Roman Gavrontšuki kaebus Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/373 osaliseks tühistamiseks Kaebaja – Roman Gavrontšuk Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Roman Gavrontšuki kaebus.
2.Tühistada Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkiri nr 6-2/373 osas, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus.
3.Mõista Tartu Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks (riigituludesse) välja menetluskulu 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. novembril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/373 resolutsiooni kohaselt tegi distsiplinaarmenetluse läbiviija ettepaneku lugeda Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud kodukorra p 1.6.3 rikkumine kinnipeetav R. Gavrontšuki poolt tõendatuks, kuid jätta kaalutlusõiguse alusel karistus määramata (p 1), ning lugeda vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumine kinnipeetav R. Gavrontšuki poolt tõendatuks ja määrata karistuseks noomitus (p 2) (tl-d 11-13p). Käskkirja põhjendustest nähtuvalt määras vangla R. Gavrontšukile VangS § 67 p 1 rikkumise eest karistuseks noomituse, sest kinnipeetav R. Gavrontšuk ei kandnud 15. märtsil 2017 umbes kella 11.15 paiku, viibides S-eluhoone teise eluosakonna kinnipeetavate ühiskasutatavas ruumis, nimesilti ning ei täitnud ega püüdnud täitma asuda praktikandi inspektor-kontaktisiku ülesannetes Anton Lütteri korraldust nimesilt kaela panna.
2.R. Gavrontšuk esitas 17. aprillil 2017 Tartu Vanglale vaide 11. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/373 kehtetuks tunnistamiseks (tl-d 34-34p), mille Tartu Vangla jättis 15. mai 2017. a vaideotsusega nr 1-11/105-2 rahuldamata (tl-d 8-8p). Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa vanglaametniku korraldusele allumatust pidada kergeks rikkumiseks ning käskkirjas on selgelt esitatud põhjendused, miks R. Gavrontšuki toimepandud rikkumise eest karistati noomitusega.
3.R. Gavrontšuk esitas 8. juunil 2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/373 osaliseks tühistamiseks (tl-d 1-1p).
4.Tartu Halduskohus vabastas 5. juuli 2017. a määrusega R. Gavrontšuki kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl-d 25-26).
5.Tartu Vangla esitas 2. augustil 2017 vastuse kaebusele (tl-d 32-33).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/373 tühistamist osas, milles kaebajale määrati karistuseks noomitus, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kaebaja väljus 15. märtsil 2017, mil tema kambris teostati remonttöid, kambrist, kuid unustas nimesildi. Praktikant andis kaebajale korralduse minna kambrisse ja võtta nimesilt. Pärast kaebajalt vastuse saamist, mille kohaselt ei lubata kaebajat kambrisse seal teostatavate remonttööde tõttu, jalutas korralduse andnud praktikant minema, ilma et oleks teatanud ettekande koostamisest. 2) Praktikant oleks pidanud minema koos kaebajaga ja küsima vanema valvuri käest luba kaebajal siseneda kambrisse nimesildi järele. Ka valvur, kes andis kaebajale korralduse lahkuda kambrist, oleks pidanud olema veendunud, et kaebaja on korrektselt riides. 3) Kuna praktikandi korraldus oli vastuolus valvuri korraldusega, oleks kaebaja mõlema korralduse täitmisel igal juhul saanud karistada allumatuse eest. Vangla oleks pidanud kaebajale põhjendama, kuidas ta oleks vastavas olukorras pidanud käituma.
3-17-1235
7.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastustaja märgib, et käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastuses kaebusele lisas vastustaja muuhulgas järgmist. 1) Asjakohatu on kaebaja väide, mille kohaselt pidi kambrist väljumiseks korralduse andnud valvur kontrollima temal nimesildi kaelas olekut, kuivõrd kohustus kanda nimesilti on kaebajal ning enda kohustuse täitmise või täitmata jätmise eest vastutab kaebaja, mitte valvur, kes teostab kinnipeetava üle järelevalvet. 2) Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametniku antud korraldust, sõltumata vanglateenistuse ametiastmest. Peale praktikandilt saadud korraldust panna kaela nimesilt, tuli kaebajal minna lihtsalt oma kambri juurde ning küsida seal järelevalvet teostavalt vanglaametnikult, kas ta võib kambrisse nimesildi võtmiseks siseneda. Kui vanglaametnik ei oleks luba andnud, ei saaks heita kaebajale ette nimesildi kaela panemise korralduse täitmata jätmist, kuna kaebaja ei saanud korraldust täita. 3) Korraldusele allumatus on raske rikkumine ning kaebajale selle eest noomituse määramisel on arvestatud rikkumise toimepanemise asjaolusid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/373 tühistamiseks osas, milles vangla karistas kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud VangS § 67 p 1 rikkumise, s.o vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Kohtumenetluse poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et kaebaja jättis vanglateenistuse ametniku korralduse, panna kaela nimesilt, täitmata. Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud ja kas karistus oli proportsionaalne.
9.VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
10.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 45 lg 1 teise lause järgi on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. Vastavalt Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-le 4.9 on kinnipeetav kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma kaelas nähtavalt ja loetavalt vanglateenistuse poolt väljastatud nimesilti. Seega nähtub toimiku materjalidest, et R. Gavrontšuk rikkus VangS-st tulenevat kohustust alluda vanglateenistuse ametniku A. Lütteri seaduslikule korraldusele.
11.Riigikohus on korduvalt selgitanud (1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14) ja
14.novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17)), et vanglateenistuse ametniku
3-17-1235 korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita.
12.HMS § 63 lg 2 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan (p 1), sellest ei selgu haldusakti adressaat (p 2), seda ei ole andnud pädev haldusorgan (p 3), see kohustab toime panema õigusrikkumise (p 4), sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita (p 5).
13.Kaebaja on rõhutanud, et kaebajal esinesid takistused korralduse täitmisel, kuivõrd valvur Thomas Astram oli kaebajale andnud korralduse väljuda kambrist ning sellest tulenevalt oli A. Lütteri hiljem antud korraldus panna kaela nimesilt, mis asus kinnipeetava kambris, eelneva korraldusega vastuolus. Eeltoodu tähendas kaebaja arvates seda, et kaebaja saaks igal juhul karistada allumatuse eest.
14.Antud juhul puudub vaidlus selles, et valvur T. Astram andis R. Gavrontšukile 15. märtsil 2017 umbes kella 11.00 paiku korralduse väljuda kambrist olmeruumi. Vaidlust pole ka asjaolus, et praktikant A. Lütter andis 15. märtsil 2017 kella 11.15 paiku S-eluhoone teise eluosakonna kinnipeetavate ühiskasutatavas ruumis viibivale R. Gavrontšukile korralduse nimesilt kaela panna teades, et kinnipeetav on nimesildi unustanud kambrisse.
15.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et korralduste vastuolu ei saa tingida pelgalt korralduste andnud isikute erinevad ametiastmed. Kuna ametiastmetest tulenevad alluvussuhted tekivad vanglaametnike vahel, on kinnipeetav kohustatud VangS § 67 lg-le 1 tuginedes täitma nii praktikandi kui ka valvuri korraldusi.
16.Ühtlasi on aga kohus seisukohal, et A. Lütter andis kaebajale sisuliselt korralduse minna kambrisse nimesildi järele, mis on aga T. Astrami poolt vahetult ennem antud korraldusega vastuolus. Kohtu hinnangul poleks kaebaja pidanud A. Lütteri poolt antud korraldust mõistma kui käsku minna kambri juurde ja küsida seal järelevalvet teostavalt vanglaametnikult, kas ta võib kambrisse nimesildi võtmiseks siseneda, vaid kui käsku siseneda kambrisse nimesildi järele. Seega nähtub eeltoodust, et A. Lütteri korralduse täitmine kohustas kaebajat panema toime õigusrikkumise, mis seisnes T. Astrami korralduse eiramises, samuti olid T. Astrami ja A. Lütteri poolt antud korraldused vastukäivad, kuivõrd esimene kohustas kaebajat kambrist väljuma, teine aga kambrisse sisenema.
17.Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul vastas kaebajale nimesildi kaela panemiseks antud korraldus ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, kuna esinesid HMS § 63 lg 2 p-des 4-5 sätestatud asjaolud. Muuhulgas kinnitab korralduse puuduse ilmselgust see, et korralduse adressaadiks olnud kinnipeetav ei asunud korraldusest tulenevat kohustust täitma. Arvestades Riigikohtu praktikat oli seega kaebajal alus jätta A. Lütteri korraldus nimesildi kaela panemiseks täitmata, millest tulenevalt ei ole kaebaja rikkunud VangS § 67 p-st 1 tulevat kohustust ega sellega toime pannud distsiplinaarsüütegu. Seetõttu on kohtu hinnangul Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkiri nr 6-2/373 osas, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus, õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
18.Samas ei nõustu kohus kaebaja väitega, mille kohaselt pidi kambrist väljumiseks korralduse andnud valvur kontrollima kaebajal nimesildi kaelas olekut. Kohus nõustub Tartu Vangla
3-17-1235 vastuses tooduga, mille kohaselt on vastavalt VangS § 45 lg-le 1 nimesildi kandmise kohustus kinnipeetaval ning oma kohustuse täitmise või täitmata jätmise eest vastutab kinnipeetav, mitte valvur, kes teostab kinnipeetava üle järelevalvet.
19.Kohus pöörab vastustaja tähelepanu ka HMS § 55 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Vaidlustatud Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/373 p 3 viimases lauses on vangla kirjutanud järgmist: Seega jätab vangla varasemalt kaalutud karistuse muutmata ning määrab Roman Gavrontšukile VangS § 67 p 1 rikkumise eest karistuseks noomituse. Seejärel on vangla aga märkinud: Tulenevalt eeltoodust ning kooskõlas vangistusseaduse § 63 lg 1 p-ga 1 distsiplinaarmenetluse läbiviija teeb ettepaneku: ... 2) lugeda VangS § 67 p 1 rikkumine kinnipeetav Roman Gavrontšuki poolt tõendatuks ning määrata karistuseks noomitus. Kuna vangla selgitab ühelt poolt, et määrab R. Gavrontšukile VangS § 67 p 1 rikkumise eest karistuseks noomituse, kuid seejärel toob resolutsioonis välja, et distsiplinaarmenetluse läbiviija teeb üksnes ettepaneku määrata R. Gavrontšukile karistuseks noomitus, pole Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkiri nr 6-2/373 selge. Vaatamata sellele, et kaebaja mõistis, et teda karistatakse vaidlustatud käskkirja alusel noomitusega, ei saa väita, et käskkiri oleks olnud üheselt mõistetav. Sellest tulenevalt on Tartu Vangla 11. aprilli 2017. a käskkiri nr 6-2/373 resolutsiooni selgusetuse tõttu ka formaalselt õigusvastane.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
21.Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu. Tartu Halduskohus vabastas 5. juuli 2017. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (tl-d 25-26). HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 15 euro ulatuses riigilõivu tasumisest ja kohus rahuldab kaebuse tervikuna, tuleb Tartu Vanglalt riigituludesse välja mõista 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.