kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse tagastamise kohta Kohtuasja number
3-17-1998
Määruse kuupäev
13.10.2017
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
Sven-Eerik Toomise (Toomis) kaebus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 peale seoses Tartu Vangla kodukorra p-i 2.3 muutmisega ja esialgse õiguskaitse taotlus
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
1.Tagastada Sven-Eerik Toomise kaebus.
2.Jätta Sven-Eerik Toomise esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni p-i 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p-i 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.02.10.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Sven-Eerik Toomise (Toomis) kaebus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 peale seoses Tartu Vangla kodukorra p-i 2.3 muutmisega. Kaebaja taotleb kohtult Tartu Vangla 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 tühistamist osas, millega muudeti Tartu Vangla kodukorra p-i 2.3. Kaebaja taotleb „kuni otsuse tegemiseni tagada meie õigused, anda meile esmane õiguskaitse.“. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et vangla on keeldunud vaide vastuvõtmisest.
2.Tartu Halduskohus jättis 04.10.2017 määrusega Sven-Eerik Toomise kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 3 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.Sven-Eerik Toomis sai Tartu Halduskohtu 04.10.2017 kohtumääruse kätte 05.10.2017.
3-17-1998
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus lahendab esmalt Sven-Eerik Toomise kaebuse (I) ja seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II) menetlusse võtmise küsimuse. I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas Sven-Eerik Toomise kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või esineb alus kaebuse tagastamiseks.
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
7.Kohus leiab, et Sven-Eerik Toomise kaebus kuulub tagastamisele tervikuna alltoodud põhjustel.
8.Tartu Halduskohus leidis, et Sven-Eerik Toomise kaebuses esinevad puudused ja andis kaebajale 04.10.2017 määrusega võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus peab olema allkirjastatud, kohus palus kaebajal täpsustada, millal ta esitas vanglale vaide ja millal vangla keeldus vaide vastu võtmisest (sh viidata dokumentidele). Kuivõrd kaebaja ei olnud tasunud riigilõivu kaebuselt ega esitanud menetlusabi taotlust, palus kohus kaebajal tasuda riigilõivu summas 15 eurot või maksejõuetuse korral esitada kohtule menetlusabi taotluse ühes maksejõuetust tõendavate dokumentidega.
9.Sven-Eerik Toomis sai halduskohtu määruse kätte 05.10.2017. Kohtumääruses oli kirjas, et kaebuses esinevad puudused tuleb kõrvaldada kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kuivõrd puuduste kõrvaldamise tähtaeg langes pühapäevale (so 08.10.2017), siis HKMS § 67 lg 4 järgi möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega, Sven-Eerik Toomis pidi kaebuses esinevad puudused kõrvaldama hiljemalt 09.10.2017.
10.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole Sven-Eerik Toomis kõrvaldanud kaebuses esinevaid puuduseid ega ole kohtule esitanud taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. 04.10.2017 määruses selgitas kohus, et kui Sven-Eerik Toomis jätab kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata, on kohtul õigus kaebus tagastada.
11.Kohtu hinnangul takistavad Sven-Eerik Toomise kaebuses esinevad puudused asja läbivaatamist. Arvestades, et Sven-Eerik Toomis on varasemalt korduvalt kohtule esitanud kaebuseid, pidi Sven-Eerik Toomis mõistma kohtule vastamata jätmise tagajärgi. Seega, kohus ei pea vajalikuks kaebuse teist korda puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätmist.
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastab kohus Sven-Eerik Toomise kaebuse tervikuna selle esitajale. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-17-1998 II
13.Koos kaebusega esitas Sven-Eerik Toomis halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus leiab, et Sven-Eerik Toomise esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.
14.Tartu Halduskohus jättis 04.10.2017 määrusega Sven-Eerik Toomise esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kohus märkis, et kaebaja esitatud pöördumine peab olema allkirjastatud ja kaebaja peab kohtule selgesõnaliselt nimetama, kelle õiguste kaitseks on kaebaja kohtule esitanud esialgse õiguskaitse taotluse. Taotlust tuleb kohtule põhistada ja selgitada, millised pöördumatud tagajärjed tekivad, kui kohus jätab esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluselt tuleb tasuda riigilõiv summas 15 eurot, kuid Sven-Eerik Toomis ei ole seda teinud. Määruse järgi pidi kaebaja tasuma riigilõivu või esitama maksejõuetuse korral kohtule menetlusabi taotluse ühes maksejõuetust tõendavate dokumentidega.
15.Sven-Eerik Toomis sai halduskohtu 04.10.2017 määruse kätte 05.10.2017. Kohtumääruses oli kirjas, et esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused tuleb kõrvaldada kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kuivõrd puuduste kõrvaldamise tähtaeg langes pühapäevale (so 08.10.2017), siis HKMS § 67 lg 4 järgi möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega, Sven-Eerik Toomis pidi esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused kõrvaldama hiljemalt 09.10.2017.
16.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole Sven-Eerik Toomis kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puuduseid ega ole kohtule esitanud taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. 04.10.2017 määruses selgitas kohus, et kui Sven-Eerik Toomis jätab esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused kõrvaldamata, jätab kohtus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
17.Kohtu hinnangul takistavad Sven-Eerik Toomise esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused asja läbivaatamist. Arvestades, et Sven-Eerik Toomis on varasemalt korduvalt kohtule esitanud taotluseid, pidi Sven-Eerik Toomis mõistma kohtule vastamata jätmise tagajärgi. Seega, kohus ei pea vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse teist korda puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätmist.
18.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 2 jätab kohus Sven-Eerik Toomise esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.