Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav. Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Määrus toimetatakse kätte Sven-Eerik Toomisele ja Rahandusministeeriumile.
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla kinnipeetav Sven-Eerik Toomis esitas 18.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 peale. Kaebusest nähtuvalt muudeti käskkirjaga vangla kodukorda ja selle seletuskirja, keelates vanglas suitsetamise. Kaebaja hinnangul ei teeni suitsetamise keelamine vangistuse eesmärke. Suitsetamine ei ole kuritegeliku käitumise riskifaktor ega mõjuta tulevast õiguskuulekat käitumist. Töötajate ja kaaskinnipeetavate tervise kaitse on juba kindlustatud sellega, et vanglate siseruumides on suitsetamine keelatud ning suitsetamisele õuealal on kohaldatud piirangud. Kui vangla tagaks suitsetamisruumid, eraldaks suitsetajad mittesuitsetajatest ning annaks suitsud majandada vangidele, ei oleks olukorda, kus suitse peaks peitma või avastama. Asjaolu, et vanglas on suitsudega seoses toime pandud rikkumisi, ei anna alust kõigile suitsetamiskeelu pealepanemiseks. Suitsetamine aitab leevendada masendust ja stressi. Suitsetamise keelamisega asetab vangla kaebaja piinavasse vaimsesse olukorda. Kaebaja viitas, et õiguskantsleri hinnangul on suitsetamise keelamine vanglas põhiseadusega vastuolus. Justiitsministeerium ütles kaebajale, et kuna
3-17-1899 käskkiri pole veel jõusse astunud, pole võimalik selle peale ka vaiet esitada. Kaebaja palus tuvastada õigusvastasust talle kuuluva õiguse kasutamises ka edaspidi või kahju esitamises vangla vastu.
2.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus peatada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 jõustumise, kuni kohus teeb otsuse käskkirja seaduslikkuse kohta.
KOHTU SEISUKOHT
3.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse (I) ning seejärel esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
4.Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49. Kaebaja ei ole käskkirja kohtule esitanud. Kohus võtab käskkirja Tartu Vangla avalikust dokumendiregistrist asja materjalide juurde. Käskkirjaga muudetakse Tartu Vangla kodukorda ja seletuskirja. Käskkirjaga keelatakse vangla territooriumil suitsetamine ning tehakse kodukorras muid muudatusi, mis on tingitud suitsetamiskeelust (näiteks keeld võtta jalutuskäigule kaasa sigarette või osta neid vangla poest). Käskkiri jõustub 01.10.2017.
5.Vangla kodukord on üldkorraldus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.2007 otsus asjas nr 3-31-54-07, p 7). Üldkorraldus on haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 51 lõige 2). Kohtu hinnangul tuleb Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja ja sellega kehtestatavaid kodukorra sätteid vaadelda lahutamatu tervikuna, st ühe haldusaktina, nii nagu seda tehakse ehitusloa või kasutusloa ning selle aluseks oleva korralduse puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsus asjas nr 3-3-1-2502, p 11 ja 09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 10).
6.Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri ja sellega kehtestatavad kodukorra sätted jõustuvad 01.10.2017. Seega ei ole käskkiri ja uued kodukorra sätted veel kehtima hakanud ega mõjuta järelikult kaebaja õigusi. Kohtupraktika kohaselt saab kinnipeetav kodukorda vaidlustada siis, kui see on tema õigustele reaalset mõju avaldanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määrus asjas nr 3-3-195-07, punktid 13−14).
7.Kaebaja taotles kohtult järgmist: „Palun tuvastada õigusvastasust mulle kuuluva õiguse kasutamises ka edaspidi või kahju esitamises vangla vastu.“ Kohtule jääb kaebaja nõue ebaselgeks. Sellest hoolimata ei pea kohus vajalikuks kaebust nõude täpsustamiseks käiguta jätta. Praegusel juhul ei saa ükski nõue lubatav olla. Kuna vaidlustatud haldusakt pole kaebaja õigustele veel mõju avaldanud, ei saa kaebaja selle peale tühistamisnõuet esitada. Tuvastamisnõude ja keelamisnõude esitamise õiguse välistab see, et kaebajal on tulevikus oma õiguste kaitsmiseks tõhusam vahend: kui haldusakt hakkab kaebaja õigustele mõju avaldama, saab kaebaja seda vaidlustada tühistamisnõudega. Ka hüvitamisnõude esitamine pole lubatav: kuna haldusakt pole kaebaja õigustele mõju avaldanud, ei saa selle alusel olla talle kahju tekkinud. Kaebeõiguse puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
8.Kohus selgitab kaebajale, et kui Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri ja uued kodukorra sätted jõustuvad ning need hakkavad kaebaja õigustele mõju avaldama, tekib kaebajal õigus neid vaidlustada. Esmalt tuleb kaebajal esitada vaie Justiitsministeeriumile ning negatiivse vastuse saamise korral on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse (vangistusseaduse § 11 lõike 41 esimene lause ja lõige 5).
3-17-1899
9.Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas. II
10.Kaebuse tagastamine ei välista kohtu kohustust lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
10.1.Esmalt tuleb kohtul lahendada kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lõike 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lõike 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi tuleb kinnipeetavate puhul HKMS § 112 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulutuste hulka arvestada ka kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile. Kui kinnipeetav on nimetatud neljakuulisel ajavahemikul teinud ka muid kulutusi, tuleb nendest 94 eurot lugeda põhjendatuks ja maha arvata tema sissetulekust (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-36-16). Kaebaja esitas menetlusabi taotluse 18.09.2017. Seega tuleb kindlaks teha kaebaja sissetulek ja kulud ajavahemikul 18.05−17.09.2017. Kohus kasutab selleks kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtet. Vaadeldaval ajavahemikul oli kaebaja sissetulek 431,30 eurot. Kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile moodustavad kokku 310,83 eurot. Muid kulutusi on ta teinud summas 115,41 eurot, millest põhjendatuks tuleb lugeda 94 eurot. Seega moodustavad mahaarvatavad kulutused kokku 404,83 eurot. Järelikult oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 13,24 eurot ((431,30-404,83)÷4×2), mida nõutav riigilõiv 15 eurot ületab. Seega on menetlusabi andmise majanduslik eeldus täidetud. Ehkki kohtul on menetlusabi taotluse lahendamisel kohustus hinnata ka esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaadet, peab kohus praegusel juhul menetluslikult ökonoomsemaks vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest ning lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt.
10.2.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seni, kuni Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri ja uued kodukorra sätted pole kehtima hakanud, ei saa need kaebajale põhjustada raskeid või pöördumatuid tagajärgi. Vaidlustatud haldusakti mõju avaldumisel saab kaebaja vajaduse korral vaidemenetluse või kohtumenetluse ajal esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lõige 5). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb praegu rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.