Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1448
Haldusasi
AE kaebus Tallinna Vangla 21. mai 2015. a käskkirja nr 5-2/688 tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
AE apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1448 muutmata.
Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. oktoobril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla 21.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/688 määrati kinnipeetav AE-le distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest, mis seisnes selles, et ta lahkus 21.04.2015 vanglaametniku kabinetist, kus ta viibis selleks, et ametnik saaks talle tutvustada ühe varasema käitumisepisoodi kohta vangla poolt koostatud distsiplinaarmenetluse ettekannet, ning ei allunud ametniku korraldusele vestluse jätkamiseks kabinetti tagasi tulla. Karistuse määramise hetkel oli AE-l 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 4 allumatuse eest vanglaametniku korraldusele, kusjuures eelnevalt sarnase teo eest määratud 7-ööpäevane kartserikaristus ei ole mõjutanud kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma.
2.AE esitas 08.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 21.05.2015 käskkirja nr 5-2/688 tühistamiseks. Vestlusel avaldas ametnik kaebajale psühholoogilist survet, mille tõttu kaebaja läks endast välja ning keeldus ametnikuga vestlemast ning lahkus kabinetist, et vältida uue kuriteo toimepanemist. Ametnik on kohustatud kohtlema kinnipeetavat väärikalt ning mitte suruma talle peale arusaamu, millega kinnipeetav ei nõustu. Vanglaametnik oleks ise pidanud aru saama, et tema ja kaebaja vahel valitses ebaterve õhkkond ning oleks pidanud vestluse ise lõpetama. Kinnipeetaval ei ole kohustust vanglaametnikuga sundkorras vestelda. Haldusorgani poolt isiku väljakutsumine peab toimuma kirjaliku kutsega (VangS § 11 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 17 lg 1). Ametniku antud korraldus tulla tagasi tema kabinetti oli HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine. Igal juhul on tuvastatud teo eest karistusena kartserisse paigutamine ebaproportsionaalne.
Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
VangS § 67 p-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud vanglateenistuse korraldustele alluma ning sellest keelduda võib vaid juhul, kui korraldus on tühine. Korraldus ei olnud tühine. Kinnipeetaval ei ole õigust valida, kas ta soovib ametnikku kuulata või mitte.
4.Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Mõiste „seaduslik korraldus“ ei tähenda mitte õiguspärast korraldust, vaid kehtivat korraldust HMS § 61 tähenduses. Korraldus oli selge ja arusaadav ning selle täitmine oli võimalik. Kaebaja eksib, leides, et tegemist on vastukäiva korraldusega HMS § 63 lg 2 p 5 tähenduses. Nimetatud sättes peetakse silmas korraldusi, mille täitmine pole võimalik näiteks tulenevalt sellest, et isikule on samaaegselt antud kaks käsku, millest ühe täitmine tähendab paratamatult teise täitmata jätmist. Kohtuasjas nr 3-3-1-103-06 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et isegi kui hiljem tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud õiguspärane, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust ning kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Seetõttu ei oma tähtsust, kas ametnikul on õigus kutsuda kinnipeetavat oma kabinetti või mitte. Vanglaametniku antavad selgitused või esitatavad küsimused ei pruukinud kaebajale meeldida ning iseenesest ei olnud tal kohustust menetletava distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi anda (VangS § 64 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval selleks õigus), ent see ei andnud kaebajale õigust mitte alluda ametniku korraldusele viibida ametniku kabinetis ning kuulata ametniku selgitusi. 2(4)
3-15-1448 Kaebaja seisukoht, nagu peaks vanglaametnikud kinnipeetavaid sellistel puhkudel välja kutsuma kirjaliku kutsega, ei ole õige. Kinnipeetavate kohustus alluda vanglaametnike korraldustele on vanglas distsipliini ja korra põhialus. Oht, et korralduse täitmine võib kinnipeetavat ajendada süüteo toimepanemisele (nt ametniku ründamisele), ei ole korralduse täitmisest keeldumise õigustuseks. Vaidlusaluses käskkirjas on piisavalt põhjendatud valitud karistuse liigi ja määra valikut ning õigustatult tuginetud sellele, et kaebajal oli vaidlusaluse teo toimepanemise ajal 8 kehtivat karistust, millest 4 sarnaste rikkumiste (vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise) eest, samuti sellele, et samaliigilise distsiplinaarsüüteo eest oli kaebajale varem mõistetud kergemaid karistusi, ent see pole teda takistanud selliste tegude toimepanemise jätkamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei mõista enda kohustust ametnike korraldusi täita, ei olegi vanglal tema selles veenmiseks muid võimalusi, kui samaliigiliste rikkumiste eest üha rangemate karistuste määramine. Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine on käsitatav raske rikkumisena, mis õõnestab vanglateenistuse autoriteeti, mille tulemusena muutub raskemaks korra ja julgeoleku tagamine vanglas. Karistus ei ole ülemäärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.AE apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Korraldus ja haldusakt ei ole samastatavad. Seaduslik korraldus, millele tuleb alluda, on vaid õiguspärane korraldus. Kinnipeetaval on õigus jätta ametniku korraldus täitmata, kui see on vastuolus kinnipeetavale põhiseadusest tuleneva igaühe õigusega. Halduskohus on ekslikult asja materjalidest järeldanud, et vanglaametnik soovis kaebajaga vestelda distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamiseks. Ametnikul puudus adekvaatne vajadus kaebaja survestamiseks ning vestluse läbiviimiseks pärast seda, kui ta sai aru, et tema käitumine ei ole kaebaja poolt aktsepteeritav ja võib tekitada ettearvamatut käitumist.
Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Tähtsust ei oma, miks vanglaametnik andis apellandile korralduse. Halduskohus ega vastustaja ei ole toonud välja, et korraldus anti selleks, et tutvustada kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Õigusaktid ei näe ette erisusi osas, millisele sisule peab ametniku poolt antav korraldus vastama. Kui tegemist ei ole HMS § 63 lg 2 tingimustele vastava korraldusega, on kinnipeetaval kohustus korraldust täita. Vanglaametnik ei kohustanud kaebajat osalema ametnikuga vestluses ega vastama ametniku esitatud küsimustele, vaid andis korralduse naasta kabinetti. Käskkiri vastab vorminõuetele ja selle andmisel ei rikutud menetlusnorme.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
3(4)
3-15-1448
8.Kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmist saab õigustada üksnes selle korralduse tühisus. Korraldus vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Halduskohus viitas õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsusele asjas nr 3-3-1103-07, mille p-s 14 selgitati järgmist: „Kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.“ Seetõttu on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eelduseks juba ilmselge tühisuse tunnusteta suulise korralduse täitmata jätmine. Kaebajat karistati sellise korralduse täitmata jätmise eest, mida tal oli võimalik täita. Korraldus oli selge ja üheselt mõistetav.
9.Põhjus, millise sisuga korralduse (tingimusel, et see ei ole tühine) ja millisel põhjusel vanglaametnik kaebajale andis, omab tähtsust üksnes distsiplinaarkaristuse valikul. Karistuse määramist on käskkirjas piisavalt põhjendatud.
10.Kaebaja menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda, sest apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastustaja kinnitusel ei ole tal menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.