3-16-2125 M.M. kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.43 ja 7.1.44 õigusvastasuse tuvastamise nõudes; Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõudes perioodil 18.05.2015-03.01.2017; Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja - M.M. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Martisen
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta M.M. kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas registreeriti 18.07.2016 M.M. pöördumine, milles M.M. taotles vanglalt erinevate toimingute tegemist (sobiva madratsi, kaebaja pikkusele vastava voodi ja kardina võimaldamine, segava öötule eemaldamine, vangla direktori kohustamine haldusaktide andmiseks, mis puudutavad magamistarvikute hooldust).
2.Tallinna Vangla jättis 15.08.2016 taotluse otsusega nr 5-8/16/17852-2 osaliselt rahuldamata, millele kaebaja esitas 06.09.2016 vaide. Tallinna Vangla 26.09.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/2795 jäeti M.M. vaie rahuldamata. 1(6)
3.Tallinna Vanglas registreeriti 18.07.2016 M.M. pöördumine nr 5-8/16/17852-, milles isik taotles Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „ Tallinna Vangla kodukord“ (Tallinna Vangla kodukord) punktide 7.1.43 ja 7.1.44 tühistamist. M.M.le vastas Tallinna Vangla 15.08.2016 otsusega nr 5-8/16/17852-2, millele kaebaja esitas 6.09.2016 vaide. Tallinna Vangla 20.09.2016 kirjaga nr 5-15/16/279-4 tagastati kaebajale vaie.
4.M.M. esitas 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15.08.2016 taotluse osalise rahuldamata jätmise otsuse nr 5-8/16/17852-2 tühistamise nõudes; Tallinna Vangla 26.09.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/279-5 tühistamise nõudes; Tallinna Vangla 20.09.2016 vaide tagastamise otsuse nr 5-15/16/279-4 tühistamise nõudes; Tallinna Vangla kodukord punktide 7.1.43 ja 7.1.44 tühistamise nõudes; kohustada Justiitsministeeriumi täiendama vangla sisekorraeeskirju; Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes; Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (kinnipidamise tingimused; vaide menetlemine; ebasobivad madratsid).
5.Kaebaja teatas 10.01.2017, et teda paigutati Viru Vanglasse, millest tulenevalt soovib esitatud kaebust muuta. M.M. esitas 14.02.2017 taotluse jätta tähelepanuta 21.10.2016 esitatud taotlused ja võtta menetlusse järgnevad kaebuse lõplikud taotlused koos uue põhistusega: Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.43 ja 7.1.44 tühisuse tuvastamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes; tunnistada vanglate sisekorraeeskiri põhiseaduse ja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-ga 2 vastuolus olevaks; Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks perioodil 18.05.2015-03.01.2017; tunnistada VangS § 15 lg 4 põhiseaduse § 3 lg-ga 1, § -ga 32 ja § -ga 12 vastuolus olevaks ja tühistada; tuvastada Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastasus; Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (ei ole teinud midagi selleks, et kambrite öövalgustid ei põleks ning aknast tulev valgus ei segaks kinnipeetavate und, ei ole võimaldanud kaebajale kõrvatroppe).
6.Tallinna Halduskohtu 6.04.2017 määrusega jäeti M.M. kaebus läbi vaatamata Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (p 1); jäeti M.M. kaebus läbi vaatamata Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.43 ja 7.1.44 tühisuse tuvastamise nõudes (p 2); jäeti rahuldamata Tallinna Vangla taotlus jätta läbi vaatamata M.M. kaebus järgmiste nõuete osas: Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.43 ja 7.1.44 õigusvastasuse tuvastamise nõudes; Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõudes perioodil 18.05.2015-03.01.2017 (p 3); ja rahuldati kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks (p 4). Määrus jõustus Riigikohtu määrusega 3.08.2017.
KAEBUS JA NÕUE
7.Kaebaja leiab, et vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale inimväärsed kinnipidamistingimused, sh 8-tunnise katkematu uneaja, milleks on vaja vaikust ja pimedust. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) punktide 7.1.43 ja 7.1.44 kohaselt on kambris valguse kustutamine ning kõrvatroppide kasutamine keelatud, kuid nimetatud punktid on õigusvastased. Vangla on kohustatud looma tingimused, kus kõik kambris viibivad kinnipeetavad saavad üheaegselt oma õigusi realiseerida, näiteks magada, televiisorit vaadata või raadiot kuulata, õppida või lugeda. Väide, et isik, kes kasutab kõrvatroppe, kaotab seose reaalsusega ja ei kuule läheduses toimuvat, on vale. Kõrvatropid ei summuta helisid täielikult. Samuti on ärksad teised meeled, näiteks nägemine. Olukorras, kus toimub alarmi kasutamine, on alati kambris keegi, kes toimuvat kuuleb. Samuti ei ole vaja öösel kambris valgust. Vanglate kambrid on ehitatud selliselt, et valvurid näevad kinnipeetava nägu vaid ühes kindlas asendis, kuid magades inimese asend on muutlik, mistõttu valvur ei näe alati kinnipeetava nägu. Samuti on õigusvastane silmaklappide keelamine.
8.Tallinna Vangla on hoidnud kaebajat perioodil 18.05.2015-3.01.2017 tingimustes, kus kaebaja ei ole saanud normaalselt magada, kuulata raadiot, lähedastele kirjutada, õppida. Eelnevaga on 2(6)
alandatud kaebaja inimväärikust. Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse/tegevusetuse õigusvastasus, kuna vangla ei ole astunud samme selleks, et kambrite öövalgustid ning kambriaknast tulev valgus ei segaks kinnipeetavate, sh kaebaja und. Lisaks on õigusvastane Tallinna Vangla tegevus kõrvaklappide keelamisel. Kaebaja tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks on tulevikus esitada kohtule kahjunõue.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 11 ning Justiitsministri 5. septembri 2011 määrusega nr 44 vastu võetud „Järelevalve korraldus vanglas“ (määruse nr 44) § 12 lg 1 p-st 5 ning lg-st 2 on vanglal kohustus kambrites toimuva suhtes ka öösel kord tunnis järelevalvet teostada, kusjuures järelevalve peab reeglina toimuma visuaalselt läbi uksesilma, mitte toiduluugi või kambri ukse avamisega. Visuaalselt läbi kambri uksesilma kambris toimuva kontrollimiseks on teatava valgustuse (öölambi) olemasolu kambris järelevalve teostamiseks hädavajalik. Ringkäigul tuleb veenduda, et kambrites viibivad kinnipeetavad peavad kinni öörahust ega tegele keelatud tegevustega. Vangla peab valima järelevalve teostamiseks sobiva meetme kaalutlusõigust kasutades. Selleks on Tallinna Vangla paigaldanud kambritesse öövalgustid, mis paiknevad üldjuhul ukse kohal ning mis on väiksema valgusintensiivsusega (25 W), et ei sega olulisel määral kinnipeetute und, ent võimaldab samas teostada kambris toimuva üle visuaalset järelevalvet. Puudub vaidlus, et päevavalgus on öiseks ajaks välja lülitatud. Öötule kasutamine on järelevalve teostamiseks sobiv meede, kuna see võimaldab vaadelda kambris toimuvat, mis muude looduslike ja kunstlike valgusallikate puudumise tõttu oleks võimatu. Kui järelevalve teostamiseks tuleks avada toiduluuk või kambri uks, rikuks see kaebaja õigusi rohkem, kuna eelduslikult ei ole raudukse avamine ja sulgemine ning kambrisse sisenemine hääletult võimalik. See segaks kinnipeetavate und. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vanglas on kasutusel selline öövalgustus, mis võimaldab teostada järelevalvet piisavalt efektiivselt ilma, et kinnipeetavate und häiritaks. Tallinna Vangla leiab, et vangla üldise julgeoleku ja järelevalve tagamiseks on kambrite öine valgustamine vajalik ja eesmärgipärane ning sobiv abinõu. Tallinna Vangla on seisukohal, et kodukorra punktides 7.1.43 ja 7.1.44 sätestatud piirangud on õiguspärased, mistõttu käitus vangla ka õiguspäraselt, jättes rahuldamata kaebaja taotlused silmaklappide ja kõrvatroppide väljastamiseks.
11.Suure hulga inimeste koosviibimisel suletud ruumis tekib paratamatult rohkem olmemüra. Samas ei tulene kaebuse esitajale seadusest subjektiivset õigust nõuda vanglas täielikku vaikust ja olmemüra mittetekitamist, samuti puudub õigus nõuda täielikku privaatsust. Olmemüra olemasolu vanglas ja üksinda olemise võimaluse puudumine ei ole õigusvastane ja sellega ei ole vastustaja hinnangul põhjustatud sellise tõsidusastmega kannatusi ja raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipeetavatele tuleb tagada öörahu kell 22.00 – 06.00. Õigust nõuda päevasel ajal, mil aknast võiks tulla kambritesse valgus, et kinnipeetav saaks kambris magada, aga kaebajale ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene.
12.Kinnipeetava asjadega seonduv on reguleeritud VangS §-s 15 ning neist sätetest tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vastavate asjade loetelu, kogukaal ja hoidmise kord kehtestatakse justiitsministri määrusega, kuid see loetelu ei ole ammendav ning vangla võib täiendavalt ära keelata aineid ja esemeid, mis pole küll keelatud asjade loetelus, kuid vastavad nende kohta kehtestatud tingimustele. Seejuures on piisav, kui ese või aine vastab vähemalt ühele eel nimetatud alusele ning konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustades ei saa lähtuda kitsalt sihtotstarbest, sest ka lubatud ese või aine võib teatud viisil käsitsetuna osutuda inimese või vangla julgeolekule ohtlikuks või sobida vara kahjustamiseks. Lisaks võib esemete ja ainete lubatust mõjutada konkreetse vangla ehituslikest eripäradest, kinnipeetavate koosseisust, personalist ja muust sarnasest tulenevad asjaolud. Kodukorra p 7.1.43 keelab kinnipeetavale silmaklapid. Lisaks on silmaklappidel reeglina küljes pael või kumm, mis on vanglas keelatud ese (VSkE § 641 p 1). Kodukorra p 7.1.44 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud kõrvatropid. Kinnipeetav on 3(6)
allutatud vanglas kehtestatu režiimile, tema kogu eluolu seotakse vanglaga ning tema vabadus allutatakse vangistusseadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Seega on kinnipeetaval olemas ka kohustus olla valmis täitma vanglaametniku poolt antavat korraldust isegi siis, kui see antakse ajal, millal kinnipeetaval on vaba aeg või uneaeg ja kõrvatroppide ning –klappide kasutamine võib välistada isikule antud korralduste kuulmise ning tekitada sellega ohu kinnipeetavale endale ja ka vangla julgeolekule tervikuna.
13.Kaebaja leiab VSkE ei ole osaliselt põhiseaduse ja VangS § 41 lg-ga 2 kooskõlas. Vastustaja märgib, et tegemist on justiitsministri, mitte Tallinna Vangla poolt antud õigusaktiga. Tallinna Vangla täidesaatva riigivõimu asutusena on kohustatud kehtivaid õigusakte järgima ning lähtuma neis toodud regulatsioonist.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgnevad.
15.Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 18.05.201503.01.2017. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused olid õigusvastased, kuna öörahu ajal puudub kinnipeetaval võimalus magada vaikuses ja pimeduses. Lisaks puudub kinnipeetaval võimalus päevasel ajal viibida vaikuses. Eelnevast tulenevalt vaidlustab kaebaja Tallinna Vangla kodukorra punkte 7.1.43 ja 7.1.44 ning taotleb nimetatud punktide õigusvastasuse tuvastamist.
16.Kohus on 6.04.2017 määruses võtnud seisukoha tuvastamiskaebuse esitamise kaebeõiguse osas ning leidnud, et kaebajal on kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Järgnevalt kohus hindabki, kas Tallinna Vangla kodukorra punktid 7.1.43 ja 7.1.44 võisid kaebaja õigusi rikkuda perioodil 18.05.2015-03.01.2017 ning kas Tallinna Vangla tegevus/tegevusetus (öötulede kasutamise keelamine, aknast tuleva valguse mittetakistamine, kõrvatroppide mittevõimaldamine) võis kaasa tuua kaebaja põhiõiguste rikkumise.
17.VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (pd 1-3). Vanglas keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on VSkE §‐s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg‐s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 41 lg‐st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetavatele on lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: silmaklapid (kodukorra punkt 7.1.43) ja kõrvatropid ja -klapid (kodukorra punkt 7.1.44).
18.Kodukorra seletuskirja kohaselt seavad silmaklapid vangla julgeoleku ohtu, sest nende kasutamine raskendab isikute tuvastamist. Kui kambriuksed on suletud, teostatakse kinnipeetavate üle järelevalvelt läbi uksesilma. Selle tarbeks põleb kambrites ka öövalgustus. Kui aga isikutel on ees silmaklapid, siis ei ole valvuril võimalik operatiivselt isikuid tuvastada ja tuleb siseneda kambrisse, mis võtab kauem aega ja häirib ka kinnipeetavate ööund. Samuti on silmaklapid reeglina mitmekordsest materjalist, õmbluste või paksendustega. See tähendab, et sinna sisse on võimalik peita keelatud esemeid, mida on keeruline silmaklappide seest leida. Lisaks on silmaklappide küljes pael või kumm, mis VSkE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud, kuna nendega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Kohus nõustub eelnevaga ning leiab samuti, et silmaklappide sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid. Ka võib silmaklappide kasutamine 4(6)
raskendada isikute tuvastamist. Kinnipidamistingimustes on ettevaatusabinõude kohaldamine vajalik kõikidest aspektidest vaadatuna. Asjaolu, et kinnipeetavalt võetakse vanglasse vastuvõtmisel keelatud esemed ära, ei tähenda, et ettevaatusabinõude kohaldamine hilisemalt vajalik ei oleks .
19.VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 11 kohaselt kehtestab järelevalve täpsema korralduse justiitsminister. Määruse nr 44 § 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ning ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine ja kinnipeetavate üle arvestuse pidamine ja arvu kontroll vangla kõigil objektidel. Määruse nr 44 § 12 lg 1 p 1 kohaselt on valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme olulisemaks ülesandeks jälgida oma valvepiirkonda. Sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes tuleb kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks (määruse nr 44 § 12 lg 2). Määruse nr 44 § 14 lg 3 järgi kontrollitakse kinnipeetavate loenduse käigus kambrites paiknevate kinnipeetavate arvu ja isikut ning kinnipeetavate terviseseisundit. Seega on silmaklappide keelu kohaldamine proportsionaalne meede, kuna silmaklappide kasutamine võib raskendada vanglateenistuse ametnikel oma teenistusülesandeid täita. Õigusvastane ei ole ka öötule põlemine kambris. Tallinna Vangla kinnitusel põleb Tallinna Vangla vaidlusaluses kambris öisel ajal 25 W pirn, millest tulev valgus ei ole kohtu hinnangul sellise intensiivsusega, mis häiriks uinumist/une kvaliteeti olulisel määral.
20.Kodukorra seletuskiri täpsustab punkti 7.1.44 kõrvaklappide ja troppide keeldu järgnevalt. Kõrvatroppide ja -klappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt ei taju nende kasutaja enda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu neid esemeid kasutavate isikute elu ja tervise, aga ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Kohus leiab, et nimetatud põhjendused on asjakohased.
21.Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku tagamiseks vanglas, on vanglateenistusel õigus olukorra vajadusest lähtuvalt anda kinnipeetavale ööpäevaringselt korraldusi, millele allumine ja täitmine on kinnipeetavale VangS § 67 p 1 kohaselt kohustuslik. Seda seisukohta toetab ka VSkE § 10 lg 2, mille kohaselt võib julgeoleku tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaega ning vabalt kasutatavat aega. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetav isik on allutatud vanglas kehtestatu režiimile, tema kogu eluolu seotakse vanglaga ning tema vabadus allutatakse vangistusseadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Seega on kinnipeetaval olemas kohustus olla valmis täitma vanglaametniku poolt antavat korraldust isegi siis, kui see antakse ajal, millal kinnipeetaval on vaba aeg või uneaeg. Kõrvatroppide kasutamine võib välistada isikule antud korralduste kuulmise ning tekitada sellega ohu kinnipeetavale endale ja ka vangla julgeolekule tervikuna. Kohus ei nõustu kaebajaga, et olukorras, kui kinnipeetav kasutab kõrvatroppe, on teiste kinnipeetavate jälgimise kaudu võimalik hinnata kambris toimuvat. Kinnipeetav peab ise aduma kambris toimuvat ja mitte jääma kaaskinnipeetavatele lootma.
22.Kohtu hinnangul on silmaklappide ning kõrvatroppide keelatud esemete loetelus sätestamine olnud õiguspärane. Tallinna Vangla on keelatud esemete loetelu kehtestades teostanud diskretsiooni kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega on Tallinna Vangla vaidlustatud kodukorra punktid õiguspärased ja kehtestatud piirangud proportsionaalsed.
23.Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna viimane ei ole teinud midagi selleks, et aknast tulev valgus ei segaks kinnipeetavate und. Kohus leiab, et esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab 5(6)
olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. VSkE § 641 p 20 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad. Ka kodukorra p 7.1.24 sätestab, et vanglas on keelatud esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist. Kodukorra seletuskiri täpsustab, et „esemed, mis on oma eesmärgilt mõeldud ruumi dekoreerimiseks, sisustamiseks ja pindade kinnikatmiseks (sh seinavaibad, -kalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne) seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on seinte jm pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalse järelevalve teostamist ning raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, mida on keeruline avastada, samuti saab kõnealuses punktis nimetatud esemeid kasutada peidikute varjamiseks jne).“ Esemete lubamine, mida ei ole kambris võimalik kasutada eesmärgipäraselt, koormab asjatult kambrit ning takistab läbiotsimist. Kardinate eesmärgipärane kasutamine eeldab akende kinnikatmist, millest tulenevalt on põhjendatud kardinate keelamine vanglas. Lisaks algab kodukorra lisas 1.8 sätestatud päevakava kohaselt öörahu kell 22.00, kui päevavalgus on minimaalne ja enamikul ajal aastast puudub üldse, mistõttu ei ole täiendavalt valguse takistamine vajalik.
24.VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Tartu Ringkonnakohus on 9.04.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-1842 punktis 18 selgitanud järgmist: „Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. EIK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIK praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Seega EIK praktikast tulenevalt inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsise rikkumise puhul.“ Kohus nõustub ringkonnakohtu eelneva seisukohaga ning leiab, et kodukorras kehtestatud piirangutest tingitud võimalikud ebamugavused ei ole käsitletavad inimväärikuse alandamisena. Tavaline igapäevane olmemüra ning pimeduses magamise mittevõimaldamine kambris ei ületa minimaalset taluvusastet määral, et tegemist oleks isiku ebainimliku või alandava kohtlemisega.
25.Eelnevates punktides toodut arvestades ei ole Tallinna Vangla tegevus olnud õigusvastane. Kaebaja viited ilukirjandusele ei ole selliseks tõendiks, mille põhjal oleks võimalik asuda vastupidisele järeldusele. Samuti puudub kohtul vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lähtudes toodust jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.