Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 29.08.2017, Tartu 3-16-2484 A.T. kaebus Tartu Vangla 07.09.2016. a käskkirja nr 62/1496 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18.04.2017. a otsus A.T. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.T. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtteid (tl-d 19-30, 37-38 ja 62-66) puudutavas osas kinniseks.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde A.T. 09.07.2017. a seisukoht.
3.Jätta A.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.04.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.Jätta A.T. apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.09.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla määras 17.08.2016. a käskkirjaga nr 6-3/261 A. T vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 19.08.2016 kuni 30.11.2016.
2.Tartu Vangla valvuri U. U 24.08.2016. a ettekande nr 5115 kohaselt keeldus A. T 24.08.2016 kl 13.10 paiku asumast tööle sektori koristajana ning kl 13.20 ajal saadi meditsiiniosakonnast kinnitus, et töölt vabastust A. T ei ole.
3.Tartu Vangla tunnistas 07.09.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1496, võttes aluseks vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja § 65 lg 2, A.T. süüdi VangS § 37 lg 1 rikkumises ja karistas teda 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi 6-kuulise katseajaga. Käskkirja põhjendused: 17.08.2016. a käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 toodud tingimustele. 24.08.2016 antud korraldus asuda tööle koristajana ei olnud ilmselgelt tühine HMS § 63 lg 2 tähenduses. A. T ei vasta ühelegi VangS § 37 lg-s 2 nimetatud kriteeriumile. Sellest, et A. T on määratud käskkirjaga tööle, järeldub, et meditsiiniosakond tunnistas ta eelnevalt töövõimeliseks. Puuduvad andmed, et intsidendi toimumise päeval kinnipeetavale väljastati tööst vabastus, kuigi tema tervist kontrolliti sama päeva hommikul, mõned tunnid enne tööle asumise korralduse saamist. Kinnipeetavale ei olnud vastunäidustatud kerge füüsilise koormusega töö sektsiooni koristajana, mis ei ohustanud kinnipeetava elu ja tervist, samuti pole selle töö tingimused ja iseloom tervisele ohtlikud. A. T pani toime distsipliinirikkumise, keeldudes mõjuva põhjuseta täitmast talle antud seaduslikku korraldust asuda tööle, mis on vastuolus VangS § 37 lg-ga 1. A.T. l on üks kehtiv distsiplinaarkaristus teistlaadi distsipliinirikkumise eest. Karistuse määramisel arvestatakse asjaoluga, et tegemist on esmakordse, kuid tõsise rikkumisega. Samuti sellega, et kinnipeetav ei kahetse rikkumist. Käesoleva rikkumise puhul on kõige otstarbekam ja proportsionaalsem karistada kartserisse paigutamisega.
4.Tartu Vangla jättis 02.11.2016. a vaideotsusega nr 1-11/675-2 rahuldamata A.T. vaide vangla 07.09.2016. a käskkirja nr 6-2/1496 peale.
5.A. T esitas 01.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 09.04.2017 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla 07.09.2016. a käskkiri nr 6-2/1496. Kaebaja põhjendused: Käskkirjaga karistati kaebajat alusetult ning rikuti VangS-i ja HMS-i sätteid. 24.08.2016 keeldus kaebaja tööle minemast tervislikel põhjustel. Kaebajal esinesid tugevad valud roide ja rindkere piirkonnas ning ta oli nõus minema arstile, kuid teda ei viidud. Tervislikel põhjustel, mis on leidnud kajastamist ka kaebaja tervisekaardil, ei ole ta kohustatud töötama tulenevalt VangS § 37 lg 2 p-st 3. Enne tööle määramist 16.08.2016 hindas tema töövõimet medõde, mitte arst, mis on vastuolus Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-3-1-53-14. Käskkirjas ei kajastatud 24.08.2016 medõe poolt antud hinnangut kaebaja töövõimelisuse kohta, mis on vastuolus HMS § 56 lg-ga 1 ja kohtupraktikaga. Seega on haldusakt puudulikult põhjendatud. Kuna septembris oleks kaebaja pidanud minema kooli, siis ei ole augustikuus majandustöödele määramine põhjendatud.
6.Tartu Halduskohus jättis 18.04.2017. a otsusega A.T. kaebuse rahuldamata ja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Puudub alus arvata, et kaebajale 24.08.2016 antud korraldus vastaks HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti nõuetele. 16.08.2016 andis arst P. Kool kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks. Arsti poolt kinnipeetava töövõimelisuse tuvastamiseks ei pea kinnipeetav ilmtingimata käima meditsiiniosakonnas ülevaatusel, kuigi see on ärakuulamisõiguse realiseerimise seisukohast soovitav. Seoses tööle määramisega kuulas kaebaja mured ära medõde M. Irmak 14.08.2016. Järelikult enne tööle määramist oli kaebajale tagatud ärakuulamisõiguse realiseerimine. Samas on arstil olemas põhjalik ülevaade kinnipeetava tervisekaardist talle pandud diagnoosidest ja määratud ravimitest. Ka kohtupraktikas on tuvastatud, et töövõimelisuse kindlakstegemine ei eelda tingimata kinnipeetava arstlikku läbivaatust, vaid otsuse võib langetada tervisekaardile kantud andmete põhjal. 2) 24.08.2016, enne kaebajale korralduse andmist asuda tööle koristajana, käis kaebaja meditsiiniosakonnas. Kaebaja vaatas üle medõde M. Soonet. Kaebaja loeti töövõimeliseks.
Ootamatu terviserikke tõttu saab medõde otsustada kinnipeetava töövõimelisuse üle vastavalt arsti poolt määratud kriteeriumile. 16.08.2016 otsustas arst, et kaebaja on töövõimeline. Tulenevalt kaebaja tervisekaardist kaebas ta krooniliste valude üle roide piirkonnas ka varem (04.05.2016, 06.05.2016 17.05.2016, 14.07.2016, 29.07.2016, 05.08.2017). Seoses sellega on kaebajale tehtud uuringuid ja määratud ravi, kuid tema töövõimetust ei ole tuvastatud. Seega 24.08.2016 viitas kaebaja samale terviseprobleemile, mis esines tal varem ja millega arst on arvestanud 16.08.2016 töövõimelisuse osas hinnangu andmisel. Järelikult 24.08.2016 ei esinenud kaebajal muid ootamatuid terviseprobleeme. Seetõttu 24.08.2016 puudus vajadus viia kaebaja arstile. Kuna kaebaja käis 24.08.2016 medõe vastuvõtul, kus ta andis teada muu hulgas valust roide piirkonnas, puudus vajadus viia ta medõe juurde veelkord samal päeval, vaid on põhjendatud küsida õelt hinnangut kaebaja töövõimelisuse kohta, nagu vanglaametnik tegi. 3) Tulenevalt kaebaja tervisekaardist ei ole tal diagnoositud selliste kergete ja lühiajaliste tööülesannete täitmist, nagu koristaja tööülesanded, välistavaid haigusi. Tööle asumisest keeldumist ei saanud õigustada kaebaja ootus, et varsti läheb ta neuroloogi vastuvõtule. 07.09.2016 seisuga ei olnud kaebaja töövõimelisust ümberlükkavaid tõendeid. Kuna 24.08.2016 seisuga ei olnud kaebaja kooli läinud, oli tal vastavalt VangS § 37 lg-le 1 töötamise kohustus. Majandustööde täitmisega ei pidanud kaebaja tegelema 8 tundi päevas. Seega oleks kaebajal pidanud jääma piisavalt vaba aega ka kooli mineku ettevalmistamiseks töökohustuse täitmise kõrvalt. 4) 24.08.2016 jättis kaebaja vanglaametniku korralduse tööle asumiseks täitmata ilma mõjuva põhjuseta ehk õigusvastaselt, millega pani tahtlikult toime VangS § 67 p-i 1 rikkumise ja tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 talle distsiplinaarkaristuse määramine oli seaduslik. Olukorras, kus kinnipeetaval on tuvastatud täielik töövõimelisus ja puuduvad töölt varasemad vabastamised sama terviserikke esinemise korral, piisab, kui haldusaktis mainitakse, et meditsiininitöötaja hinnangul on kinnipeetav töövõimeline. Kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2014. a otsusest nr 3-12-872 ei tulene, et kaebaja töövõimelisuse kohta tehtud otsus peab olema üksikasjalikult kajastatud vaidlustatavas käskkirjas. Vajaduse esinemisel saab kohus välja nõuda vanglalt kinnipeetava tervisekaardi ja sellega tutvuda. 5) Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS § 64 lg-dega 1-41. 07.09.2016. a käskkiri vastab HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele. Võttes arvesse kõiki tuvastatud asjaolusid ning et kaebajat juba karistati samalaadse rikkumise eest, siis on kaebajale määratud karistus toime pandud süüteoga proportsionaalne ja vajalik ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve. Samuti on käskkiri tehtud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega järgides. Tegemist on õiguspärase haldusaktiga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.A. T esitas 17.05.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.04.2017. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: P. Kool tugines otsuse langetamisel paberites märgitule, kuid kaebajaga vestelnud ei ole. P. Kool ei ole erialaarst. Ainult neuroloog saab peale kaebaja läbivaatamist anda loa töötamiseks. Kaebajat ei ole erialaarsti vastuvõtule viidud. Kohus on jätnud tähelepanuta HMS § 63 lg-s 2 sätestatu. Antud korraldus vastas tühise haldusakti tunnustele ning selle eiramine ei raskendanud oluliselt distsipliini tagamist vanglas, kuid oli õigusvastane, arvestades kaebaja rasket tervislikku seisukorda. Ka seda pole arvestatud, et kaebaja käib koolis, omandab üldharidust. Ainuke põhjus keelduda tööle minemast oli kaebaja tervislik seisund. Kuna arst ei olnud teda läbi vaadanud, oli korraldus õigustühine. Ebaoluline on kohtu ja vangla arvamus, et kuna 24.08.2016 seisuga ei olnud kaebaja veel kooli läinud, oli tal töötamise kohustus. Ta kannatas sel ajal valude käes.
8.Tartu Vangla esitas 08.06.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta A.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.04.2017. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Puudub vaidlus, et kaebaja oli enne tööle asumiseks korralduse saamist medõe vastuvõtul käinud ning kui valvur kl 13.20 paiku meditsiiniosakonda helistas, kaebajale tööst vabastust ei antud. 24.08.2016 viitas kaebaja samadele terviseprobleemidele, mis esinesid tal juba varem ja millega arst P. Kool oli 16.08.2016 arvestanud tema töövõimelisuse osas hinnangu andmisel. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et ta käis 24.08.2016 medõe juures muudel põhjustel. 06.09.2016. a selgituses kirjutas kaebaja, et tal olid valud paremas roide piirkonnas, millega ta oli ka medõe juures käinud. Kaebaja selgitused ei viita sellele, et terviseprobleem oleks tal tööle asumist takistanud. Ühtlasi ei käinud kaebaja 24.08.2016 seisuga koolis.
9.A. T esitas 09.07.2017 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et 24.08.2016 enne kui tööd tuldi pakkuma, olid tal suured valud, mistõttu ta pidi arsti juures jälle käima ning ka samal päeval hiljem, kui teda tuldi tööle sundima, olid tal tugevad valud, mistõttu ei kannatanud tööle minna, millest ta teavitas valvurit, kes teavitas ka arsti. Kaebaja arvates oleks vangla võinud seda mõista, mitte hakata teda tööle sundima ja keeldumise korral distsiplinaarkorras karistama. Kaebaja väitel tõi ta teisejärgulise põhjendusena välja asjaolu, et ta on üldharidust omandav kinnipeetav ja suve võtab ta puhkusena, valmistudes uueks õppeaastaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et A.T. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kaebaja on Tartu Vangla 17.08.2016. a käskkirjaga nr 6-3/261 (tl 8) määratud vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 19.08.2016 kuni 30.11.2016. Vaidlust ei ole selle üle, et käskkiri oli 24.08.2016 tööle asumise korralduse andmise hetkel kehtiv haldusakt. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Tartu Vangla 07.09.2016. a käskkirjaga (tl 17-18p) tunnistati kaebaja süüdi VangS § 37 lg 1 rikkumises, kuna ta keeldus 24.08.2016 tööle asumast ning teda karistati viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega 6-kuulise katseajaga. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja distsiplinaarkorras karistamine Tartu Vangla 07.09.2016. a käskkirjaga oli õiguspärane.
12.Kohtupraktika kohaselt võib kinnipeetav keelduda korralduse täitmisest vaid juhul, kui korraldus on käsitatav ilmselgelt tühise haldusaktina (RKHK 01.03.20017. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14; 14.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-123, p 17). Halduskohus leidis otsuses, et puudub alus arvata, et kaebajale 24.08.2016 antud korraldus vastaks HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti nõuetele. Halduskohus asus ka seisukohale, et 24.08.2016 jättis kaebaja vanglaametniku korralduse tööle asumiseks täitmata ilma mõjuva põhjuseta ehk õigusvastaselt, millega pani tahtlikult toime VangS § 76 p 1 rikkumise ning tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 oli kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine seaduslik. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu otsuse põhjendustega.
13.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, kaebaja suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on ka põhjendatud, miks muud karistused ei täida oma eesmärki. Vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud: kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne, vastavuses toime pandud rikkumisega ning vastab vangistuse eesmärkidele. Ringkonnakohus juhib samas tähelepanu sellele, et Tartu Vangla 07.09.2016. a käskkirjast nähtuvalt on kaebajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus teist, mitte sama laadi
distsipliinirikkumise eest. Seega on halduskohus otsuse p-s 15 ekslikult märkinud, et kaebajat juba karistati samalaadse rikkumise eest. Selles osas ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendust vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele, kuid vastav eksimus ei mõjuta halduskohtu otsuses tehtud lõplike järelduste õigsust. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka apellatsiooniastmes väidetu kaebajal selliste terviseprobleemide esinemist, mis oleksid vaidlusalusel ajal, 24.08.2016 objektiivselt töötamist takistanud. Kaebaja väidete osas seonduvalt koolis käimisega märgib ringkonnakohus, et VangS § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle 63 aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS § 37 lg-s 2 nimetatud aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, s.h võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (RKHK 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Regulatsiooni eesmärk on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd (TrtRK 17.03.2011. a otsus asjas nr 3-10-2335, p 11). Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, mil nad tegelikult õppetööga hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba vangistuse kestel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 24.08.2016 ei olnud kaebajal koolikohustust. Seega kaebaja suhtes ei esine VangS § 37 lg-s 2 nimetatud aluseid.
15.Kaebaja väitel oli korraldus õigustühine, kuna arst ei olnud teda läbi vaadanud. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väidet asjakohaseks. Kaebaja töövõimelisusele on andnud arst P. Kool hinnangu enne tööle määramise käskkirja andmist 16.08.2016, hinnates kaebaja töövõimeliseks (tl 51). Ühtlasi käis kaebaja 24.08.2016, enne tööle asumise korralduse saamist, taas meditsiiniosakonnas, kus teda vaatas läbi medõde M. Soon, kes luges kaebaja sel päeval töövõimeliseks (tl 52). Visiidi toimumist kinnitab kaebaja ka enda 09.07.2017. a seisukohas, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kohtupraktikas on tõdetud, et VangS § 37 lg-ga 3 ei ole hõlmatud olukord, kus arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest. Sellises olukorras saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Meditsiiniõde saab kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust ka arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (RKHK 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Seega võis 24.08.2016 anda hinnangu kaebaja terviseseisundile ka medõde.
16.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebajal esinesid juba kuid enne tööle määramist kroonilised valud roidepiirkonnas – 04.05.2016 (RVL nr 135, tl 26p), 06.05.2016 (RVL nr 136, tl 26p), 17.05.2016 (RVL nr 138, tl 26p), 14.07.2016 (RVL nr 149, tl 28), 29.07.2016 (RVL nr 153, tl 28p) ja 05.08.2016 (halduskohus on otsuse p-s 10.1 ekslikult märkinud 05.08.2017) (RVL nr 154, tl 28p). Ühtlasi nähtub, et kaebajale on tehtud uuringuid ja määratud ravi, kuid tema töövõimetust ei ole tuvastatud. Halduskohus on otsuse p-s 10.1 asjakohaselt märkinud, et
24.08.2016 ei esinenud kaebajal muid ootamatuid terviseprobleeme peale krooniliste valude parema roide piirkonnas, millega on arst P. Kool 16.08.2016 kaebaja töövõimelisuse hindamisel arvestanud. Tervisekaardist nähtub, et 24.08.2016 enne tööle asumise korralduse andmist käis kaebaja medõe M. Soone vastuvõtul (RVL nr 165, tl 29p), kus ta andis teada muu hulgas valust roide piirkonnas, mida kaebaja kinnitab ka enda 09.07.2017. a seisukohas. Kuna vastav terviseprobleem ei lahknenud sellest, mida sai kaebaja töövõimeliseks lugemisel hinnata arst P. Kool, ei ole võimalik järeldada, et medõde toimis kaebaja terviseseisundit hinnates vastupidiselt arsti varem antud hinnangule. Seega leiab ringkonnakohus, et 24.08.2016 võis hinnangu kaebaja terviseseisundi kohta anda ka medõde ning kuna medõe hinnangul ei olnud kaebaja 24.08.2016 töövõimetu, puudus kaebajal õigus tööle asumise korralduse täitmisest keelduda.
17.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A.T. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.04.2017. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
18.Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebusele lisanud enda tervisekaardi väljavõtted 26.08.2014-09.09.2016 kohta, mille avalikustamist ta ei soovi, kuna tegemist on delikaatsete andmetega. Halduskohus on jätnud eeltoodud taotluse lahendamata. Siiski ei too eelmainitu kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, vaid ringkonnakohus lahendab kaebaja taotluse käesolevas kohtuotsuses. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja enda kaebusele lisanud tervisekaardi väljavõtted 26.08-2014-09.09.2016 kohta (tl-d 19-30, 37-38) ning lisaks on kaebaja 09.04.2016. a seisukohale lisanud tervisekaardi väljavõtted 23.12.2016-15.03.2017 kohta (tl-d 62-66). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Eelnimetatud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta, mis on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt delikaatsed isikuandmed. Nende andmete kinniseks kuulutamine on seetõttu vajalik kaebaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eelnevast lähtudes peab ringkonnakohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetlus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas kinniseks.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas 02.03.2017. a määrusega (tl 43-43p) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tartu Ringkonnakohus jätkas 23.05.2017. a määrusega (tl 85-85p) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lg-st 3 jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.