Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 19. oktoober 2017, Tartu 3-15-2577
Haldusasi
Sergei Lehismaa kaebus Viru Vangla 31. juuli 2015. a käskkirja nr 6-3/906 ja 14. septembri 2015. a vaideotsuse nr 6-12/250 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a otsus Sergei Lehismaa apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Lehismaa Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a otsus muutmata.
2.Tagastada apellandile tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud kirjalik tõend.
3.Määrata kaebajale riigi õigusabi osutaja vandeadvokaat Siret Saksa riigi õigusabi tasu suuruseks 532,80 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20. november 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 3. augusti 2015. a käskkirjaga nr 6-3/906 karistati kinnipeetav Sergei Lehismaad kaheksapäevase kartserikaristusega selle eest, et ta ei täitnud 16. juulil 2015 kell 19.45 vanglaametniku korraldust püsida oma kambris ning sealt ilma loata mitte väljuda.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas S. Lehismaa kaebuse, milles palus käskkiri ning vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt oli kaebajale sel ajal, kui talle korraldus anti, nähtud ette tegelemine taasühiskonnastava tegevusega (kiriku külastamine). Vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000.
a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 8 lg-le 1 ei ole kinnipeetav kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega.
3.Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vaidlust ei ole selles, et korralduse andmise ajal, 16. juulil 2015 kell 19.45 osales kaebaja taasühiskonnastaval tegevusel, milleks oli usuliste vajaduste rahuldamine ja mille kestel ei ole kinnipeetav kohustatud kambris viibima.
3.2.VangS § 67 p 1 järgi on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja arvates oli kaebajale antud korraldus kambris püsimiseks tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 alusel – kui haldusaktist tulenevad kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik täita. Kaebajale oli teada, et tal on õigus viibida väljaspool kambrit, kuid ametnik kohustas kaebajat püsima kambris. Seega oli korraldus kaebaja arvates tühine. Kohus sellise seisukohaga ei nõustunud. Korraldus ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele ning kaebaja poolt selle täitmata jätmine ei olnud õigustatud (vt RKHKo 3-3-1-103-06, p 14). Korralduse õiguspärasuse eraldi analüüsimine ei ole vajalik.
3.3.Distsiplinaarmenetlus oli läbi viidud nõuetekohaselt.
4.S. Lehismaa esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.Kohus ei analüüsinud korralduse õiguspärasust ja seda, kas korraldust oli objektiivsetel põhjendustel võimalik täita.
4.2.Kaebaja oli hõivatud korralduse andmise hetkel taasühiskonnastava tegevusega, mis seisnes usuliste vajaduste rahuldamises ning talle oli teada, et tal on õigus viibida väljaspool kambrit. Valvuri korraldus ei olnud seetõttu kooskõlas seadusega. Teiste sõnadega oli korraldus tühine.
4.3.Vanglaametniku korraldus kahjustas kaebaja inimväärikust, piirang ei vastanud karistuse täideviimise eesmärgile, mistõttu on korraldus tühine ja sealjuures ka ebaproportsionaalne.
4.4.Haldusorganil on keeld käituda vastuoluliselt. Olukorras, kus kaebaja oli teadlik Viru Vangla seisukohast, et usuliste vajaduste rahuldamine kuulub taasühiskonnastava tegevuse hulka, oli vastustaja meelemuutus arusaamatu ning põhjendamatu.
4.5.On arusaamatu, miks oli korraldus vajalik julgeoleku tagamiseks. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks oli korralduse andmine vajalik.
5.Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja ei erista haldusakti õiguspärasust ja haldusakti tühisust. Korralduse väidetav õigusvastasus ei ole vaidluse esemeks. Seetõttu ei pidanud kohus selles osas seisukohta võtma.
5.2.Arusaamatuks jääb vajadus arutada seda, kas korraldust oli objektiivselt võimalus kellelgi täita, kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja kuulis korraldust ning tal oli võimalik viibida oma kambris.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Riigikohus on küsimuse lahendamisel, millal võib kinnipeetav keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, nentinud esiteks ülal p-s 3.2 juba viidatut – et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku
korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Teiseks on Riigikohus märkinud sealsamas, et „ ... kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust“ (RKHKo 3-3-1-103-06, p 14). Sellest seisukohast jõuab järelduseni, et hinnates korralduse täitmisest keeldumise õigustatust, tuleb kontrollida üksnes seda, kas korraldus oli ilmselgelt tühine või mitte. Korralduse õiguspärasus ei oma selle küsimuse lahendamisel tähtsust, sest üksnes korralduse õigusvastasus ei õigusta selle täitmata jätmist. Täitmata jätmine on lubatav vaid tühise haldusakti tunnustele vastava korralduse puhul.
8.Kaebaja leiab, et korralduse andmise hetkel oli kaebajale ette nähtud usuliste vajaduste rahuldamine (kirikuskäimine), mida ta loeb taasühiskonnastavaks tegevuseks. Edasi leiab ta, et kuna Viru Vangla kodukorra p 1.17 järgi oli tema elusektsiooni päevakava järgi taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetavate jaoks kambriuksed avatud kell 18:00 kuni 19:50 ning VSkE § 8 lg 1 järgi ei ole kinnipeetav kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, siis ei pidanud ta kambris viibima ning talle antud korraldus oli tühine. Korralduse tühisuse aluseks loeb ta HMS § 63 lg 2 p-i 5 – haldusaktiga pandud kohustused on vastukäivad või seda pole muul objektiivsel põhjusel võimalik kellelgi täita. Sellise seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Kaebajale ei antud korraldust, milles oleksid olnud vastukäivad kohustused. Kaebajale anti üks ja selge korraldus – püsida oma kambris ja sealt ilma loata mitte väljuda. See, et kaebaja nägemuses läks see korraldus vastuollu kaebajale varem antud õigusega tegeleda usuliste vajadustega, st käia kirikus, ei tähenda, et korraldus ise oleks vastuoluline. Korraldust oli ilmselgelt võimalik täita, vastuolu selles puudus. Samuti ei nähtu asjast seda, kuidas oli korraldust muul objektiivsel põhjusel võimatu täita. Varem kaebajale antud väidetav õigus ei muutnud korralduse täitmist (kambris püsimist) objektiivselt võimatuks.
9.Kaebaja väited, mis tuginevad kaebajale väidetavalt antud õigusele tegeleda taasühiskonnastava tegevusega, võivad põhjendada seda, miks võis vanglaametniku poolt antud korraldus (püsida kambris) olla õigusvastane. Ent nagu eelnevast nähtus, ei tähenda see mingil juhul selle korralduse tühisust, sest korralduses ei olnud vastukäivaid kohustusi ning polnud ka objektiivseid takistusi korralduse täitmiseks. Üksnes korralduse õigusvastasus ei ole aga, nagu ülal p 7 märgitud, selliseks aluseks, mis õigustaks korralduse täitmata jätmist. Seetõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks süveneda lähemalt sellesse, kas kaebaja poolt usuliste vajadustega tegelemine tuleks lugeda taasühiskonnastavaks tegevuseks, kas vanglaametniku poolt korralduse andmiseks esines mingi põhjus, kas vangla käitumine oli vastuoluline jne. Need küsimused ei ole käesoleva asja lahendamisel olulised.
10.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja seisukohtadest kumab läbi nägemus, justkui võiks täitmata jätta kõik vanglaametnike suulised korraldused, mis lähevad vastuollu kinnipeetavale varasematest õigusaktidest tulenevate õigustega. See ei ole nii. Edasilükkamatu korraldusega kinnipeetava õiguste ühekordset piiramist võivad õigustada paljud erandlikud asjaolud, nt julgeolekuohu tekkimine vanglas jne. Kui kinnipeetav asuks sellises situatsioonis seisukohale, et tal on õigus sellise korralduse täitmisest keelduda, siis raskendaks see oluliselt distsipliini tagamist vanglas ning võiks endaga kaasa tuua olulisi julgeolekuriske. Seepärast ei ole võimalik sellise kaebaja nägemusega nõustuda.
11.Karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks, sest selle täitmine lükati edasi ja rakendati katseaega 5 kuud (tl 14). Menetlusnormide rikkumisi distsiplinaarkaristuse läbiviimisel ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
12.Kuna ringkonnakohus ei pea vajalikuks tuvastada seda, kas kaebaja oli hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, kuulub kaebajale tagastamisele kirjalik tõend, millest ta järeldab, et tegemist oli taasühiskonnastava tegevusega.
13.Kaebajat esindas apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat S. Saks, kes taotleb riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist summas 532,80 eurot. Ringkonnakohus ei näe alust selle taotluse rahuldamisest keeldumiseks. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.