Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits ja Einar Vene 19. september 2017, Tartu 3-16-167
Haldusasi
Kohtla-Järve linna kaebus Keskkonnainspektsiooni kohustamiseks sunniraha 10 000 euro tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 1. juuli 2016. a otsus Kohtla-Järve linna apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kohtla-Järve linn Esindaja Jevgeni Solovjov Vastustaja Keskkonnainspektsioon Esindaja Katrin Lehtla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linna apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 1. juuli 2016. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega kohustada Keskkonnainspektsiooni tagastama Kohtla-Järve linnale tasutud sunniraha summas 10 000 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. oktoober 2017).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnainspektsioon kohustas 20. aprilli 2015. a ettekirjutusega nr 0000052 kohustas Kohtla-Järve linna korraldama kohaliku omavalitsuse haldusülesannete ja jäätmeseadusest (JäätS) tulenevate kohustuste täitmine, mille tulemusena peavad Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil jäätmevaldajad 1. jaanuariks 2016 olema liitunud korraldatud jäätmeveoga. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle täitmata jätmise korral rakendab vastustaja sunniraha korduvalt igal järgmisel kuul summas 10 000 eurot kuni ettekirjutuse täitmiseni.
2.Keskkonnainspektsioon rakendas 7. jaanuari 2016. a objekti kontrollimise protokolliga nr 1059252 Kohtla-Järve linna suhtes sunniraha 10 000 eurot, kuna Kohtla-Järve linn ei korraldanud Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil jäätmevaldajate liitumist korraldatud jäätmeveoga
1.jaanuariks 2016.
3.Kohtla-Järve linn esitas 22. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ning hiljem kaebuse täienduse ja taotluse kaebuse muutmiseks, millest tingituna jäi kaebuse nõudeks sunniraha 10 000 euro tagastamine. Kohtla-Järve linna põhjendused on järgmised.
3.1.Kaebaja leidis, et ta on ettekirjutuse nõuetekohaselt täitnud, kuna ta kuulutas
16.oktoobril 2015 välja riigihanke. Pakkumuste avamisel selgus, et üks pakkujatest esitas ühe teenustasu hinnad miinusmärgiga, mistõttu pidi kaebaja riigihanke kehtetuks tunnistama põhjusel, mis kaebajast ei olenenud.
3.2.Sunniraha sissenõudmine toimus ajal, mil tal ei olnud objektiivselt võimalik ettekirjutust täita. Keskkonnainspektsioon sai 5. veebruaril 2016 teada, et Kohtla-Järve linn on uue riigihanke
28.jaanuaril 2016 välja kuulutatud ja pakkumuste avamine toimub 21. märtsil 2016, enne mida ei ole jäätmeveo lepingu sõlmimine võimalik. Täitekorraldus edastati Kohtla-Järve linnale
7.jaanuaril 2016. Kuna Keskkonnainspektsioon sai pärast täitmisavalduse esitamist teada, et kaebajal puuduvad võimalused ettekirjutust täita, oleks tal tulnud esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks, kuid Keskkonnainspektsioon keeldus sellest. Kohtla-Järve linn tasus sunniraha 18. veebruaril 2016.
4.Tartu Halduskohus 1 juuli 2016. a otsusega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
4.1.Kaebaja ei täitnud ettekirjutust tähtaegselt. Kaebajalt ei nõutud ettekirjutuses mitte riigihanke väljakuulutamist, vaid kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmist, mille tulemusena oleksid Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil jäätmevaldajad liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas sai see kohustus olla täidetud, kui riigihange nurjus ja korraldatud jäätmeveo lepingut ei sõlmitud.
4.2.Kohus ei nõustu ka sellega, et riigihange nurjus põhjustel, mis kaebajast ei sõltunud. Kaebaja tunnistas riigihanke kehtetuks seetõttu, et hanketingimustes ei olnud arvestatud olukorraga, kus pakkuja teeb mõne jäätmeliigi suhtes miinushinnaga pakkumuse. Hanketingimuste kujundamine oli aga kaebaja ülesanne ja negatiivse hinna pakkumise võimalust oleks kaebaja saanud ette näha.
4.3.Jäätmete kogumise ja veo korraldamine jäätmeseaduse § 66 lg 2 tähenduses eeldab vastavate menetluste, sh riigihanke läbiviimist, kuid see, et riigihanke korraldamine nõuab aega, ei ole samastatav sellega, et ettekirjutuse täitmine oli kaebajale objektiivselt võimatu. Sellest, et kaebaja riigihanke välja kuulutas, ei saanud vastustaja veel järeldada, et kohustus saab kindlasti täidetud. Seega on sunniraha praegusel juhul kohaldatud just eesmärgil, milleks see on mõeldud ehk mõjutamaks kaebajat ettekirjutust täitma ning kohus ei pea sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Kaebaja esitas 1. augustil 2016 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 1. juuli 2016. a otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebaja kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
5.1.ATSS eristab sunnivahendi rakendamise menetluses järgmisi toiminguid: hoiatus, täitekorraldus ja sunniraha sissenõudmine. Sunnivahendi õiguspärasuse kontrollimisel peab kohus hindama, kas konkreetne toiming on kooskõlas HMS § 3 ja § 4 ning ATSS § 3 sätestatuga. Kohus oleks pidanud eelkõige kontrollima sunniraha sissenõudmise õiguspärasust.
5.2.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et sunniraha sissenõudmine 18. veebruaril 2016 oli ebaproportsionaalne, kuivõrd kaebajal puudus sel ajal objektiivne võimalus kohustust täita. Vastustaja teostas 5. veebruaril 2016 järelkontrolli, mille käigus tuvastas, et kaebajal puuduvad võimalused enne uue hankemenetluse lõppu ettekirjutust täita. Seega on ilmne, et sunniraha sissenõudmisega ei olnud võimalik saavutada soovitud eesmärki, mistõttu sunniraha sissenõudmist ei saa pidada proportsionaalseks.
5.3.Halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et sunniraha sissenõudmine oli õiguspärane kuna sissenõudmise hetkel oli ettekirjutuses sätestatud kohustus täitmata. Asjaolu, et kohustuse täitmine oli sissenõudmise hetkel võimatu, arvesse ei võetud. On ilmne, et vastustaja käsitas sunniraha sissenõudmist karistusena.
6.Vastustaja esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles palus jätta kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja oli sunniraha suuruse määramisel teinud kaalutlusotsuse ettekirjutusele lisatud hoiatuses, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kuna kaebaja ei täitnud ettekirjutust ning faktiline olukord 7. jaanuaril 2016 oli samasugune nagu enne ettekirjutuse tegemist, siis oli põhjendamatu ka täiendavalt kaaluda sunniraha proportsionaalsust. Sunniraha tagasi nõudmise alus esineb juhul, kui ettekirjutus oleks täidetud enne sunniraha tasumist. Kuna Kohtla-Järve Linnavalitsus täitis ettekirjutuse alles 12. aprillil 2016, ei olnud ettekirjutust 1. jaanuaril 2016 ega ka 18. veebruaril 2016 nõuetekohaselt täidetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.20. aprilli 2015. ettekirjutusega (tl 5) kohustas Keskkonnainspektsioon Kohtla-Järve linna korraldama Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil jäätmevaldajate liitumine korraldatud jäätmeveoga 1. jaanuariks 2016, ettekirjutus sisaldas samuti sunniraha 10 000 euro kohaldamise hoiatust ATSS § 7 lg 1 mõttes, juhuks kui Kohtla-Järve linn ettekirjutust ei täida. ATSS § 2 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. 7. jaanuari 2016. a kontrolliga (tl 6) tegi Keskkonnainspektsioon kindlaks, et Kohtla-Järve linn ei ole ettekirjutust täitnud ning rakendas Kohtla-Järve linna suhtes sunniraha 10 000 eurot ehk esitas täitekorralduse ATSS § 9 lg 1 mõttes. Keskkonnainspektsioon esitas kohtutäiturile 20. jaanuaril 2016 täitmisavalduse (tl 44) ning alustas sellega sunniraha sissenõudmist ATSS § 15 lg 1 tähenduses. Kohtutäitur esitas Kohtla-Järve linnale täitmisteate
21.jaanuaril 2016 (tl 42). Kohtla- Järve linn alustas 28. jaanuaril 2016 uut riigihanke menetlust, mille pakkumuste avamine toimus 21. märtsil 2016 ning Keskkonnainspektsioon sai sellest teada
5.veebruaril 2016 järelkontrolli (tl 41) tehes. Kohtla-Järve linn tegi Keskkonnainspektsioonile 16. veebruaril 2016 ettepaneku kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks avalduse esitamiseks (tl 44). Kohtla-Järve linn tasus sunniraha 18. veebruaril 2016 (tl 47). Keskkonnainspektsioon keeldus 22. veebruaril 2016 ettepanekust (tl 46). Seega alustas kaebaja riigihanke menetlust ehk alustas ettekirjutuse täitmiseks vajalikku protsessi pärast täitedokumendi saamist, kuid enne sunniraha täielikku sissenõudmist.
9.Kaebaja hinnangul peab kohus sunnivahendi õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas hoiatus, täitekorraldus ja käesoleval juhul eelkõige sunniraha sissenõudmine on kooskõlas HMS § 3 ja § 4 ning ATSS § 3 sätestatuga. Samas ei ole kaebaja hoiatuse ja täitekorralduse osas apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks need ei ole õiguspärased. Lisaks on kaebaja kaebuses kinnitanud, et ei sea kahtluse alla kehtiva ettekirjutuse olemasolu ja hoiatamise fakti. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, millest nähtuvalt võiks kahelda Keskkonnainspektsiooni poolt Kohtla-Järve linnale tehtud hoiatuse ja antud täitekorralduse õiguspärasuses.
10.Kohtla-Järve linn leidis, et kuna tal puudus päras riigihanke menetluse alustamist objektiivselt võimalus ettekirjutust enne pakkumuste avamist täita, siis ei tohiks temalt sunniraha sisse nõuda ning Keskkonnainspektsioon oleks pidanud kohtutäiturile esitama avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta ATSS § 3 lg-test 2 ja 3 tulenevalt esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1
p 1 kohaselt. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (Riigikohtu 27. oktoobri 2015. a otsus nr 3-3-1-31-15, p 17-18). Kuigi antud juhul ei täitnud Kohtla-Järve linn 28. jaanuaril 2016 riigihanke menetluse alustamisega Keskkonnainspektsiooni 20. aprilli 2015. a ettekirjutust, kohaldub eelminitud Riigikohtu seisukoht ka käesolevas asjas. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Kohtla-Järve linnal võimalik pärast riigihanke menetluse alustamist 28. jaanuaril 2016 enam ettekirjutuse täitmiseks midagi täiendavat teha enne, kui 21. märtsil 2016 toimus riigihanke pakkumuste avamine. Seetõttu ei saanud sunniraha sissenõudmine pärast 28. jaanuari 2016 Kohtla-Järve linna käitumist ettekirjutuse täitmisele suunata, kuna Kohtla-Järve linnal oli siis võimalik vaid oodata pakkumuste avamist. Sunniraha rakendamise eesmärgiks on aga isikut motiveerida ettekirjutust täitma. Olukorras, kus sunniraha sissenõudmisega seda eesmärki enam saavutada pole võimalik, tuleb haldusorganil loobuda sunniraha sissenõudmisest. Kuna Keskkonnainspektsioon sai 5. veebruaril 2016 teada, et Kohtla-Järve linn on hankemenetluse alustamisega omalt poolt teinud kõik selleks, et ettekirjutust täita, oleks Keskkonnainspektsioon pidanud pärast seda TMS § 48 lg 1 kohaselt esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna Keskkonnainspektsioon seda ei teinud, on Kekskonnainspektsioon kohustatud Kohtla-Järve linnale tagastama Kohtla-Järve linna poolt tasutud sunniraha summas 10 000 eurot.
11.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Kohtla-Järve linna apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu 1. juuli 2016. a otsuse tervikuna. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab Kohtla-Järve linna kaebuse.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.