Gotša Babilodze kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6720 eurot seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega ajavahemikul 16.06.2015 kuni 16.05.2016
Menetluse alus ringkonnakohtus
Gotša Babilodze määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Gotša Babilodze
RESOLUTSIOON
Jätta Gotša Babilodze määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Gotša Babilodze esitas Tallinna Halduskohtule 26. mail 2017. a kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikuse alandamisega tulenevalt kinnipidamiskambrite ebapiisavast põrandapinnast ja mitterahuldavatest tingimustest ajavahemikul 16. juuni 2015 - 16. mai 2016. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist 20 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest. Lisaks taotleb kaebaja tema vabastamist kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest.
Tallinna Halduskohus andis 13. juuni 2017.a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohus tagastas pärast Tallinna Vanglalt täiendavate andmete esitamist
31.augusti 2017. a määrusega Gotša Babilodze kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, sest ta pidi kambris viibima 23 tundi päevas; tal ei võimaldatud osaleda huviringides või külastada spordisaali; puudusid võimalused enda füüsiliseks koormamiseks ning spordiga tegelemiseks; puudus privaatsus ja võimalus olla üksi; kaebaja oli sunnitud kuulama järjepidevalt raadiosaateid nii kambris kui ka jalutuskäigul; õues valjuhääldi kostis kambrisse ja muutus müraks; võimaldati ainult 10-minutiline dušikord nädalas ja seda
olukorras, kus kambris puudus soe vesi; paljude kambrite seintel võis märgata hallitust, millest võib järeldada, et ventilatsioon oli puudulik; õhuakendele olid paigaldatud perforeeritud metallist paneelid, mis takistasid õhuvahetust; kambrist väljaspool oli võimalik viibida vaid üks tund ööpäevas jalutusboksis, mille suurus oli 2,4x4,7 m (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata Gotša Babilodze taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2) ning andis täiendava tähtaja kaebuselt riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 3).
3.1.Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses Tallinna Vanglale esitanud kõiki väiteid mitterahuldavate kinnipidamistingimuste kohta, mida ta on kohtule esitanud, seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust kõikide kaebuses nimetatud kahju tekitamisega seotud kinnipidamistingimuste osas. Kohus luges kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist põhjendustel, et kambrites on ebapiisav põrandapind, kambri valgustus ei vastanud nõuetele ja vähene valgus kurnas silmi ning riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal niiske ja rõske.
3.2.Kaebaja nõuab kokku kahju hüvitamist summas 6720 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõiv 201 eurot ja 60 senti. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid on alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Tõenditest nähtuvalt ja kambripinna arvutustes olemasolevale kohtupraktikale tuginedes oli kaebajal Tallinna Vanglas ajavahemikul 16. juuni 2015 kuni 16. mai 2016 põrandapinda 3,02 kuni 7,15 m2. Kaebajale võimaldati sel perioodil vahistatu staatuses täiendavaid liikumisvõimalusi lühiajaliste kokkusaamiste ja ühetunniste jalutuskäikude näol. Kaebaja viidatud vähene valgustus ja niiskus ei saanud põhjustada kaebajale õiguste riivet määras, mis tingiks selle hüvitamise, arvestades kaebaja kinnipidamistingimusi kogumis.
4.Gotša Babilodze esitas 6. septembril 2017 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määrus ning teha uus otsus, millega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastada ja võtta läbivaatamiseks kaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebaja märgib, et tal puuduvad sissetulekud, ta ei oma töökohta ning riigilõivu tasumine summas 201.60 eurot kümne päeva jooksul on ebareaalne.
5.Tartu Halduskohus jättis 13. septembri 2017. a määrusega Gotša Babilodze määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määrusele käiguta ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebust on võimalik esitada halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebusest on üheselt mõistetav, et kaebaja soovib vaidlustada resolutsiooni p-i 2, millega halduskohus jättis kaebaja vabastamata kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebajal tuleb täiendavalt selgitada, kas ta soovib esitada määruskaebuse ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega kohus osaliselt kaebaja kaebuse tagastas. Kui kaebaja soovib vaidlustada ka kaebuse osalist tagastamist, tuleb tal esitada vastavad põhjendused ja tasuda määruskaebuselt riigilõiv 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 25. septembri 2017. a määrusega Gotša Babilodze määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määrusele teistkordselt käiguta ja andis täiendava tähtaja kohtule vastamiseks, kuna kaebaja ei olnud määratud tähtaja jooksul kohtule vastanud.
7.Gotša Babilodze esitas 27. septembril 2017. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et määruskaebus ei laiene määruse resolutsiooni p-i 1 peale.
8.Tartu Halduskohus võttis 2. oktoobri 2017. a määrusega Gotša Babilodze määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määruse tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige.
10.HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on õigesti kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda (Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017 määruse p 15.1). Vaatamata sellele on halduskohus jätnud kaebaja menetluskulude tasumise kohustusest vabastamata seetõttu, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine poleks edukas, sest arvestades esitatud tõendite põhjal kaebaja kinnipidamistingimusi kogumis, ei ole kaebaja õigusi riivatud määral, mis võiks tingida selle hüvitamise.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et igal kinnipeetaval on õigus oma isiklikule ruumile, milleks on 4m2. Sealjuures tuleb isiklikult kasutada oleva kambripinna arvutamisel kambrite üldpindalast maha arvata nii tualeti kui mööbli alune pindala. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile Tunis vs. Eesti, millest teadlikuks saades mõistis kaebaja, et teda on kinnipidamisel koheldud inimväärikust alandavalt. Halduskohtu nõudmisel on kaebaja kinnipidamistingimuste s.h kambripinna kohta esitanud oma seisukohad Tallinna Vangla. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EIK ja Riigikohtu praktikast tuleneva kambripinna arvutamise metoodikaga nõustudes jõuda järeldusele, et kaebajale ei olnud tagatud piisav isiklik ruum ning vastavalt on tekitatud niisugune kahju, millega on õigusvastaselt alandatud tema väärikust ning mille hüvitamine rahas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel oleks põhjendatud. Isiku kinnipidamine seisneb tema õiguste ja vabaduste allutamisel mitmetele seaduses toodud piirangutele, mis paratamatult võivad tekitada ebameeldivusi. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida üksnes siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, mille täpne piir sõltub väga mitmetest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu eritunnustest ja muudest kinnipidamistingimustest. Niisuguseid asjaolusid halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu.
12.Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Kohtupraktikas on sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 4. maist 2011, nr 3-3-1-11-11, p 11).
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 31. augusti 2017 määrusega õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
14.Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebust Tartu Halduskohtu 31. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning ei lahenda kaebaja kaebust sisuliselt, siis on asjakohatud kaebaja väited seonduvalt kohtueelse menetluse läbimisega 13. märtsist kuni
28.aprillini 2017. Kaebaja sellekohased väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Tiina Pappel
Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.