A. J kaebus Viru Vangla kohustamiseks tegema kaebaja suhtes uus riskihindamine ja koostama uus individuaalne täitmiskava.
Resolutsioon
Tagastada A. J kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Andrei Jelin esitas 02.06.2017 Viru Vanglale taotluse (Viru Vanglas registreeritud numbriga 6-10/18743-1), milles soovis tema suhtes 28.02.2017 koostatud individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK või täitmiskava) muutmist ja uue riskihindamise tegemist. A. J arvates on riskihindamises tehtud väga palju vigu ning seetõttu ei ole riskihindamine ja ITK korrektsed. A. J ei nõustu ITK-s määratud ohtlikkuse tasemega ning tema arvates ei tohiks ITK sisaldada aegunud kriminaalkaristusi. Samuti soovis A. J , et ITKst võetaks ära vägivallaga seotud kuritegu, kuritegelikku ühendusse kuulumine ning alkoholi tarvitamisega seotud risk. A. J soovis ka rahalise kasu saamise eesmärki puudutava informatsiooni eemaldamist, kuna teda ei ole selle eest karistatud. Lisaks soovis ta, et ITK-sse märgitaks töötamise alla, et ta võib töötada ainult istuvas asendis.
Viru Vangla jättis 03.07.2017 vastusega nr 6-10/18743-2 A. J taotluse täitmiskava ja riskihindamise muutmiseks rahuldamata. Viru Vangla selgitas vastuses kinnipeetava ohtlikkuse hindamise põhimõtteid ning A. J ohtlikkuse taseme kujunemist. Viru Vangla möönas vastuses, et tõepoolest on A. J ITK-sse märgitud kuritegelikku ühendusse kuulumine ning märkis, et järgmise ITK koostamisel vangla arvestab selle tähelepanekuga ja eemaldab sellekohase info. Viru Vangla märkis, et täitmiskava sisu üle otsustamise pädevus kuulub vanglale, kes viib läbi täitmiskava koostamiseks vastavad toimingud (riskihindamine). Täitmiskava muutmine peab olema põhjendatud ja tulenema konkreetsetest asjaoludest, mitte kinnipeetava isiklikest soovidest. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda täitmiskavasse talle meelepäraste tegevuste kandmist või nende aja muutmist. Kui inspektorkontaktisik peab vajalikuks täitmiskava täiendavalt muuta, siis ta ka teeb seda.
3.14.07.2017 esitas A. J vaide Viru Vangla vastusele nr 6-10/18743-2 (Viru Vanglas registreeritud numbriga 6-12/220-1). A. J märkis vaides, et kinnipeetava jaoks on riskihindamine ja seal määratud ohtlikkuse tase oluline seetõttu, et sellest sõltub tema paigutus
vanglas ning uute faktiliste asjaolude põhjal koostatud riskihindamise ja ITK kohaselt ei pruugi ta olla kõrgendatud järelevalve all. A. J taotles uut riskihindamist ja täitmiskava muutmist.
4.Viru Vangla 15.08.2017 vaideotsusega nr 6-12/220-2 jäeti A. J vaie läbi vaatamata ning tagastati haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 79 lg 1 p 1 järgi põhjusel, et isikul puudub õigus vaie esitada.
5.A. J esitas 10.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul Viru Vanglat kohustada tegema tema suhtes uus riskihindamine ja koostama uus individuaalne täitmiskava. Kaebaja arvates sisalduvad tema riskihindamises ja selle alusel tehtud individuaalses täitmiskavas valeandmed kaebaja kohta, et praegune kuritegu on toime pandud kuritegelikus ühenduses ja suure rahalise kasu saamise eesmärgil. Sellega rikutakse kaebaja hinnangul süütuse presumptsiooni põhimõtet ning teotatakse kaebaja au ja head nime. Samuti leiab kaebaja, et riskihindamise koostamisel ei oleks tohtinud arvestada karistusregistris aegunud karistusi. Kaebaja märgib, et riskihindamises määratud ohtlikkuse tase on oluline, kuna sellest sõltub tema paigutus vanglas ning õigete faktiliste asjaolude põhjal koostatud uue riskihindamise ja ITK kohaselt ei pruugi ta olla vanglas kõrgendatud järelevalve all.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib käesoleva määrusega A. J kaebuse lubatavust.
7.Vangistusseaduse (Vangs) § 16 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi juhend) § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik.
8.Juhendi § 1 lg 3 p-st 5 tulenevalt peab täitmiskava sisaldama ka andmeid selle kohta, milline on kinnipeetava ohtlikkus ja ohustatus vabanedes. Täitmiskava koostamise aluseks olevate kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamist on täpsemalt reguleeritud juhendi §-s 3. Riske hindav ametnik teeb riskihinnangu põhjal ettepanekud täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamiseks karistuse kandmise ajal ja nende rakendamise järjekorra kohta (juhendi § 3 lg 5) ning riskihindamise tulemust kasutatakse kinnipeetava paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (juhendi § 3 lg 6).
9.Riigikohtu 17.06.2010 otsuses nr 3-3-1-95-09 (p-d 19-20) on selgitatud, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, milles ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud kinnipeetava õigusi piiravad otsustused tuleb teha eraldi haldusaktidega. Seega ei ole juhendile vastavat täitmiskava võimalik halduskohtus vaidlustada, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Samas rõhutas Riigikohus, et täitmiskava on siiski halduskohtus vaidlustatav osas, milles see oma sisult vastab haldusakti tunnustele. Eraldi märkis Riigikohus lahendis nr 3-3-1-95-09 (p 26), et iseseisvalt ei saa vaidlustada turvalisusriske puudutavat täitmiskava osa, vaid selles esitatu ekslikkusele võib kinnipeetav viidata tulevikus olukorras, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel. Riigikohtu 03.10.2012 otsuse nr 3-3-1-31-12 (p 12) järgi on kõrgem kohus siiski pidanud asjakohaseks individuaalse täitmiskava vaidlustamist näiteks üldkeskhariduse omandamise osas, kuna VangS § 35 lg-st 2 nähtub, et kui kinnipeetava
individuaalses täitmiskavas puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks.
10.Sisuliselt vaidlustab A. J käesoleval juhul tema suhtes 28.02.2017 kinnitatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvaid hinnanguid tema ohtlikkuse kohta, mis on antud kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise tulemuste alusel. Kohus leiab, et kaebaja suhtes kinnitatud individuaalne täitmiskava ega ka riskihinnang ei ole tema ohtlikkust puudutava teabe osas käsitatav iseseisvat regulatiivset toimet omava haldusaktidena. Täitmiskava koostaja hinnangud kinnipeetava ohtlikkuse ja tema puhul esinevate riskide kohta ei saa eraldiseisvalt kinnipeetava õigusi rikkuda. Individuaalse täitmiskava halduskohtus vaidlustamiseks saab kaebeõiguse tekkimise eelduseks olla täitmiskava vaidlustatud osal regulatiivse toime olemasolu. Kaebaja saab oma vastuväited tema suhtes 28.02.2017 kinnitatud individuaalses täitmiskavas märgitud hinnangutele esitada võimalikus hilisemas vaidluses, kui vangla on täitmiskavas sisalduvatele ja kaebaja hinnangul ekslikele järeldustele tuginenud mõne konkreetse haldusakti või toimingu põhjendamisel. Käesoleval juhul ühtegi sellist täitmiskavas märgitud hinnangul põhinevat haldusakti või toimingut vaidlustatud ei ole.
11.Ülaltoodut arvestades tagastab kohus A. J kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.A. J kaebuselt on tasutud riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna A. J kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata.