lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-116/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-116/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1522
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 46 lg 4KaebetähtaegHMS § 60 lg 2Kehtivuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-116/30Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja26.10.20173-17-116/41Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-116

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Aleksei Bobrovnitski Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Aleksei Bobrovnitski esitas 04.05.2015 Tallinna Vanglale taotluse väljastada talle aluspüksid ja sokid. Tallinna Vangla jättis 02.06.2015 taotluse rahuldamata, kuna vangla andmetel oli taotluse esitajal nii aluspükse kui sokke 7 paari. Vangla jättis kinnipeetava vaide rahuldamata. A. Bobrovnitski esitas kohtuasjas nr 3-15-1849 nõude kohustada Tallinna Vanglat väljastama talle 04.05.2015. a taotluses nõutud esemed. Menetlus lõpetati selles asjas 02.10.2015, kuna vangla väljastas kaebajale kaks paari sokke ja kaebaja loobus kaebusest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
A. Bobrovnitski esitas 02.10.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt tekitati talle kahju sellega, et ajavahemikul 22.06.2015–30.09.2015 ei võimaldanud vangla talle esmavajalikke riideesemeid (sokke). Tallinna Vangla jättis 04.12.2015. a otsusega taotluse rahuldamata. A. Bobrovnitski esitas kohtuasjas nr 3-15-3166 nõude mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis, kuna ajavahemikul 04.05.2015–30.09.2015 ei

väljastanud vangla talle sokke. Halduskohus tagastas kaebuse 10.05.2016, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu.

3.A. Bobrovnitski esitas 17.10.2016 (registreeritud 18.10.2016) Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt tekitas vangla talle kahju sellega, et ajavahemikul 04.05.2015–30.09.2015 ei väljastanud vangla talle esmavajalikke riideesemeid – sokke.
4.Tallinna Vangla tagastas 17.10.2016 taotluse 19.12.2016. a otsusega, kuna taotlus oli koostatud vene keeles ning kaebaja ei esitanud tähtaegselt taotluse tõlget eesti keelde. Vangla leidis, et taotluse esitajal küll puudub raha tõlke eest tasumiseks, kuid ta valdab eesti keelt piisavalt ja saab taotluse ise tõlkida.
5.A. Bobrovnitski esitas 15.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot. Kahju tekitati sellega, et ajavahemikul 04.05.2015–30.09.2015 ei väljastanud vangla talle esmavajalikke riideesemeid – sokke. Sellega alandas vangla kaebaja väärikust.
6.Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2017. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse ajavahemiku 22.06.2015–30.09.2015 tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja punktiga 3 jättis kaebuse ajavahemikul 05.05.2015–21.06.2015 tekitatud kahju hüvitamise nõudes käiguta, andes kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Halduskohus märkis, et mõistab kaebust nii, et kaebaja väitel on talle tekitatud kahju sokkide väljastamata jätmisega. Ajavahemiku 22.06.2015–30.09.2015 osas tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtu hinnangul on Tallinna Vangla tagastanud kaebaja taotluse perioodi 22.06.2015–30.09.2015 osas lõpptulemusena õiguspäraselt. Halduskohus ei nõustunud Tallinna Vangla seisukohaga, et kaebaja valdas eesti keelt piisavalt ja oleks saanud oma kahju hüvitamise taotluse ise tõlkida. Halduskohus leidis, et taotlus tulnuks perioodi 22.06.2015–30.09.2015 osas tagastada, kuna kaebaja on samasisulise taotluse vanglale varem juba esitanud ja vangla on selle lahendanud. Haldusmenetlus sellel ajavahemikul kaebaja kahju tekitamise asjas lõppes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 alusel Tallinna Vangla 04.12.2015. a otsuse teatavaks tegemisega kaebajale. Kaebajal oli võimalik seda otsust kohtus vaidlustada. Praeguseks on vangla 04.12.2015. a otsuse alusel kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud. Sama taotluse korduv esitamine vanglale ei saa kaebajale luua uut kohtusse pöördumise õigust. Perioodi 04.05.2015–21.06.2015 osas jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, kuna leidis, et täidetud ei ole menetlusabi andmiseks HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kavandatav menetluses osalemine peab olema edukas. Kaebuse põhjal muudeti kaebaja isiklike asjade nimekirja 29.06.2015. Seda tehti kaebaja 22.06.2015. a taotluse põhjal. Kaebaja väitel oli ta ka varem esitanud vanglale teateid,

et tema isiklike asjade nimekirja kantud seitsmest paarist sokkidest on kuus paari ära visatud. Samas ei ole kaebaja esitanud täpsemaid andmeid selle kohta, millal ja kellele ta selliseid teateid edastas. Haldusasjas nr 3-15-3166 tuvastas kohus, et varasemaid taotlusi esitatud ei ole. Halduskohus leidis, et selle alusel on tõenäoline, et sokid jäid kaebajale väljastamata temast endast tingitud põhjusel. Halduskohus asus seisukohale, et on ebatõenäoline, et sokkide väljastamata jätmine kaebajale ajavahemikul 04.05.2015–21.06.2015 osutub õigusvastaseks või toob kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale. Halduskohus märkis, et kui kaebaja soovib kaebuse menetlemist, siis tuleb tal leida võimalus riigilõivu tasumiseks.

7.A. Bobrovnitski esitas Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ning kaebus menetlusse võtta. Kaebaja märgib, et ta ei saa tõendada seda, et on korduvalt esitanud vanglale taotlusi kadunud sokid maha kanda. Järjekordse taotluse esitas ta 22.06.2015. Isiklike esemete nimekirja muudeti 29.06.2015, kuid vaatamata sellele väljastati talle sokid septembris 2015 alles pärast seda, kui ta pöördus kaebusega halduskohtusse. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta ei olnud tol ajal võimeline tasuma riigilõivu, kuid tal on õigus kohtu poole pöörduda 3 aasta jooksul ning see tähtaeg ei olnud kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks veel lõppenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Määruskaebuse väide, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg on kolm aastat kahjust teada saamisest alates (HKMS § 46 lg 4, riigivastutuse seadus § 17 lg 3) on iseenesest õige. Kaebaja poolt 17.10.2016 esitatud kahju hüvitamise taotlus on esitatud vanglale küll selle tähtaja jooksul, kuid kaebaja ei ole arvestanud asjaoluga, et tegemist oli korduva taotlusega. Kaebaja on samasisulise taotluse esitanud vanglale ka 02.10.2015 (registreeritud 05.10.2015) (tl 27, tõlge tl 31). Selle kohaselt soovis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot selle eest, et Tallinna Vangla ei olnud väljastanud talle ajavahemikul 22.06.2015–30.09.2015 sokke, millega alandas kaebaja inimväärikust. Tallinna Vangla jättis 04.12.2015. a otsusega (tl 32-33) taotluse rahuldamata. Kaebaja pöördus seejärel kaebusega kohtu poole (haldusasi nr 3-15-3166), kuid kohus tagastas kaebuse 10.05.2016. a määrusega, sest kaebaja ei tasunud riigilõivu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta küll kaebuse tagastamine õigust pöörduda kohtu poole uuesti, kuid vaidluste korral, kus on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, peab kaebaja arvestama ka kohustusliku kohtueelse menetluse nõudest tulenevate kohtusse pöördumise piirangutega.
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti tuvastanud, et ajavahemiku 22.06.2015–30.09.2015 osas oli kaebaja poolt Tallinna Vanglale 17.10.2016. a esitatud kahju hüvitamise taotluse (tl 34-35) puhul tegemist korduva samasisulise taotlusega, mille vangla oleks pidanud tagastama. Kuna vangla ongi kaebaja 17.10.2016. a kahju hüvitamise taotluse tagastanud, küll teiste põhjendustega, siis on selle perioodi osas kahju hüvitamise taotluse tagastamine õige. HMS § 60 lg 2 kohaselt on siduv just haldusakti resolutiivosa, milleks käesoleval juhul on vangla otsustus kaebaja 17.10.2016. a esitatud kahju hüvitamise taotluse tagastamise kohta. Kuigi Riigikohtu praktika kohaselt peab halduskohus kohustusliku

kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise kontrollimisel veenduma, kas ka tegelikult esinesid alused, millele tuginedes isiku taotlus kohustuslikus kohtueelse menetluses tagastati (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9), ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda kahju hüvitamise taotluse tagastamist õigusvastaseks ka olukorras, kus halduskohus leiab, et tagastamine oli lõppkokkuvõttes õige, kuigi tagastada oleks tulnud muul alusel, kui seda tegi haldusorgan. Kui halduskohus oleks tagastamise nõuetekohasuse kontrollimisel seotud üksnes haldusorgani põhjendustega, oleks ta käesoleval juhul võinud jõuda järeldusele, et kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastamine perioodi 22.06.2015–30.09.2015. a osas ei olnud tagastamises toodud alustel õiguspärane ning ta oleks pidanud lugema kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks ja kaebuse lubatavaks. Sellega oleks kaebaja saanud kohtu poole pöördumise õiguse olukorras, kus tegelikult tal seda ei olnud, ainuüksi seetõttu, et haldusorgan oli tagastanud kahju hüvitamise taotluse muul alusel, kui halduskohtu arvates olnuks õige.

11.Seega on halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel perioodi osas 22.06.2015–30.09.2015 tagastanud, sest kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
12.Kaebaja on määruskaebuse kohaselt vaidlustanud ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et perioodi osas 04.05.2015–21.06.2015 mittevaralise kahju hüvitamise nõue sokkide väljastamata jätmisest tingitud inimväärikuse alandamise eest on väga väikeste eduväljavaadetega. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta ei saa tõendada seda, et ta on korduvalt esitanud vanglale taotlusi sokke maha kanda. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on lisaks sellele, et ta on hinnanud ebatõenäoliseks sokkide väljastamata jätmise õigusvastasuse, hinnanud ebatõenäoliseks ka rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ajavahemikul 04.05.2015–21.06.2015 sokkide väljastamata jätmine ei saanud kaebaja jaoks kaasa tuua tagajärgi, mis võiksid anda aluse mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmiseks inimväärikuse alandamise eest. Kaebuse kohaselt oli kaebajal sel perioodil vähemalt üks paar sokke olemas. Kuigi kaebaja väitel muutus ka see paar hiljem kasutuskõlbmatuks, nähtub kaebusest, et see pidi juhtuma hiljem kui 21.06.2015. Seega oleksid kaebuse eduväljavaated ilmselgelt vähesed isegi olukorras, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ta oli korduvalt vanglale taotlusi sokkide mahakandmiseks esitanud.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.06.2017. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Tiina Pappel

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja