lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1772/14

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1772/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1772

Haldusasi

Kalle Tiivel ́i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 13.06.2017 käskkirja nr 1-1/68 p 1.6 ja p 1.8 täitmise peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalle Tiiveli määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja Kalle Tiivel

RESOLUTSIOON

Jätta Kalle Tiiveli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määruse p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kalle Tiivel esitas 23. augustil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja palus peatada Viru Vangla 13.06.2017.a käskkirja nr 1-1/68 punktid 1.6 ja 1.8, millega muudeti Viru Vangla kodukorda vanglas suitsetamise ja sigarettide ostmise korralduse osas. Taotleja esitas eelnimetatud käskkirjale vaide. Justiitsministeerium jättis 16. augusti 2017. a vaideotsusega nr 11-7/5559-2 vaide rahuldamata. Taotleja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 29. augusti 2017 määrusega rahuldamata Kalle Tiiveli taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks ja taotluse täiendamiseks (resolutsiooni p 2). Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttelt nähtuvalt on pärast sissetulekutest lubatud mahaarvamiste tegemist taotleja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 34,44 eurot. Taotlejat ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatud piirangu tõttu võimalik vabastada 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3.Kalle Tiivel esitas 4. septembril 2017 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määrus. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab taotluse esitaja seda, et teda ei vabastatud riigilõivust esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Tartu Halduskohus võttis 4. septembri 2017. a määrusega K. Tiiveli määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määruse resolutsiooni punktile 1 menetlusse, jättis selle rahuldamata ja esitas Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et K. Tiiveli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määrus, millega halduskohus jättis rahuldamata K. Tiiveli taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4, HKMS § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
7.Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil 23. aprillist kuni 22. augustini 2017. a. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja teinud lubatud mahaarvamised: kohustuslikud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi, tasumised elektri eest ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi (RKÜKo 12. aprill 2016, nr 3-3-1-35-15). Kaebajal puuduvad muud HKMS § 112 lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel, teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud kaupluses tasumisega. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa menetlusabi taotluse lahendamisel hilisemalt tuvastada, kes ja mis otstarbel on kinnipeetava vanglasisesele vabakasutuskontole raha kandnud.
8.Seega on halduskohus õigesti arvutanud esialgse õiguskaitse taotleja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 34,44 eurot. Kuna esialgse õiguskaitse taotluselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa K. Tiivelile tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajal riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on üks menetlusabi liike (HKMS § 110 lg 1 p 2) ja HKMS § 112 lg 1 p 1 välistab sellises olukorras igasuguse menetlusabi, sealhulgas ka perioodiliste maksetena tasutava riigilõivu tasumise menetlusabi andmise. Samuti ei näe halduskohtumenetluse seadustik ette määruskaebuses soovitud võimalust riigilõivu tasumiseks kohtule garantiikirja esitamisega. Riigilõivuseaduse § 9 lg 1

kohaselt tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist ja sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt tasutakse riigilõiv Eestis käibel olevas rahas.

9.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja