Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-17-1550 13. september 2017, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Keskkonnainspektsiooni 21.06.2017 otsuse nr 10-4/17/3227 „Ettekirjutuse täitmise tähtaja määramine“ tühistamiseks
Resolutsioon
1.Tagastada XXX kaebus.
2.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus edastada kaebaja esindajale ja Keskkonnainspektsioonile.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Keskkonnainspektsioon (KKI) 28.05.2015 ettekirjutuses nr 13001715 (28.05.2015 ettekirjutus) kohustas XXX hiljemalt 30.09.2015 likvideerima Helme vallas XXX külas XXX maaüksusel Helme jõe kalda ehituskeeluvööndist kaks ehitist (varjualune ja saunamaja) ning taastama võimalikult ligilähedane ehitustegevuse eelne olukord. XXX esitas 28.05.2015 ettekirjutuse peale vaide, mis jäeti KKI 06.07.2015 vaideotsusega rahuldamata.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 05.08.2015 XXX kaebus, milles ta nõudis 28.05.2015 ettekirjutuse ja 06.07.2015 vaideotsuse tühistamist (haldusasi nr 3-15-XXX). Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras 28.05.2015 ettekirjutuse täitmise peatamist.
3.Tartu Halduskohus peatas 10.08.2015 määrusega nr 3-15-XXX esialgse õiguskaitse korras 28.05.2015 ettekirjutuse täitmise.
4.Tartu Halduskohus 12.01.2016 otsuses nr 3-15-1953 jättis XXX kaebuse rahuldamata ning tühistas 10.08.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. XXX esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 27.04.2017 otsuses nr 3-15-XXXX rahuldamata jättis. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2017 määrusega nr 3-15-1953 jäeti XXX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
5.KKI 21.06.2017 otsuses nr 10-4/17/3227 „Ettekirjutuse täitmise tähtaja määramine“ (21.06.2017 otsus) määras uueks 28.05.2015 ettekirjutuse täitmise tähtajaks 31.10.2017. KKI tegi XXX hoiatuse, et 28.05.2015 ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral rakendab KKI sunniraha summas 200 eurot.
6.XXX esitas 19.07.2017 Helme Vallavalitsusele avalduse detailplaneeringu algatamiseks kaebajale kuuluvale XXX kinnistule sauna ehitamiseks ehituskeeluvööndisse. XXX palus taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist 43 meetri võrra Helme jõe piirist, sest XXX soovib sauna ehitada ca 7,5 meetri kaugusele Helme jõe piirist.
7.Tartu Halduskohtusse saabus 25.07.2017 XXX kaebus 21.06.2017 otsuse tühistamiseks. Kaebaja põhjendab, et 21.06.2017 otsus on haldusakt. Kaebaja esitab kaebuses kaebeväited ja tõendid, mida ta haldusasjas nr 3-15-XXXX ei ole esitanud ja mida kohtud ei ole analüüsinud. Kaebaja püüdis haldusasjas nr 3-15-XXXX kohtuid edutult veenda, et saun ja varjualune on püstitatud varem samas kohas asunud ehitiste rekonstrueerimise tulemusena. Kaebaja on leidnud XXX kinnistul endise sauna varemed, mis paiknevad teises kohas, kuid veekogu piirist ca 9,6 meetri kaugusel, seega ehituskeeluvööndis. Lähtudes eelmise haldusasja materjalidest nende varemete kohale sauna ehitamisele vastustajal vastuväiteid ei oleks. Kaebaja esitas Helme Vallavalitsusele avalduse detailplaneeringu algatamiseks ning ehituskeeluvööndi vähendamisel langeb ära 28.05.2015 ettekirjutuse ja 21.06.2017 otsuse õiguslik alus. Kaebuses on esitatud taotlus kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada 21.06.2017 otsuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni või kuni Helme Vallavolikogu poolt detailplaneeringu algatamiseni või algatamata jätmise selgumiseni. Juhul kui 31.10.2017 ei ole kohaliku omavalitsuse seisukoht detailplaneeringu algatamise osas veel selgunud, on kaebaja kohustatud sauna ja varjualuse likvideerima.
8.KKI esitas kohtule 31.07.2017 seisukoha, milles palub jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. 05.08.2015 ja 25.07.2017 esitatud esialgse õiguskaitse taotlustel on sama eesmärk. Praegusel juhul ei ole tegemist muutunud asjaoludega. Tartu Halduskohtu jõustunud 12.01.2016 otsuses nr 3-15-XXXX on leitud, et 28.05.2015 ettekirjutus on õiguspärane. XXX maaüksuselt on vaja likvideerida kõik ehitised, mis on rajatud ehituskeeluvööndisse väljapoole õuemaad. Detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist ei saa pidada asjaolude muutumiseks. Haldusasja nr 3-15-XXXX menetluse jooksul oli kaebajal võimalus esitada vastav taotlus, kuid kaebaja tegi seda alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Isegi kui selgub, et Helme Vallavolikogu otsustab algatada detailplaneeringu menetluse, ei tähenda see, et vähendatakse ehituskeeluvööndit. 21.06.2017 otsus määrab 28.05.2015 ettekirjutusele üksnes uue tähtaja. Tuleb arvestada õiguspärase ootuse põhimõttega.
9.Tartu Halduskohus 09.08.2017 määruses jättis XXX kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kaebajal ei ole võimalik nõuda 21.06.2017 otsuse tühistamist. Võimalik oleks selle õigusvastasuse kindlakstegemine. Kuigi kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on 28.05.2015 ettekirjutuse täitmise kohustusest vabanemine 21.06.2017 otsuses märgitud tähtajal 31.10.2017, selgitas kohus kaebajale ka võimalust vaidlustada sunniraha rakendamist.
10.Kaebaja esitas 23.08.2017 kohtule avalduse, milles jääb oma põhjenduste ja taotluste juurde. Tühistamiskaebus on ainus efektiivne abinõu kaebaja õiguste kaitseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise kaudu on kaebajal õigus saun seadustada. Kui detailplaneering kehtestatakse ja ehituskeeluvööndit vähendatakse, muutub saun praeguses asukohas seaduslikuks ehitiseks ja 28.05.2015 ettekirjutuse õiguslik alus langeb ära. Seni kuni ei ole ära langenud võimalus ehituskeeluvööndi vähendamiseks, ei ole kaebaja kaotanud ka õigust sauna likvideerimise kohustuse vastu vaielda. Tühistamiskaebuse esitamise õiguse puudumine praeguses olukorras tähendaks ka seda, et vastustaja 28.05.2015 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise õigusel puuduks sisuline tähendus. Kaebaja jaoks positiivne kohtulahend tooks kaasa 21.06.2017 otsuse tühistamise ja sellele eelnenud 28.05.2015 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise.
11.Helme vald teatas kohtule 06.09.2017, et otsus detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise osas tuleb volikogu koosolekul, mis toimub septembri viimasel nädalal. Kohtu seisukoht
12.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
14.Kaebuse kohaselt esitatakse kaebuses väited ja tõendid, mida haldusasjas nr 3-15-XXXX ei ole esitatud ja mida kohtud ei ole varem analüüsinud. Seega on vastuväited eelkõige suunatud 28.05.2015 ettekirjutusele. Kaebaja ei saa aga uuesti 28.05.2015 ettekirjutust vaidlustada, kuna vaidlus seonduvalt ettekirjutuse õiguspärasusega on lõppenud. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2017 määrusega nr 3-15-XXXX jõustusid Tartu Halduskohtu 12.01.2016 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-XXXX ning XXX kaebus 28.05.2015 ettekirjutuse tühistamiseks jäi rahuldamata. HKMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud sama kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Seega on 28.05.2015 ettekirjutus jõustunud haldusakt, mis on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei saa kohtule käesolevas haldusasjas esitada uusi väiteid või tõendeid, mis eeltoodut muudaks. Kaebajal oli võimalik kõik asjakohased tõendid esitada haldusasja nr 3-15XXXX menetluse käigus, kuid ta ei teinud seda.
15.Kaebaja on kohtusse pöördunud nõudega tühistada 21.06.2017 otsus. Kohus selgitas kaebajale juba käesoleva haldusasja 09.08.2017 määruse p-des 11.1. ja 11.2., et 21.06.2017 otsus ei ole haldusakt, mille tühistamist on HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel võimalik halduskohtumenetluses nõuda. Tegemist on toiminguga ning HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel oleks kaebajal võimalik nõuda selle õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus kordab, et kuivõrd 28.05.2015 ettekirjutuse, mida enam vaidlustada ei saa, täitmise tähtaeg 30.09.2015 on möödunud, andis KKI kaebajale uue tähtaja 31.10.2017. Kui KKI ei oleks kaebajale uut tähtaega andnud, oleks kehtiv tähtaeg 30.09.2015 ning kaebajal oleks 28.05.2015 ettekirjutus juba tähtaegselt täitmata. Kaebaja ei ole väitnud ka, et talle antud täiendav tähtaeg 31.10.2017 on liiga lühike 28.05.2015 ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks, mistõttu tuleks seda näiteks pikendada. Kaebaja ei ole tähtaja pikendamist nõudnud ka KKI-lt. Kaebaja leiab, et ta ei pea üldse ettekirjutust täitma, kuna esineb alus ehitiste seadustamiseks.
16.Kuigi kohus selgitas kaebajale, millised nõuded ta kohtule saab esitada, ei nõustunud XXX kaebust muutma ning täiendavaid põhjendusi esitama. Kaebaja poolt taotletav eesmärk 21.06.2017 otsuse tühistamine ei ole halduskohtumenetluses saavutatav ning HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kui asjas tähtsust omavad asjaolud muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mida ei olnud varem teada, siis on kaebajal võimalik KKI-lt taotleda haldusmenetluse uuendamist HMS § 44 lg 1
alusel või 28.05.2015 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist HMS § 68 lg 1 alusel. Näiteks olukorras, kus kaebajale kuuluvad ehitised ei asu enam keeluvööndis. Käesolevalt ei ole uusi asjaolusid ilmnenud. Kohus nõustub KKI-ga, et detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist ei saa pidada asjaolude muutumiseks. II
18.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
19.Kuigi 21.06.2017 otsus ei ole haldusakt, mille kehtivust oleks HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võimalik peatada, ning kohus tagastab kaebuse, siis lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Kohus lähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 määruse nr 3-3-1-88-16 p-st 15, mille kohaselt ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluse ammendumist. Kohus peab taotluse sisulist lahendamist võimalikuks, kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mis on diskretsiooniline tagastamisalus, ning esineb võimalus, et määruse edasikaebamise korral kõrgemalseisev kohus tuvastab, et tagastamise aluseid ei esine. Seetõttu kohus loeb, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. Välistada ei saa ka esialgse õiguskaitse vajadust, kuna kaebaja peab 28.05.2015 ettekirjutuse täitma juba 31.10.2017.
20.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole aga põhjendatud, arvestades kaebuse perspektiive ning kaaludes erinevaid huve. Määruse p-s 14 on selgitatud, et KKI 28.05.2015 ettekirjutus on jõustunud ning seega täitmiseks kohustuslik. Uue tähtaja määramine ei muuda eeltoodut. Isegi kui uue tähtaja määramine on õigusvastane, ei vabane kaebaja kohustusest ehitised likvideerida. Kui 21.06.2017 otsus oleks haldusakt ning see tühistataks, siis kehtiks kaebajale 28.05.2015 ettekirjutuses antud tähtaeg 30.09.2015, mis on juba möödunud. Kohus nendib, et kaebaja huvid saavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kahjustada, kuid kaebaja huvid ei kaalu üle avaliku huvi ning asjaolu, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus nõustub KKI-ga, et arvestada tuleb ka õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguskindluse kaitseks tuleb piirata juba lahendatud asjade uuesti algatamist. Avalik huvi on ka looduse mitmekesisuse kaitsmine ning looduse säilitamine. Kaebajale ei saa ehitiste likvideerimise kohustus tulla üllatusena. Kaebajal on olnud üle kahe aasta aega ettekirjutus täita, kuid ta ei ole seda teinud. Ka Tartu Halduskohtu 12.01.2016 otsuse nr 3-15-XXXX p-s 20 on kaebajale selgitatud, et vaidlusaluste hoonete lammutamine ei ole kaebajale ülemääraselt koormav, kuna tegemist ei ole vahetult eluhoonetega ning nende lammutamine ei takista maaüksuse sihipärast kasutamist.
21.Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.