S.F. kaebus Tallinna Vangla kahju hüvitamise nõudes summas 98 eurot
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja - S.F. Vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen
RESOLUTSIOON
1.Jätta S.F. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas registreeriti 15.02.2017 numbriga 5-37/17/16-1 S.F. taotlus varalise kahju hüvitamiseks summas 98 eurot seoses kahe kohvri kaotamisega. Tallinna Vangla 05.04.2017 vastusega nr 5-37/17/16-2 jäeti kahjunõue rahuldamata.
2.S.F. esitas 10.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 98 eurot.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt varalise kahju hüvitamist summas 98 eurot. Kahjunõude taotlus tuleneb asjaolust, et Tallinna Vangla võttis kaebajalt 13.04.2015 kambris nr 240 toimunud läbiotsimise käigus kaks musta kohvrit. Need kohvri olid kaebajale saadetud 2011. aastal maksikirjaga. Asjade äravõtmise akti pandi kirja: „2 musta värvi mappi (sangadega)“. 1(5)
Kaebaja pöördus kontaktisiku poole palvega kohvrite tagastamiseks, kuna hoidis neis dokumente. Asjade jaotamise eest vastutav isik teatas, et kaebaja kaks kohvrit pannakse lattu. Kaebaja nõustus sellega.
4.15.02.2017, enne avavanglasse etapeerimist anti kaebajale kõik tema asjad, kuid väljastatud asjade seas 2 musta kohvrit ei olnud. Kaebaja järelepärimisele vastati, et kaebajale väljastati kõik talle kuuluvad asjad.
5.Vastustaja väited, et kohvrid anti kaebaja naisele, on alusetud. Kaebaja möönab, et 26.02.2016 esitas ta taotluse, et abikaasale väljastataks vanglast must mapp kohtudokumentidega, mille kaebaja oli andnud 2016. aasta veebruaris lattu. 17.03.2016 väljastatigi abikaasale mapp, aga mitte kohver.
6.Interneti leheküljelt www. ostisday.ee võib näha kohvreid, mis kaebajalt ära võeti (20001817), ühe kohvri maksumus on 49 eurot. Seega kahe kohvri maksumus on 98 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja paigutati 30.05.2013 peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vastuvõturežiimile, peale mida väljastas vangla kaebajale vanglavormi ning kaebaja pidi andma ära oma isiklikud riideesemed, mida tal vahistatuna oli olnud õigus kanda. Enne kaebaja vastuvõtukambrisse paigutamist koostati kaebaja isiklikest asjadest uus nimekiri – süüdimõistetule lubatud asjad liikusid kaebajaga koos uude kaebajale määratud kambrisse, süüdimõistetule keelatud asjad aga isiklike asjade lattu. Kinnipeeturegistrisse kantakse nimeliselt kõik kinnipeetavale kuuluvad asjad – nii need, mis asuvad isikul kambris kui ka need, mida hoitakse kinnipeetava isiklike asjade laos. Kinnipeeturegistri varade logis kajastuvad andmed kinnipeetava asjade liikumise kohta, nt millal see on lattu võetud, kinnipeetavale kambrisse antud, nimekirjast kustutatud jne.
8.Kaebaja varade logist nähtub 30.05.2013 seisuga kaebaja varade liikumine kuni selle kuupäevani. Varade liikumise aruande lehekülgedest 1-11 nähtuvalt kontrolliti 30.05.2013 kõiki kaebajale kuuluvaid asju, millistest osad liikusid kaebajaga koos kambrisse ning osad kinnipeetava isiklike asjade lattu. Varade logi lehekülg 8 teisest kandest nähtuvalt liikus kaebajaga koos kambrisse kaks musta dokumendimappi (sisestatud 30.05.2013 kell 11.09 Sander Rõivassepa poolt). Rohkem kaebaja isiklike asjade hulgas esemeid, mida võiks liigitada dokumendimapiks või -kohvriks või muuks taoliseks, ei ole. Seega saab vaidlus puudutada üksnes eelnevalt märgitud kahte musta dokumendimappi.
9.26.02.2016 esitas kaebaja vanglale taotluse anda laost M. F. välja kohtuotsused ja dokumendid mustas mapis. Inspektor-kontaktisik on taotluse 04.03.2016 kinnitanud ning kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt liikus üks must dokumendimapp koos hulga dokumentide ja paberitega 04.03.2016 kambrist lattu, teine dokumendimapp jäi kambrisse. M. F. on 17.03.2016 käinud eelnimetatud dokumendimapil vanglas järel ning on selle kättesaamist isikliku allkirjaga kinnitanud. 17.03.2016 seisuga kinnipeetava varade liikumise aruandest nähtuvalt on üks must dokumendimapp ning hulk dokumente ja pabereid nimekirjast kustutatud, sest need on 17.03.2016 vanglast välja antud. Eeltoodule tuginedes on vastustaja hinnangul tõendamist leidnud, et kaebaja ise on ühe endale kuuluva dokumendimapi vanglast välja andnud.
10.Lisaks nähtub kaebaja isiklike asjade nimekirjast, et 04.03.2016 seisuga jäi kaebajale teine must dokumendimapp kambrisse. Seega oli teine dokumendimapp ca 11 kuud peale kahjunõude lisana esitatud aktis kirjeldatud läbiotsimist kaebajal kambris. Kaebaja paigutati 15.02.2017 Tallinna Vangla kinnisest vanglast Maardu avavanglaosakonda. Ümberpaigutamisel koostatud isiklike asjade nimekirjast tõepoolest teist dokumendimappi enam ei nähtu, kuid nimetatud asjaolu ei saa vastustaja hinnangul seostada vangla tegevusega. Kuivõrd kaebajal oli ajavahemikul 04.03.2016 – 17.02.2017 dokumendimapp kambris ning 2(5)
tema valduses, ei saa vangla vastutada selle eest, mida kaebaja endale kuuluva esemega tegi, nt võis kaebaja selle ära visata. Varade liikumise aruandest nähtub, et kaebaja isiklike asjade nimekirjast on 30.05.2013 kustutatud hulgaliselt kaebajal varasemalt olnud asju põhjusel, et kaebaja enda sõnul on ta need ära visanud. Samas tuleneb Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punktist 8.6.1 kinnipeetavale keeld vangla loata isiklikke asju ära visata. Isiklike esemete äraviskamiseks ja registritest mahakandmiseks on kinnipeetav kohustatud esitama koos taotlusega mahakantavad esemed (v.a ihupesu ja sokid). Selleks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule vastavasisulise taotluse, näidates ette äravisatavad esemed. Vastavasisuline märge tehakse ka kinnipeetava ühtsesse nimekirja. Kinnipeetavale tutvustatakse muudetud ühtset nimekirja allkirja vastu. Kaebaja vastavasisulisi taotlusi vanglale esitanud aga ei ole.
11.13.04.2015 läbiotsimise aktist, millise kaebaja koos 15.02.2017 kahjunõudega vanglale esitas, nähtub, et kambrist 240, kuhu oli läbiotsimise ajal paigutatud ka kaebaja, võeti mh ära kaks musta värvi mappi (sangadega). Kuivõrd eelpooltooduga on aga tõendamist leidnud, et ühe dokumendimappidest on kaebaja ligi aasta peale mainitud läbiotsimist ise vanglast välja oma abikaasale andnud, siis järelikult pidid kaebajale kuuluvad dokumendimapid tal kambris olema ning viidatud läbiotsimise käigus äravõetud dokumendimapid ei saanud kaebajale kuuluda. Kambritest võetakse vanglaametnike poolt läbiotsimiste käigus sageli ära esemeid, mille sinna on jätnud nt varasemalt samas kambris viibinud kinnipeetavad või kinnipeetavad, kes kambris on viibinud nt sektsiooni lahtioleku ajal (kamber 240 asub avatud eluosakonnas, kus kambrite uksed on igapäevaselt vähemalt neli tundi avatud). Vastustaja hinnangul püüab kaebaja tekkinud olukorda enda kasuks pöörata eesmärgiga saada varalist kasu.
12.Kuna Tallinna Vangla tegevus ei olnud õigusvastane, on üks kahju hüvitamise taotluse rahuldamise eelduseks olev tingimus täitmata, mistõttu ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Isegi kui eeldada, et kaebaja soetas endale kuuluvad dokumendimapid hinnaga 49 eurot tükk, ei saa nimetatute väärtus ka neli aastat peale nende kasutamisele võtmist samaväärne olla.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebusest tulenevalt võttis Tallinna Vangla kaebajalt 13.04.2015 kambris nr 240 toimunud läbiotsimise käigus kaks musta kohvrit ära ning ei ole neid käesoleva ajani tagastanud, milles seisnebki kaebajale tekitatud kahju. Kaebaja väidete kohaselt sai ta kohvrite kadumisest teada 15.02.2017 kui tema avavanglasse etapeerimise käigus anti talle tema asjad, kuid kahte kohvrit nende asjade hulgas ei olnud.
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragarahvid 3, 4 ja 6 seostuvad haldusakti kehtetuks tunnistamise-, toimingu lõpetamise- ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuete esitamise võimalikkusega.
15.Kaebaja esitas vaidlusaluste kohvrite kirjelduseks viite internetilehele ostisday.ee ja kaubakoodi 200-01817. Sellist internetilehekülge 22.09.2017 seisuga ei leidunud, kuid sama kaubakoodile vastab 49.01 eurot maksev sangadega dokumendimapp http://www.rapo.ee/tootekataloog/action/show_product/product_id/194361/). Kohtul on põhjust eeldada, et kaebaja pidas silmas osundatud toodet, kuna kaubakood, hind ja kirjeldus ühtivad kaebuses tooduga. Kaebaja toob esitatud kaebuses välja, et sai vaidlusalused kohvrid 2011. aastal maksikirjaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009 määruse nr 8 „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ § 1 lg 7 kohaselt on 3(5)
maksikirja maksimaalsed mõõtmed 230 mm x 330 mm x 20 mm. Eelviidatud tooted said maksikirja mahtuda.
16.Tallinna Vangla on 13.04.2015 koostanud akti esimese üksuse kambris nr 240 esemete äravõtmise kohta. Akt sisaldab muuhulgas artiklit „2 musta värvi sangadega mappi“. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Tulenevalt VSkE § 61 lg-st 2 koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Vastustaja kinnitas, et kaebaja paigutati 30.05.2013 peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vastuvõturežiimile. Enne kaebaja vastuvõtukambrisse paigutamist koostati kaebaja isiklikest asjadest uus nimekiri – süüdimõistetule lubatud asjad liikusid kaebajaga koos uude kaebajale määratud kambrisse, süüdimõistetule mitte lubatud asjad aga isiklike asjade lattu. Kaebaja varade liikumise logist seisuga 30.05.2013 nähtub kaebaja varade liikumine enne nimetatud kuupäeva. Varade logi lehekülg 8 teisest kandest nähtuvalt liikus kaebajaga koos kambrisse kaks musta dokumendimappi, juures on märge, et mapid on kambris alates 18.12.2012 kell 16.31 (sisestatud 30.05.2013 kell 11.09 Sander Rõivassepa poolt). Kui vastustaja on dokumenteerinud sangadega mappide liikumist, pidas vastustaja seega silmas just eelviidatud toodet. Ei nähtu, et kaebaja valduses oleks olnud mingit muud kohvritaolist eset. Lisaks keelas kuni 31.01.2013 kehtinud Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.1.5 kinnipeetavatele reisi- ja diplomaadikohvri ning spordi- ja kandekoti. Ka kehtiva Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.39 on vanglas keelatud esemena märgitud muuhulgas kohver.
17.26.02.2016 esitas kaebaja vanglale taotluse isiklike asjade välja andmiseks vanglast (vastustaja lisa nr 4). Taotlusest tulenevalt palus kaebaja anda laost M. F. välja kohtuotsused ja dokumendid mustas mapis. Inspektor-kontaktisik on taotluse 04.03.2016 kinnitanud ning kaebaja isiklike asjade nimekirjast nähtuvalt liikus üks must dokumendimapp koos hulga dokumentide ja paberitega 04.03.2016 kambrist lattu, teine dokumendimapp jäi kambrisse (vastustaja lisa nr 5). M. F. on 17.03.2016 käinud eelnimetatud dokumendimapil vanglas järel ning on selle kättesaamist isikliku allkirjaga kinnitanud. Kinnipeetava varade liikumise aruandest nähtub 17.03.2016 seisuga, et üks must dokumendimapp ja osa dokumente nimekirjast kustutatud vanglast välja andmise tõttu (17.03.2016 kell 09.45 Taimi Aljase poolt tehtud sissekanne; vastustaja lisa nr 6). Seega kaebaja ise on taotlenud ühe mapi väljastamist. Teise musta dokumendimapi kohta on varade liikumises märge, et must dokumentide mapp on kambris. Kohtul puudub põhjus kahelda, et tegemist olid samade vaidlusaluste dokumendimappidega (mida kaebaja nimetab sangade tõttu kohvriteks).
18.Kaebaja paigutati 15.02.2017 Tallinna Vangla kinnisest vanglast Maardu avavanglaosakonda. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ümberpaigutamisel koostatud isiklike asjade nimekirjast teist dokumendimappi enam ei nähtu. Vastustaja ega kaebaja ei ole väitnud, et kaebajale kuuluv mapp oleks teiste kinnipeetavate poolt varastatud või muul moel kaebaja valdusest väljunud. Tallinna Vangla kodukorra punktist 8.6.1 tulenevalt on kinnipeetavatel keelatud vangla loata isiklikke asju ära visata. Isiklike esemete äraviskamiseks ja registritest mahakandmiseks on kinnipeetav kohustatud esitama koos taotlusega mahakantavad esemed (v.a ihupesu ja sokid). Selleks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule taotluse, näidates ette äravisatavad esemed. Vastavasisuline märge tehakse ka kinnipeetava ühtsesse nimekirja. Kinnipeetavale tutvustatakse muudetud ühtset nimekirja allkirja vastu. Vastustaja kinnitas kohtule, et ka eelkäsitletud vastavat taotlust kaebaja vanglale esitanud ei ole. Samas nähtub kinnipeetava varade liikumisest (tlk 25-37), et kaebaja on visanud enda sõnul ära hulga väärtuslikke asju: nahkpüksid, valged kindad, mitu erinevat nahkjopet, käekell, kollane T-särk, mustad põlvpüksid, Nike lühikesed püksid, sõrmikud, roheline maika. Nende asjade taga on märge „kinnipeetava sõnade järgi viskas minema“. Kohtu hinnangul 4(5)
näitab selline väärtuslike asjade massiline äraviskamine hoopis seda, et kaebaja võõrandas need kaaskinnipeetavatele. Nimetatud asjade tegelik äraviskamine ei ole eluliselt usutav (teoreetiliselt võisid ehk ära kuluda sõrmikud ja maika, aga kindlasti mitte mitu nahkjopet ja nahkpüksid). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et olukorras, kus üks mapp oli jäänud kaebaja enda valdusesse, ei saa mapi puudumist seostada vangla tegevusega. Lisaks kadumisele on oluliselt tõenäolisem, et mapp läks kaebaja valdusest välja tema enda tahtel.
19.Kokkuvõtlikult ei nähtu esitatud tõenditest, et kaebajal oleks kambris kohvritaolisi esemeid olnud, selle asemel oli kaks sangadega dokumendimappi, millest üks väljastati kaebaja abikaasale ja teine oli kaebajal kambris. Ei ole võimalik üheselt tuvastada, mis teisest dokumendimapist kambrisoleku ajal sai, ent kuna kaebaja ei väida, et see oleks temalt kambrist varastatud või muul moel kadunud, tuleb järeldada, et mapp läks kaebaja valdusest välja kaebaja enda tahtel (nt võõrandas ta selle kaaskinnipeetavale). Seega ei ole vaidlusaluste kohvrite/mappide kadumine tõendatud, kaebaja õigusi ei ole rikutud ega kaebajale kahju tekitatud. Sel põhjusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduslikud tingimused täitmata ja kaebus jääb rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lähtudes toodust jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.