XXX kaebus Tartu Vangla 02.03.2017 käskkirja nr 6- 2/222 ja Tartu Vangla 31.03.2017 vaideotsuse nr 1-11/76-3 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja –Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 13.11.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 02.03.2017 käskkirjaga nr 6-2/222 karistati kinnipeetav XXX distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 8.2.2 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et 30.01.2017 kell 13.10 läks ta tööle kaaskinnipeetavale kuuluvate jalanõudega. 13.03.2017 esitas XXX vanglale vaide nr 1-11/76-1, milles taotles Tartu Vangla 02.03.2017 käskkirja nr 6-2/222 kehtetuks tunnistamist ning vestlusega asendamist. Tartu Vangla 31.03.2017 vaideotsusega nr 1-11/76-3 jäeti XXX vaie rahuldamata.
2.16.04.2017 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 31.03.2017 vaideotsuse nr 1-11/76-3 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal jätkata töölkäimist vangla pesumajas või suunata kaebaja tööle kööki. Kaebaja palus kohtul tühistada kaebajale Tartu Vangla poolt meelevaldselt määratud karistus. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivust vabastamiseks.
Tartu Halduskohus 29.05.2017 määruses jättis rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). 04.06.2017 esitas kaebaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles andis teada, et riigilõiv summas 15 eurot on tasutud. Tartu Halduskohus võttis 06.06.2017 määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
3.28.07.2017 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. 11.08.2017 saabus kohtule kaebaja vastus ja täpsustus Tartu Vangla vastusele, milles kaebaja andis teada, et loobub nõudest kohustada Tartu Vanglat võimaldama tal jätkata töölkäimist pesumajas või suunata teda tööle kööki. Vastustaja kaebaja kohustamisnõude loobumise osas vastuväiteid esitanud ei ole.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla 02.03.2017 käskkiri nr 6-2/222 ja Tartu Vangla 31.03.2017 vaideotsus nr 1-11/76-3, kuna peab temale määratud distsiplinaarkaristust ebaproportsionaalseks ning leiab, et põhjendatud oleks olnud piirduda vaid vestlusega. Kaebaja on seisukohal, et teda on karistatud ühe ja sama teo eest kahekordselt, sest peale juhtunust teadasaamist muudeti kaebaja tööpiirkonda. Kaebaja tugineb võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele ja toob välja, et varasemalt ei ole vanglas ka analoogse kodukorra punkti rikkumise eest kaaskinnipeetavaid karistatud. Kaebuse kohaselt ei ole menetlust läbiviinud isik olnud erapooletu. Kaebaja arvates on tema distsiplinaarkorras karistamise näol on tegemist vangla poolt tagakiusamisega ja kättemaksuga halduskohtusse kaebuste esitamise eest.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja palub jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja ainukene Tartu Vangla kinnipeetav, kes on vangla tegevust halduskohtus vaidlustanud. Sellist õigust kasutavad paljud kinnipeetavad ning erinevates küsimustes. Kaebaja ei erine selles osas kuidagi teistest kinnipeetavatest. Kohtuvaidlustes osalemine ja selle raames oma tegevuse selgitamine, on üks osa vangla igapäevasest tegevusest. See aga ei anna alust järeldada, et kaebajale negatiivse ja ebameeldiva otsuse tegemine (näiteks distsiplinaarkaristuse määramise näol) oleks ajendatud kättemaksust või tagakiusamisest. Vastustaja väidab, et kaebaja sellised subjektiivsed tunded ning kättemaksukahtlus on alusetud. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vangla sellist vangistusseaduse (VangS) sätet, mis keelab ühe ja sama distsipliinirikkumise eest mitme distsiplinaarkaristuse määramist, rikkunud. Asjaolu, et peale juhtunust teadasaamist muudeti kaebaja tööpiirkonda, ei ole käsitletav distsiplinaarkaristusena.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
Kaebaja avaldus, milles kaebaja andis teada, et loobub nõudest kohustada Tartu Vanglat võimaldama tal jätkata töölkäimist pesumajas või suunata teda tööle kööki, saabus kohtule 11.08.2017. Vastustaja nimetatule vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab menetluse käesolevas haldusasjas HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.01.2017 kell 13.10 läks kaebaja pesumajja tööle kaaskinnipeetav XXX jalanõudega. Vaidlust ei ole ka selles, et pesumajas töötades asus kaebaja omal algatusel parandama tema jalas olnud XXX kuuluvaid jalanõusid. TVK p 8.2.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali).
8.Vaidlus on selle üle, kas kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalne ja kas vastustaja oleks pidanud piirduma vaid vestlusega, arvestades kaebaja isikut. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi ja sama lõige sätestab ka distsiplinaarkaristuste loetelu. Vestlust distsiplinaarkaristuste loetelus ei ole, seega ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega.
8.1.Kaebajat karistati noomitusega, mis on kõige kergemaliigilisem karistus. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud kaalutlused, millest lähtuvalt on vastustaja pidanud vajalikuks kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Karistuse määramine kandis nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd distsiplinaarkorras karistamine on vangla kaalutlusotsus, siis on halduskohtu kontroll sellise otsuse üle piiratud. HKMS § 158 lg 3 teine ja kolmas lause sätestavad selgelt, et halduskohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ning kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusõiguse kohtuliku kontrolli piiratust on rõhutanud ka Riigikohus. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas vastustaja on järginud kaalutlusreegleid. Kohus on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel ei ole vangla eksinud kaalutlusreeglite vastu ja selliseid asjaolusid ei nähtu ka halduskohtule esitatud kaebusest. Kaebajat karistati kõige kergemaliigilise karistusega, mistõttu ei saa sellise karistuse määramist pidada kohtu arvates ebaproportsionaalseks.
10.Kaebaja väited seoses võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on alusetud. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus, mis võetakse vastu arvestades iga konkreetse juhtumi asjaolusid ning menetlusalust isikut. Kuivõrd iga rikkumise asjaolud on erinevad, siis ei saa kohtu arvates olla tegemist ebavõrdse kohtlemisega ka siis, kui vangla on otsustanud mõnd kinnipeetavat mitte karistada analoogse kodukorra punkti rikkumise eest.
11.Asjakohatud on kaebaja väited seoses vanglaametniku töö nõuetekohasusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et osakonnast väljumisel põhjaliku kontrolli läbiviimisel oleks rikkumine ja distsiplinaarkorras karistamine olnud välditav. Kohus märgib, et ka eluosakonnas liikudes ei tohi kinnipeetav võtta ajutiseks kasutamiseks teisele kinnipeetavale isiklikuks
kasutamiseks lubatud asju. Seega isegi juhul kui osakonnast väljudes oleks valvur avastanud, et kaebaja kannab kaaskinnipeetava jalanõusid, oleks TVK p 8.2.2 rikkumise osas koosseis olnud kohtu arvates täidetud ning see oleks võinud kaebajale kaasa tuua distsiplinaarkaristuse. Seetõttu on asjasse puutumatud kaebaja viited ametniku töö nõuetekohasusele.
12.Samuti on kohtu arvates kaebaja viited menetlust läbiviinud inspektor-kontaktisiku erapooletuse puudumisele paljasõnalised ja oletuslikud. Kohtule ei ole usutav, et distsiplinaarkorras karistamise näol on tegemist kaebaja tagakiusamisega ning kättemaksuga halduskohtusse kaebuse esitamise eest.
13.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et teda karistati kahekordselt. VangS § 63 lg‐ga 3 on keelatud mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama rikkumise eest. Kohus on seisukohal, antud juhul ei ole vangla sellist keeldu rikkunud. Asjaolu, et kaebajale on ühest sündmusest kaasnenud mitu negatiivset tagajärge, ei tähenda veel, et vangla oleks kaebajat ühe ja sama teo eest mitu korda karistanud. Kaebajale on siiski vaidlustatud käskkirjaga määratud ainult üks distsiplinaarkaristus, s.t noomitus. Asjaolu, et peale juhtunust teadasaamist muutis vastustaja kaebaja tööpiirkonda, ei ole käsitletav distsiplinaarkaristusena. Tööpiirkonna muutmise näol on tegemist meetmega tagamaks kaebaja üle tõhusama järelevalve teostamine töötamise ajal. Seega ei ole vastustaja kohtu arvates rikkunud ka VangS § 63 lg-s 3 sätestatut.
14.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud Tartu Vangla otsuste tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
15.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.