Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1034 16. oktoober 2017, Tartu Janar Jäätma Valeri Desjatski kaebus Tartu Vangla 16. märtsi 2017. a käskkirja nr 6-2/280 tühistamiseks Kaebaja Valeri Desjatski Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Valeri Desjatski kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. november (k.a) 2017. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tartu Vangla tunnistas 16. märtsi 2017. a käskkirjaga nr 6-2/280 kinnipeetava Valeri Desjatski süüdi Tartu Vangla avavangla kodukorra (kodukord) p-de 1.4.1 ja 1.4.4 rikkumises ja karistas teda kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga kolm kuud (tl 12). Käskkirjas märgitakse kokkuvõtlikult järgmist: 1) kinnipeetav kasutas kaaskinnipeetava suhtes vaimset vägivalda ja ähvardavaid väljendeid
16.veebruaril 2017 kella 17.50 paiku. Kinnipeetav kasutas kaaskinnipeetava suhtes ähvardavat
3-17-1034 väljendit, mille sisuks oli kaaskinnipeetavale füüsilise valu ja ebamugavustunde tekitamine. Kinnipeetav käitus vähemalt kahel päeval kaaskinnipeetava suhtes viisil, mis kutsus esile hirmutunde. Täpsemad asjaolud on märgitud distsiplinaarmenetluse protokollis; 2) kodukorra p 1.4.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada mh ähvardavaid, solvavaid väljendeid, žeste või žargooni. Kodukorra p 1.4.4 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda; 3) kinnipeetav pani rikkumise toime süüliselt. Ta teadis oma teo õigusvastasusest, kuna ta on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega; 4) kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Kinnipeetav pani toime raske rikkumise, kuna ta teadlikult ja tahtlikult kahjustas kaaskinnipeetava vaimset heaolu mitme päeva vältel, samuti ähvardas ja hirmutas kaaskinnipeetavat. Kinnipeetav õigustab enda tegu. Sobiv karistus on kinnipeetava kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks katseajaga kolm kuud.
2.Tartu Vangla jättis 21. aprilli 2017. a vaideotsusega nr 1-11/87-2 kinnipeetava vaide
16.märtsi 2017. a käskkirja tühistamiseks rahuldamata.
4.V. Desjatski esitas kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 16. märtsi 2017. a käskkirja nr 6-2/280 tühistamist. Kaebaja väidab, et vanglal puuduvad otsesed tõendid ja vangla oletab.
5.Tartu Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et käskkiri on õiguspärane. Kaebaja tegu on kaudsete tõenditega tõendatud. Tegemist oli kaaskinnipeetavate verbaalse konfliktiga. Kaebaja on jaatanud, et kahtlustas kaaskinnipeetavat seadusvastases käitumises oma lähedasega. Kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel toimus mitu sõnalist konflikti. Kaebaja pani toidujagajana kaaskinnipeetavale liiga palju toitu, mis osaliselt kukkus põrandale. Kolmas kinnipeetav kinnitas, et ta kuulis, kuidas kaebaja lubas kaaskinnipeetavale harjavarre anaalpiirkonda suruda.
KOHTU SEISUKOHT
6.Käskkirja kohaselt karistati kaebajat kümne ööpäevase kartsakaristusega kolme kuulise katseajaga, kuna kaebaja rikkus kodukorra punkte 1.4.1 ja 1.4.4.
7.Kodukorra p 1.4.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Kodukorra p 1.4.4 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda.
8.Vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette seda, et ta kasutas teise kinnipeetava suhtes ähvardavaid väljendeid.
8.1.Käskkirjas viidatud distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt tuvastas vangla, et kaebaja lubas kaaskinnipeetavale harjavarre anaalpiirkonda suruda. Vangla tugineb kaaskinnipeetavate A. Kõrveti ja T. Tageli seletustele (tl-d 32 ja 35).
8.2.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel sõnelus toimus (vt kaebaja seletus, tl 10; A. Kõverti seletus, tl 32; T. Tageli seletus, tl 35; õiend, tl 35). Vaidlus on
3-17-1034 selle üle, kas vangla tuvastas õigesti asjaolu, et kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes käskkirjas märgitud väljendit. Kaebaja seda asjaolu omaks ei võta. Vangla on pidanud usaldusväärseks kaaskinnipeetavate seletusi, sest kaebaja on intsidendi omaks võtnud. Nimelt on kaebaja oma seletustes märkinud, et kui ta on midagi valesti teinud, palub ta andestust, ning ta ise midagi ei lahenda, vaid annab ametnikele teada (tl 9). Valvur küsitles kaebajat pärast intsidenti ning valvuri seletuste kohaselt olevat kaebaja valvurile öelnud, et ta aimab, milles asi on (vt lähemalt tl 38). Samuti võttis vangla asjaolu tuvastamisel arvesse A. Kõverti käitumist. Nimelt väitis A. Kõvert, et tal hakkas halb ja ta on intsidendi tõttu kolm päeva söömata (tl 37, 38). A. Kõvert esitas vanglale taotluse, et ta paigutatakse intsidendi tõttu avavanglast kinnisesse vanglasse (tl-d 33 ja 34).
8.3.Kohtule esitatud dokumentide pinnalt ei ole põhjendatud vanglale ette heita, et vangla oleks tõendite hindamisel menetlusreegleid rikkunud. Vangla on seletuste usutavuse hindamisel arvestanud nii kaebaja kui ka kaaskinnipeetavate, sh valvurite seletustega. Vangla on põhjendanud, miks ta lähtub kaaskinnipeetava, mitte kaebaja seletustest. T. Tageli ja A. Kõrveti ütlused ühtivad. Vangla tugines videosalvestisele, milles nähtus, et nii kaebaja kui ka A. Kõrvet olid ärritunud. Mõlemad osapooled tunnistavad, et toidujagamisel esines konfliktsituatsioon. Kohtu hinnangul ei ole need põhjendused seletuse usaldusväärsuse hindamisel ilmselgelt asjakohatud.
9.Kohus nõustub vanglaga, et vaidlusaluses konfliktisituatsioonis käskkirjas märgitud väljendi kasutamist saab pidada kodukorra p 1.4.1 mõttes ähvardava väljendi kasutamisena, kuna isik on väljendanud sõnadega kavatsust kasutada kaaskinnipeetava suhtes vägivalda ja põhjustada seeläbi kahju.
10.Vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette seda, et ta kasutas teise kinnipeetava suhtes vaimset vägivalda seeläbi, et kaebaja segas ja hirmutas kaaskinnipeetavat.
10.1.Käskkirjas viidatud distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt tuvastas vangla, et kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel oli intsident (vt käesoleva otsuse p 8.2). Kaebaja pani kaaskinnipeetava taldrikule suure toidukoguse. Kaaskinnipeetava seletuste kohaselt põhjustas kaebaja käitumine temas hirmu (tl 32). Kaaskinnipeetaval kadus intsidendi tõttu isu ja tal hakkas halb (tl-d 37 ja 38) ning kuna tal oli hirm, taotles ta enda paigutamist avavanglast kinnisesse vanglasse (tl-d 33 ja 34).
10.2.Arvestades käesoleva otsuse p-s 8.3 märgitut, ei ole kohtu hinnangul vangla eksinud asjaolude tuvastamisel ega ka nende alusel õigusliku hinnangu andmisel, kui ta järeldas, et kaebaja tegevust kaaskinnipeetava suhtes saab käsitada ka vaimse vägivallana. Kellelegi teadlikult ja tahtlikult hirmu tunde tekitamist saab samuti käsitada vaimse vägivallana. Kohus möönab, et lähedase suhtes õigusvastaselt käitumine võib tekitada põhjendatud ärritust, kuid see ei õigusta hiljem ähvardavate väljendite ja vaimse vägivalla kasutamist.
11.Kohtu hinnangul on vangla õigusvastase teo õigesti omistanud kaebajale, kuna ta oli tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja ta pidi teadma, et oma tegevusega paneb ta toime kodukorra p-de 1.4.1 ja 1.4.4 rikkumise.
3-17-1034
12.Kohtu hinnangul ei ole vangla eksinud distsiplinaarmenetluse läbiviimise muude reeglite vastu. Distsiplinaarmenetluse viis läbi vanglateenistus, kaebajale anti võimalus esitada selgitusi, talle tutvustati distsiplinaarkaristuse protokolli ja võimaldati esitada enda vastuväited. Distsiplinaarkaristus määrati kuue kuu jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates. Käskkirja on põhjendatud.
13.Eeltoodust tulenevalt oli vanglal alus karistada kaebajat distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest.
14.Kohtu hinnangul on vangla karistuse liigi ja määra valinud kooskõlas kaalutlusreeglite jaa proportsionaalsuse põhimõttega. Distsiplinaarkaristuseks (VangS § 63 lg 1 p 4).
on
mh
kartserisse
paigutamine
kuni
ööpäevaks
Vangla märgib, et kaebajal on kehtiv distsiplinaarkaristus ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Vangla pidas rikkumist raskeks, kuna kaebaja tahtlikult mitme päeva vältel ähvardas kaaskinnipeetavat. Vangla märgib, et kaebaja õigustab enda tegevust. Kohtu hinnangul on vangla arvesse võtnud lubatud kaalutlusi, s.t kaebaja eelnevat käitumist, teo raskust, samuti asjaolu, kuidas kinnipeetav ise enda tegevust hindab. Karistuse määra osas võib olla vaieldav, kas vaidlustatud rikkumine pidi tingima just 10 ööpäevase kartserikaristuse. Samas tuleb karistuse määra proportsionaalsuse hindamisel arvestada asjaoluga, et seda ei pööratud kohesele täitmisele, vaid kaebajale anti kolmekuune katseaeg. Kui kaebaja käitub edaspidi kolme kuu jooksul õiguskuulekalt, saab ta ära hoida negatiivse tagajärje saabumise.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.