3-17-930/28 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.Tartu Vangla 13.03.2017 käskkirjaga nr 6-1/237 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine). Käskkirja kohaselt 10.03.2017 kella 18:16 paiku oli R. M. kasutanud füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava L. R. suhtes. 4.R. M. esitas Tartu Vangla 13.03.2017 käskkirja nr 6-1/237 peale 21.03.2017 vaide, mis jäeti Tartu Vangla 13.04.2017 vaideotsusega nr 1-11/85-2 rahuldamata. 5.Tartu Vangla 07.04.2017 käskkirjaga nr 6-2/364 määrati R. M.le distsiplinaarkaristus selle eest, et R. M. rikkus Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.4, mille järgi on kinnipeetavatel keelatud kasutada teise isiku suhtes füüsilist vägivalda ja karistati R. M. kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Tartu Vangla on käskkirjaga 10.04.2017 nr 6-2/372 parandanud käskkirjas nr 6-2/364 oleva ebatäpsuse, mis puudutab R. M. sünniaega. 6.R. M. esitas Tartu Vangla 07.04.2017 käskkirja nr 6-2/364 peale 10.04.2017 vaide, mis jäeti Tartu Vangla 03.05.2017 vaideotsusega nr 1-11/100-2 rahuldamata. 7.Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 29.05.2017 kaebuse menetlusse võtnud ja vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja seisukohad, selgitused ja taotlus 8.R.M. on esitanud kaebuse Tartu Vangla 13.03.2017 käskkirja nr 6-1/237 ja 07.04.2017 käskkirja 6-2/364 ning 13.04.2017 vaideotsuse nr 1-11/85-2 ja 03.05.2017 vaideotsuse nr 111/100-2 tühistamiseks. Kaebaja on märkinud, et talle on määratud ühe asja eest kokku kolm karistust: 1) kohaldati liikumis- ja suhtlemise keeldu, kehakultuuriga tegelemise piiramist ja koolis käimise keeldu; 2) 7 ööpäeva kartserit; 3) toidujagaja kohustused võeti ära. 9.Kaebaja on väitnud, et tüli on tekkinud 10.03.2017 köögis toidujagamise ajal, mil kinnipeetav L.R. hakkas temaga tüli norima ja provotseeris teda, mille järel tekkis intsident. Kaebaja märgib, et tema tõstis käe enesekaitseks, kuna L. R. provotseeris teda ja tegi ähvardavaid käeliigutusi tema näo ees. Kaebaja väidete kohaselt nägi ta sellises käitumises ohtu ja käitus vastavalt, lõi isikut korra vastu kaela. Kaebaja selgitab, et tema tegu ei olnud õige, kuid sellises olukorras pidas ta oma sellist käitumist kõige õigemaks. Kaebaja märgib, et tal ei ole olnud varasemalt ühtki karistust vägivalla eest. Kaebaja on taotlenud välja nõuda kaamerasalvestused vahejuhtumi kohta. Vastustaja vastus, selgitused ja taotlused 10.Tartu Vangla peab kaevatavaid haldusakte õiguspärasteks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 11.Vastustaja jääb oma 13.04.2017 vaideotsuses nr 1-11/85-2 ning 03.05.2017 vaideotsuses nr 111/100-2 toodud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt soovib vastustaja märkida seda, et käskkirjaga nr 6-1/237 on kehtestatud R.M. suhtes täiendavad julgeolekuabinõud ning käskkirjaga 6-2/364 on R.M.t karistatud teise kinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Tegemist ei ole mitme karistusega sama asja eest, kuna julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus. 12.Vangla märgib, et arvestades kõne all olevat vahejuhtumit, kaebaja nõrka probleemilahendusoskust ning asjaolu, et kaebajat on korduvalt kriminaalkorras kuritegude eest karistatud ja teda on hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele, esines vastustajal põhjendatud kahtlus,

et kaebaja võib ohustada kaaskinnipeetavate elu ja tervist. Nimetatud järeldust kinnitas ka asjaolu, et kaebaja pakkus ise kaaskinnipeetavale välja pesuruumi suunduda ja asi füüsiliselt ära lahendada, mis näitab, et kaebaja probleemidelahenduse oskus on nõrk ja kaebaja on ohtlik kaaskinnipeetavatele. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 13.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 14.Tartu Vangla 13.03.2017 käskkirjaga nr 6-1/237 kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt oli kaebaja 10.03.2017 kasutanud füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava L.R. suhtes. 15.21.03.2017 esitas kaebaja vaide käskkirja nr 6-1/237 tühistamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt L. R. provotseeris kaebajat ning seega tekkis rüselus ning kaebaja käitus vastavalt, et enda väärikust säilitada. Tartu Vangla 13.04.2017 vaideotsusega nr 1-11/85-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vangla on seisukohal, et kaebaja impulsiivne käitumine ning asjaolu, et ta peab vägivalda probleemide lahendamisel normaalseks ja õigustatuks, annab piisavalt alust arvata, et ta võib ohustada kaaskinnipeetavate elu ja tervist. 16.Asja materjalide kohaselt toimus kaklus kaebaja ja L. R. vahel ühiskasutatavas ruumis teiste kinnipeetavate juuresolekul, mistõttu on vangla pidanud vajalikuks rakendada R. M. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, et vähendada ohuriske teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise huvides. Samuti on rakendatud sanktsioone ka L. R. suhtes. 17.Tartu Vangla 07.04.2017 käskkirjaga nr 6-2/364 karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra p 1.7.4 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Kodukorra p 1.7.4 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 10.03.2017 kasutas kaebaja kaaskinnipeetava L. R. suhtes füüsilist vägivalda. 10.04.2017 esitas kaebaja vaide käskkirja nr 6-2/364 tühistamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt oli talle määratud karistus liiga range ja kaebajat juba karistati sama rikkumise eest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Tartu Vangla 03.05.2017 vaideotsusega nr 1-11/100-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Otsuse kohaselt oli talle määratud karistus rikkumisega kooskõlas ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus. 18.Kohus nõustub vastustajaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul ei ole tegemist kaebaja karistamisega, vaid tegemist on ennetava meetmega julgeoleku tagamisel. 19.Vangla on kogunud tõendeid kaebaja süü kohta, võtnud asjas osalenud isikutelt seletused, jälginud kaamerasalvestust ning tuvastanud, et 10.03.2017 kella 18.15 ajal tuli R. M. olmeruumi külmiku juurde ning talle järgnes L. R., kes alustas vestlust ja seejärel käitus agressiivselt ja tõi oma parema käe R. M. näo juurde, misjärel R. M. ründas L.R. ja lõi parema käega L. R. näkku vastu lõualuud, seejärel haaras R. M. L. R. kaelast ning viis ta köögi ja koridori vahelise ukseava juurde, hoides samaaegselt tema kaelast kinni, seejärel lükkas R. M. L. R. pikali ja hakkas teda uuesti lööma, kakluse juures viibisid teised isikud ning kinnipeetav S.P. lahutas kaklejad. R. M. teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest. Mõlemad rüseluses osalenud kinnipeetavad on andnud oma seletused.

Vahejuhtum on alguse saanud sellest, et enne vahejuhtumit on kinnipeetav R. M. andnud toidujagamise ajal kambrikaaslasele S. P. rohkem piima kui ette nähtud ja L. R. sai piima vähem ettenähtust. L. R. ütles R. M., et kui selline asi veel kordub, siis ta ütleb seda valvurile ja üksuse juhile. R. M. seepeale ähvardas L. R. ning lubas arved klaarida. R.M. on oma seletuses tunnistanud, et lõi L. R., kuna ei pidanud provotseerimisele vastu, kaebaja sõnutsi tegi ta seda eneseväärikuse säilitamiseks ja enesekaitseks. 20.Kaebaja on taotlenud välja nõuda videosalvestust selle kohta, et teda provotseeriti. Kohus ei pidanud vajalikuks videosalvestuse välja nõudmist ja jätab selle taotluse rahuldamata, kuna vangla on koostanud õiendi ettekande nr 1363 juurde, kus on viidanud sellele, et videosalvestust on kontrollitud ja sündmus on fikseeritud, mis puudutab R. M. ja L. R. vahelist rüselust 10.03.2017 õhtul. Samas ei saa videosalvestuse abil tuvastada öeldut ehk ähvardussõnu, saab vaid hinnata näoilmet ja kehahoiakut. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt lisatud materjale ja sündmuse kirjeldust, samas on kaebaja ise tunnistanud, et lõi L. R. ja ähvardas teda, kuna teda provotseeriti. Menetlustoimingu protokollis 03.04.2017 on märgitud, et R. M. läks L. R. käitumise läbi endast välja, kuna viimane provotseeris teda. Seega puudus vajadus kohtul välja nõuda videosalvestus ja kaebaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata. 21.Vaidlus puudub selles, et kaebaja kasutas 10.03.2017 kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, mis sai alguse sellest, et kaaskinnipeetav küsis R.M. selgitust ja põhjendusi talle vähema piima valamise kohta. 22.Kohus nõustub vanglaga, et vahejuhtum viitas selgelt sellele, et kaebaja probleemide oskuse lahendamise tase on madal ning ta võib konfliktide lahendamiseks kasutada vägivalda. Kuigi kaebaja rõhutab, et ta ei ole vangistuse jooksul ühtegi teist vägivallaga seotud rikkumist toime pannud, ei muuda see 10.03.2017 aset leidnud vahejuhtumit olematuks, vaid annab pigem kinnitust kaebaja käitumise impulsiivsusest ja ettearvamatusest. Arvestades kõne all olevat vahejuhtumit, kaebaja nõrka probleemilahendusoskust ning asjaolu, et kaebajat on korduvalt vägivalla kuritegude eest karistatud ja ta on hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele, esines vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib ohustada kaaskinnipeetavate elu ja tervist. Nimetatud järeldust kinnitas ka asjaolu, et kaebaja pakkus ise kaaskinnipeetavale välja pesuruumi suunduda ja asi füüsiliselt ära lahendada. 23.Käskkirjaga nr 6-2/364 karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel distsipliinirikkumise eest distsiplinaarkaristusega 7 ööpäeva kartserisse paigutamisega. Karistuse määramisel on arvestatud sellega, et tegemist on raske, vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega, kuigi tegemist on kaebajal esmakordse sellise rikkumisega. Kaebaja küll tunnistab oma tegu, kuid ei kahetse juhtunut ning kokkuvõttes on kohtu arvates vangla määranud karistuse proportsionaalselt hinnates asjaolusid kogumis. Hilisemalt on R. M. suhtumine muutunud ning ta mõistis oma teo olemust. Kohus märgib, et R.M. on süüdi tunnistatud Tartu Vangla kodukord p 1.7.4 alusel õigesti, mille kohaselt on keelatud kasutada teise isiku suhtes vägivalda. Kohus on seisukohal, et käskkiri on õiguspärane, vastab haldusakti tunnustele, on välja antud pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel ning puudub alus selle tühistamiseks. 24.Käskkirjaga nr 6-1/237 oli kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla on hinnanud kaebaja isikut ja märkinud, et R. M. on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning R. M. on võimeline kasutama teise isiku suhtes vägivalda. Vägivaldsete kuritegude toimepanemise põhjusteks on olnud konfliktid, kriminogeensete riskide hindamise tulemusena

on teda hinnatud kõrgohtlikuks ühiskonnas. R. M. käitumist on hinnatud impulsiivseks ja tema oskust probleemide lahendamisel on hinnatud nõrgaks. Kohus nõustub vanglaga, et olenemata põhjusest tuleks asi lahendada verbaalselt ja mitte lahendada konflikti läbi agressiivsuse ja vägivalla. Vangla on õigesti märkinud, et R. M. näitab oma käitumisega ka teistele kinnipeetavatele halba eeskuju ja seab ohtu vangla julgeoleku, seega on põhjendatud R. M. suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Asjas materjalidest nähtuvalt alustas R. M. kaklust üldkasutatavates ruumides, kus viibisid ka teised kinnipeetavad ja nägid seda pealt, mistõttu seadis ohtu oma käitumisega vangla julgeoleku, ohtu on seatud vanglas viibivate isikute elu ja tervis. 25.Kohus nõustub vanglaga, et kui distsiplinaarkaristuse määramine on karistus kinnipeetava distsipliinirikkumise eest, siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on eeskätt julgeoleku tagamine vanglas ning võimalike ohtude ärahoidmine. Samuti on erinevad nende meetmete kohaldamise alused – distsiplinaarkaristus määratakse õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest (VangS § 63 lg 1), kuid täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse muuhulgas ka siis, kui isik on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1). Seega kuigi vastustaja viis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud intsidendi selgitamiseks läbi distsiplinaarmenetluse ja määras kaebajale distsiplinaarkaristuse, ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja karistamine, vaid meetmed võimaliku õigusrikkumise ärahoidmiseks. Kõik kaebaja suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on määratud selleks, et hoida eemal kaebaja suuremast hulgast kinnipeetavatest. Kohus märgib, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa lugeda distsiplinaarkaristuseks nagu kaebaja on arvanud. Samuti ei saa distsiplinaarkaristuseks lugeda seda, et kaebaja ei saanud alates 13.03.2017 koolis käia igapäevaselt ning seda, et kaebaja kõrvaldati toidujagaja ametist. Kaebaja ei saanud alates 13.03.2017 igapäevaselt koolis kohal käia seetõttu, et Tartu Vangla 13.03.2017 käskkirjaga nr 6-1/237 oli tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Samal põhjusel ei saanud kaebaja ka toidujagamise kohustusi täita ehk tööl käia. Pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist, oli kaebaja tööle määramise käskkirja kehtivus aga juba lõppenud.