohale, et käesolev hüvitamiskaebus on perspektiivitu ning seega ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav. Käesoleval juhul esineb riigi õigusabi keeldumise alus vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 5 ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.