3-16-2297 9. oktoober 2017, Jõhvi Ülle Polluks A. J kaebus Tartu Vangla 20.10.2016 käskkirja nr 6-2/1713 tühistamise nõudes.
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta A. J kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 08.11.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebaja – A. J; Vastustaja – Tartu Vangla.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 20.10.2016 käskkirjaga nr 6-2/1713 määrati kinnipeetav A. J seoses kodukorra p 7.1.28 rikkumisega karistuseks noomituse. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarrikkumine selles, et 12.10.2016 kella 09:05 ajal leiti kinnipeetava valdusest ja võeti ära rikutud ümbrisega patareid.
08.11.2016 esitas A. J Tartu Vanglale vaide 20.10.2016 käskkirja nr 6-2/1713 kehtetuks tunnistamiseks
3.Tartu Vangla 08.11.2016 vaideotsusega nr 1-11/721-2 jäeti A. J vaie rahuldamata.
4.15.11.2016 saabus Tartu Halduskohtule A. J kaebus Tartu Vangla 20.10.2016 käskkirja nr 6-2/1713 tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 06.01.2017 määrusega A. J kaebuse menetlusse ning andis Tartu Vanglale tähtaja oma seisukoha ja tõendite esitamiseks.
6.Tartu Vangla esitas kohtule 02.02.2017 vastuse, milles palub kohtul jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus määras 10.08.2017 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tuleb tühistada, kuna kaebaja ei ole oma patareisid rikkunud. Kaebaja sai televiisori koos puldi ja selles olevate patareidega oma abikaasalt arestimajas ja patareid võisid juba siis olla rikutud. Samuti võis patareid rikkuda mõni kaebaja kambrikaaslane sel ajal, kui kaebaja kambris ei viibinud.
9.Vastustaja on seisukohal, et A. J kaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et A. J süü Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.28 rikkumises on distsiplinaarmenetluses piisavalt tõendatud ja kaebaja esitatud väited ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Määratud karistus on kõige leebem distsiplinaarkaristus. Noomituse määramine ei ole ebamõistlikult kaebaja õigusi ja huvisid kahjustav ning on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Vastustaja selgitab täiendavalt, et Tartu Vangla viienda üksuse kontaktisik R. A 18.01.2017 antud kirjalike selgituste kohaselt anti kaebajale televiisor koos puldiga ning selles olevate patareidega kambrisse 02.05.2016. Kambris, kus kaebaja paiknes teostas Tartu Vangla järelevalveosakonna läbiotsijate grupp kambri läbiotsimist kuupäevadel 06.05.2016 ja 28.09.2016, lisaks teostasid ka toimkonna valvurid kambri läbiotsimisi. Eelnevaid korduvaid kambri läbiotsimisi kinnitab ka kaebaja. Kambri läbiotsimise eesmärk on justnimelt keelatud esemete ja ainete avastamine. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et valvuritel jäi korduvalt märkamata kaebaja televiisori puldis olevad rikutud ümbrisega patareid. Vanglateenistuse ametnikud on saanud erialase koolituse ning vastustaja ei kahtle, et vanglaametnikud teavad, millele läbiotsimisel tähelepanu pöörata ning patareide korrasolek on üks nendest. Eeltoodu tõttu saab põhjendatult asuda seisukohale, et kõnealused patareid olid eelnevate läbiotsimiste teostamise hetkel rikkumata, mistõttu puudus läbiotsijatel ka põhjus nende ära võtmiseks. Distsiplinaarmenetluse 19.10.2016 protokolli kohaselt oli mõlema patarei ümbris rikutud sarnaselt kahest erinevast kohast. Tegemist ei olnud patareide loomuliku kulumisega. Protokolli kohaselt on selline rikkumise viis iseloomulik vanglas levinud praktikale, kus kinnipeetavad läidavad ühendades fooliumpaberi patareiga sigarette. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et vabaduses viibiv kaebaja abikaasa, kellele patareid varasemalt kuulusid, rikkus patareid sarnaselt nagu seda teevad vanglas viibivad kinnipeetavad ning seejärel andis rikutud patareid kaebajale.
KOHTU SEISUKOHT
10.Käesolevas asjas on kaebus esitatud Tartu Vangla 20.10.2016 käskkirja nr 6-2/1713 tühistamiseks, millega karistati kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla koduskorra p-i 7.1.28 rikkumise eest. Kaebaja hinnangul on teda karistatud teo eest, mida ta ei ole toime pannud.
11.Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures nõustub kohus vastustaja poolt vaidlusaluses distsiplinaarkaristuse käskkirjas ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ning jätab vastavad põhjendused HKMS § 165 lg 2 alusel kordamata. Kohus esitab vastuseks kaebusele järgnevalt üksnes olulisemad põhjendused.
12.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.
13.Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.112011 otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
14.VangS § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (VangS § 15 lg 3). Samas võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele (VangS § 15 lg 4). Justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas (VSKE § 641) toodud keelatud esemete loetelus ei ole vahetult nimetatud patareid. Samas on keelatud süütamisvahendid (p 3).
15.Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.28. kohaselt on kinnipeetavale keelatud toiteallikas, v.a patareid, mis ei ole tühjad, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel ja ei ole rikutud ümbrisega või põlemisjälgedega ja kui kinnipeetaval on olemas seade selle kasutamiseks. Kodukorra seletuskirjas on osutatud, et toiteallikas on ohuks vangla julgeolekule. Vaidlustatud käskkirjas on selgitatud, et väga levinud on praktika, kus patareisid kasutatakse tuleleegi tekitamiseks, seda eelkõige sisekorra vastaselt eluosakonda toimetatud sigarettide süütamiseks. Kasutades siseruumides isevalmistatud ja keelatud lahendusi tuleleegi tekitamiseks seavad kinnipeetavad seeläbi ohtu nii enda, teiste kinni peetavate isikute kui ka vanglateenistuse ametnike elu ja tervise. Tartu Vangla kodukord on seega kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses. Kodukorra p 7.1.28. on kehtestatud kooskõlas VangS § 15 lg-s 2 vanglateenistusele antud volitusega ega kaldu kõrvale VangS § 15 lg 4 tingimustest. Seetõttu on Tartu Vangla kodukorra p-s 7.1.28. sätestatud keelu rikkumise eest õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 12.10.2016 kella 09:05 ajal Tartu Vangla kambris 2156 toimunud läbiotsimise käigus avastati kaebajale kuulunud teleripuldist kaks rikutud ümbrisega patareid. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et kaebaja viibis kambris koos teise kinnipeetavaga. Kaebaja väidab, et tema ei ole kõnealuseid patareisid rikkunud, vaid patareid võisid olla rikutud juba saades või rikkus need mõni kaebaja kambrikaaslane, kui kaebajat ei olnud kambris.
17.Kohus kaebajaga ei nõustu. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kambris teostatud peale televiisori ja selle juurde kuulunud teleripuldi saamist mitmeid läbiotsimisi (sh kuupäevadel 06.05.2016 ja 28.09.2016) ning varasemalt rikutud ümbrisega patareisid ei leitud, siis nõustub kohus vastustajaga, et on ebatõenäoline, et patareid võisid olla rikutud juba kaebajale üle andmisel. Samuti ei tingi kohtu hinnangul distsiplinaarkaristuse määramise
käskkirja tühistamist kaebaja väide, et patareid võis kahjustada tema kambrikaaslane. Patareide näol oli tegemist kaebaja isiklike asjadega, mille üle vastutus kuulus kaebajale. Kui patareid olid kaebaja kambrikaaslase poolt rikutud, siis lasus kaebajal kohustus sellest vähemalt vanglateenistust teavitada, kuna rikutud ümbrisega patareide omamine on kodukorra p 7.1.28 kohaselt keelatud. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.06.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-2410 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid ka hooletusest.
18.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga määranud kaebajale VangS § 63 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeima karistuse liigi noomituse. Kahtlemata toob igasugune distsiplinaarkaristus kaebaja jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi, ent kohtu hinnangul on määratud distsiplinaarkaristus antud juhul proportsionaalne meede, arvestades asjaolu, kuivõrd suurt ohtu saab toiteallika eesmärgipäratu kasutamisega vangla julgeolekule tekitada.
19.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaidlustatud Tartu Vangla 20.10.2016 käskkiri nr 62/1713 on õiguspärane, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab A. J kaebuse rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest kohtumäärusega vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.