Roman Gavrontšuki (Gavrontšuk) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Resolutsioon
1.Tagastada Roman Gavrontšuki kaebus.
2.Jätta Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Roman Gavrontšuk esitas 19. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49. Kaebaja soovib tuvastada suitsetamise keelamise õigusvastasuse, et ta saaks temale kuuluvat õigust (s.t õigust suitsetada) kasutada ka edaspidi või siis kahju hüvitamise nõude esitamiseks vangla vastu. Ühes kaebusega esitas R. Gavrontšuk taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 jõustumise peatamiseks.
2.Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
4.Kaebaja esitas kaebuse, milles taotleb alates 1. oktoobrist 2017 kehtima hakkava suitsetamiskeelu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja selgitustest ning Tartu Vangla poolt edastatud Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkirjast nr 1-1/49 nähtuvalt näeb alates 1. oktoobrist 2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt hakkab kaebaja õigusi mõjutama Tartu Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga
Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49, tõlgendab kohus, et kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla kodukorra p-ga 2.3 kehtestatavat suitsetamise keeldu.
5.Kaebaja on esitanud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHKo 3-3-1-28-15, p 18) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2).
6.Kohus selgitab, et kuivõrd kaebaja eesmärk on vabaneda 1. oktoobrist 2017 kehtima hakkavast suitsetamiskeelust, kuid kodukorra p 2.3 õigusvastasuse tuvastamine ei kaota kodukorra p 2.3 kehtivust ehk kaebajal oleks pärast 1. oktoobrit 2017 endiselt keelatud vangla territooriumil suitsetamine, ei aita tuvastamisnõue saavutada kaebaja poolt taotletavat eesmärki. Kodukorra p 2.3 kehtivuse lõpetamiseks on kohane aga tühistamisnõude esitamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamisnõue.
7.Vangla haldusakti peale tühistamiskaebuse esitamisel on aga vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt kinnipeetaval kohtueelse menetluse läbimise kohustus. Eelnev tähendab seda, et kaebajal tuleb esmalt pöörduda vaidega justiitsministeeriumi poole ning alles pärast vaideotsuse saamist on kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 41. Arvestades, et Tartu Vangla dokumendiregistri põhjal ei ole R. Gavrontšuk kaebusega seonduvalt esitanud vanglale või vangla vahendusel Justiitsministeeriumile taotlusi või vaideid ehk R. Gavrontšuk ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei ole tühistamisnõue käesoleval hetkel lubatav.
8.Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et Tartu Vangla kodukord on üldkorraldus vastavalt haldusmenetluse seaduse § 51 lg-le 2. Kohtupraktika kohaselt on isikul õigus kodukorra punkti vaidlustada juhul, kui see avaldab isikule mõju (RKHKm nr 3-3-1-29-14 p 35). Kuna Tartu Vangla territooriumil hakkab suitsetamise keeld kehtima alates 1. oktoobrist 2017, ei ole kodukorra p 2.3 kaebajale veel mõju avaldanud ning seega on kaebaja käesolevas asjas kohtusse pöördunud ennatlikult. Kui kodukorra p-s 2.3 märgitud suitsetamise keeld hakkab kaebajale mõju avaldama, on tal õigus selle peale vaie esitada ning mitterahuldava otsuse korral kohtusse pöörduda.
9.Kuna käesoleval juhul leidub kaebaja õiguse kaitseks tõhusam vahend (tühistamisnõue), leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2. Seepärast tagastab kohus R. Gavrontšuki kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
11.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või
võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
12.Kaebaja on kaebuses märkinud, et taotleb suitsetamise keelamise küsimuses esialgset õiguskaitset ning palub peatada Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 jõustumine. Sarnaselt käesoleva määruse p-s 4 toodud selgitustele mõistab kohus, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse peatamist.
13.Tartu Vangla 21. septembri 2017. a vastusest kohtunõudele ei nähtu, et R. Gavrontšuk oleks vanglale esitanud vangla territooriumil suitsetamise keelamisega seonduvaid avaldusi. Seega pole käesoleval hetkel menetletavat vaiet vaidemenetluses.
14.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on R. Gavrontšuk suitsetamise keeluga seoses esitanud ühe kaebuse ja seda käesolevas haldusasjas. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas haldusasjas esitatud nõue ei hõlma Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamist, vaid kaebaja on üksnes esitanud nõude suitsetamise keelu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik taotleda Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse peatamist.
15.Kohus selgitab, et esialgset õiguskaitset ei saa paluda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Kuna R. Gavrontšuk on esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude, oleks käesoleva esialgse õiguskaitse rahuldamisel kaitstud kaebaja õigused suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus, mis ei ole aga lubatud. Seega ei saa antud juhul esialgset õiguskaitset taotleda Tartu Vangla kodukorra p 2.3 õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses.
16.Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
17.Kohus mõistab, et R. Gavrontšuk on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist muuhulgas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.