Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-3103
Haldusasi
EA kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2015 otsuse nr 4.2-1/10462-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – EA, volitatud esindaja v.adv Jako Laanemägi Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Tiina Vellet ja Margit Maidla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-3103 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-15-3103
3(5)
3-15-3103 Kaebaja taotles relvaluba jahipidamise eesmärgil. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-7-01 leidnud, et isiku vaba eneseteostuse viis on ka jahipidamine. Riigikohus on korduvalt leidnud, et RelvS § 36 lg 1 p 6 piirab PS § 19 lg-st 1 tulenevat vaba eneseteostamise põhiõigust (Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-12-13, nr 3-4-1-10-10). Seega tuleb isikule relvasoetamisloa ja relvaloa vahetamisel ja kehtetuks tunnistamisel arvestada karistatud isikut ja tema toimepandud tegu. Selle arvestamata jätmine piirab samamoodi relvasoetamisloa taotleja õigusi nagu loa vahetamisel või kehtetuks tunnistamisel isiku ja tema toimepandud teoga arvestamata jätmine, kuna puudutatud on samad põhiõigused. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-10-10 leidnud, et kuriteo eest süüdimõistmine ei tähenda automaatselt seda, et isik oleks relva kasutades edaspidi alati ohtlik ja ei tohiks seetõttu relva omada. Narkootiliste ainete käitlemine ei tõenda isiku agressiivsust vm füüsilist ohtu teiste isikute elule ja tervisele, mis võiks õigustada relvasoetamisloa andmisest keeldumist. Kaebajat ei karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Samuti ei ole pannud ta kuritegu toime relva kasutades. Seega ei ole relvasoetamisloa tühistamine praegusel juhul proportsionaalne vahend teiste inimeste elu ja tervise kaitsmiseks. Vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kriminaalkaristus ei ole seotud relvasoetamisloaga ning konkreetne kriminaalkaristus ei anna alust eeldada, et relvaloaga oleks isik kuidagi ühiskonnale ohtlikum. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja põhiõigusi ka seetõttu, et kaebajat soodustav haldusakt tühistati, rikkudes õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid.
3-15-3103 Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja eneseteostuse õigust piirab kahe jahipüssi soetamisloa kehtetuks tunnistamine.
(allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.