MK hagi HK vastu osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes ja HK vastuhagi MK vastu osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): MK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristiina Reinson Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): HK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Kohtuistungi toimumise aeg
12.10.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Anton Sigal, kostja HK ja tema esindaja Kalle-Kaspar Sepper
4.Apellatsiooniastmes kantud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud kostja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 1248 eurot.
1(8)
5.Välja mõista MK-lt HK kasuks menetluskulud 1339 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 637 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.05.2015 esitas MK (hageja) maakohtule HK (kostja) vastu hagi, milles palus kutsuda kostja tagasi OÜ Kalmus ja Kikkas juhatusest.
2.Hageja ja kostja on ehitusfirma osaühing KIKKAS JA KALMUS (registrikood 11238549) võrdsetes osades osanikud ja juhatuse liikmed alates 2006. aastast. Alates 2012. aasta detsembrist on kostja ka kolmanda isiku Hekal Grupp OÜ (registrikood 12393157) ainuosanik ja juhatuse liige.
3.26.11.2014 teatas kostja osaühingu KIKKAS JA KALMUS senistele koostööpartneritele osaühingu KIKKAS JA KALMUS esindajana, et Hekal Grupp OÜ asub pakkuma osaühingu KIKKAS JA KALMUS poolt seni osutatud ehitusteenust. 04.12.2014 asus kostja osaühingu KIKKAS JA KALMUS nimel sõlmitud lepinguid lõpetama. Kostja käitumine tähendab konkurentsikeelu, ärisaladuse tagamise ja hoolsuskohustuse rikkumist, kuivõrd kostja on eelistanud juhatuse liikmena osaühingu KIKKAS JA KALMUS huvidele muid isiklikke huve. Kostja on paralleelselt osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevusega alustanud samas valdkonnas konkureeriva ettevõtte tegevusega, olles konkureeriva ettevõtte omanik ja juhatuse liige.
4.Samuti on kostja selline tegevus vaadeldav kõlvatu konkurentsi pakkumisena, kuivõrd kostja, kasutades ära oma positsiooni osaühingus KIKKAS JA KALMUS, põhjustas osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevuse peatumise ja ettevõtlustegevuse üleviimise teise äriühingusse. Sellise tegevuse tagajärjeks oli muu hulgas õigusvastase kahju tekitamine, sest kostja seadusvastase tegevuse tõttu lõppes osaühingu KIKKAS JA KALMUS kasumlik tegevus. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2(8)
6.2014. aasta septembris teavitas kostja hagejat soovist osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevus ja seega ka koostöö hagejaga lõpetada. Lepiti kokku, et töötajatele teatatakse osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevuse lõpetamisest ning sellest, et ettevõtte omanikud jätkavad eraldi kumbki omas ettevõttes. 13.10.2015 saadetud kirjas andis kostja töötajatele teada olukorrast ning ühtlasi märkis, et kes soovib, võib töösuhet jätkata uues loodavas ettevõttes.
7.2014. aasta oktoobris sulges hageja kostja ligipääsu osaühingu KIKKAS JA KALMUS serverile. 2014. aasta oktoobri lõpus sulges hageja meilipostkastid täielikult selliselt, et ükski ettevõtte töötaja peale hageja ei saanud oma e-maili kasutada. Lisaks teatas hageja 29.10.2014, et osaühingu KIKKAS JA KALMUS kontori üürileping läheb temaga seotud ettevõttele üle. 30.10.2014 teatas hageja kostjale, et kõik osaühingu KIKKAS JA KALMUS pangakaardid on tema poolt suletud. Selle tagajärjel seiskus osaühingu KIKKAS JA KALMUS ettevõtte töö täielikult. Sellise tegevusega tekitas hageja tellijate ja tarnijate usaldamatuse osaühingu KIKKAS JA KALMUS suhtes, sest ettevõttega polnud võimalik kontakteeruda, samuti ei saanud arveid tasuda. Kuna osaühingul KIKKAS JA KALMUS olid objektid veel pooleli, oli kostja hageja tegevuse tõttu sunnitud looma kiiresti uue meiliserveri ning taastama kirjavahetuse tarnijate ja tellijatega.
8.25.11.2014 saatis hageja kostjale e-kirja pealkirjaga „Firmade jagamine“, milles märkis, et osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevus kuulub kokkuleppel kostjaga lõpetamisele 2015. aasta märtsis. 2014. aasta detsembri alguses esitas hageja oma teise ettevõtte OÜ MKI Invest (registrikood 12327947) poolt osaühingule KIKKAS JA KALMUS kolm arvet kokku summas 115 800 eurot ning vastav summa kanti ka üle. Selle tagajärjel jäi osaühingu KIKKAS JA KALMUS arvele kõigest 187 eurot. Tegemist on raha omastamisega, kuivõrd arved olid fiktiivsed. Hageja tegi analoogsete arvete alusel 2014. aasta detsembri jooksul veel sarnaseid ülekandeid. Selle tagajärjel ei olnud võimalik maksta töötajatele palka.
9.02.12.2014 sulges hageja osaühingu KIKKAS JA KALMUS materjalitarnijate juures krediidikontod, et osaühing KIKKAS JA KALMUS ei saaks enam materjali tellida. Alates 2014. aasta oktoobrist kuni detsembrini on hageja teinud kõik selleks, et osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevus halvata ning tekitada ettevõttele märkimisväärne varaline kahju. Kuivõrd osaühingu KIKKAS JA KALMUS objektidel sai materjal otsa, mis ei võimaldanud enam lepingulisi kohustusi tellijate ees täita, samuti ei olnud võimalik maksta töötajatele palka, oli ainus võimalus asutada kiiresti teine ettevõte, mille tegevust ei saaks pahatahtlikult käituv hageja häirida. Hageja tegevuse tõttu tekkinud olukorra tõttu hakkasid osaühingu KIKKAS JA KALMUS töötajad esitama kostjale juba 2014. a detsembris avaldusi töölepingu lõpetamiseks, sest ettevõtte tulevik ei olnud kindel. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
10.10.07.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus kutsuda hageja tagasi OÜ KIKKAS JA KALMUS juhatusest.
11.Hageja tegevus on olnud juhatuse liikme kohustusi rikkuv, osaühingule KIKKAS JA KALMUS, tema töötajatele ja äripartneritele kahju tekitav ning lojaalsuskohustust rikkuv. Vastuhagi alusena tõi kostja välja samad asjaolud, mis ta esitas vastuses hagile.
3(8)
Vastuväited vastuhagile
12.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Kostja rikkumised on raskemad, sest kostja sisuliselt omastas Hekal Grupp OÜ kaudu osaühingu KIKKAS JA KALMUS ettevõtte (s.t töötajad, kliendid jm vajalikud elemendid) ja rikastus selle arvelt. Vaatamata aruteludele ettevõtte lõpetamise osas, polnud poolte vahel kokkulepet osaühingu KIKKAS JA KALMUS jagamise või lõpetamise kohta. Töötajate ja koostööpartnerite huvid ei saa õigustada ettevõtte ülevõtmist. Kostja tugineb asjaoludele, mis leidsid aset pärast hageja poolt 13.10.2014 saadetud e-kirja (e-kiri töötajatele, kus hageja teatas plaanist jätkata tegevust teise ettevõtte all). Hageja takistas ettevõtte ülevõtmist kostja poolt. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
14.Harju Maakohus 29.04.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi, kutsus hageja osaühingu KIKKAS JA KALMUS (registrikood 11238549) juhatuse liikme kohalt tagasi, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 5207,50 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Puudub vaidlus järgmiste sündmuste toimumises. 2014. aasta septembris kohtusid hageja ja kostja ning omavahel arutati koostöö lõpetamist osaühingu KIKKAS JA KALMUS raames 2015. aasta märtsis. 13.10.2014 (maakohtu otsuses ekslikult 13.10.2015) saadetud e-kirjas andis kostja töötajatele teada osaühingu KIKKAS JA KALMUS lõpetamisest. Hageja sulges 2014. aasta oktoobris meilipostkastid täielikult selliselt, et ükski ettevõtte töötaja peale hageja ei saanud oma e-maili kasutada. 29.10.2014 teatas hageja kostjale, et osaühingu KIKKAS JA KALMUS kontori üürileping läheb temaga seotud teisele ettevõttele üle. 30.10.2014 teatas hageja kostjale, et kõik osaühingu KIKKAS JA KALMUS pangakaardid on tema poolt suletud. Detsembri alguses 2014 esitas hageja oma teise ettevõtte OÜ MKI Invest (registrikood 12327947) poolt osaühingule KIKKAS JA KALMUS kolm arvet kokku summas 115 800 eurot ning vastav summa kanti ka üle. Selle tagajärjel jäi osaühingu KIKKAS JA KALMUS arvele 187 eurot. Hageja tegi analoogsete arvete alusel 2014. aasta detsembri jooksul veel sarnaseid ülekandeid. 02.12.2014 sulges hageja osaühingu KIKKAS JA KALMUS materjalitarnijate juures krediidikonto. Osaühingu KIKKAS JA KALMUS töötajad hakkasid esitama 2014. aasta detsembris avaldusi töölepingu lõpetamiseks osaühinguga KIKKAS JA KALMUS ettevõtte ebakindla tuleviku tõttu.
16.Pooled ei leppinud kokku ettevõtte lõpetamise täpsetes tingimustes, kuid on tõendatud, et pooled soovisid osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevuse lõpetamist. Asjaolu, et poolte tahe oli suunatud ettevõtte lõpetamisele, tuleb arvestada kostja kohustuste rikkumise hindamisel. 29.09.2014 töötaja kirjast (kd III, tlk 11) ega kostja 13.10.2014 e-kirjast (kd I, tlk 18) ei ole võimalik tuletada ettevõtte ülevõtmise kavatsust. Pole tõendatud, et töötajate hilisem tööleasumine Hekal Grupp OÜ-sse oli kostjapoolse pahatahtliku ja kavatsetud ettevõtte ülevõtmise tulemus. Oktoobri lõpus 2014 oli ettevõtte tegevus muudetud hageja poolt sisuliselt võimatuks.
17.13.10.2014 e-kirja saatmisele järgnesid hageja poolt tegevused, mis seiskasid ettevõtte tegevuse. Tunnistaja MP on kinnitanud (kd III, tlk 36), et hageja ähvardas 2014. aasta
4(8)
oktoobri lõpus osaühingu KIKKAS JA KALMUS n-ö põhja lasta. On eluliselt usutav kostja selgitus, et kuivõrd osaühingu KIKKAS JA KALMUS objektidel sai materjal otsa, mis ei võimaldanud enam lepingulisi kohustusi tellijate ees täita, samuti ei olnud võimalik maksta töötajatele palka, oli ainus võimalus asutada kiiresti teine ettevõte, mille tegevust ei saaks pahatahtlikult käituv hageja häirida ning kui kostja ei oleks seda teinud, oleks sellega kaasnenud äärmiselt suured rahalised nõuded leppetrahvide ja viiviste näol, samuti ilmajäämine väljaantud panga- ja muudest garantiidest. On eluliselt usutavam kostja selgitus, mille kohaselt ta teostab Hekal Grupp OÜ alt garantiikohustusi selleks, et vältida lepinguliste sanktsioonide rakendumist osaühingu KIKKAS JA KALMUS suhtes, mis tähendaks tõenäoliselt olulist rahalist kahju.
18.Seisukoht (kd II, tlk 105), et Hekal Grupp OÜ on kasutanud osaühingu KIKKAS JA KALMUS rahalisi vahendeid nt 2014. aasta novembris, on oletuslik ning tõendamata. Hageja etteheide põhjendamatute rahaliste ülekannete tegemise kohta Hekal Grupp OÜ kasuks ei ole veenvad, arvestades, et hageja on endaga seotud ettevõtte kasuks tehtud väljamakseid selgitanud läbivalt nii, et tegemist oli tavapärase maksude optimeerimise eesmärgil tehtud väljamaksetega ning arvetel olidki kirjas sisuliselt fiktiivsed teenused. Kostja on esitanud kohtule asjakohased arved ja selgitused ülekannete kohta.
19.Kostja ei teostanud paralleelselt kahes erinevas ehitusvaldkonna ettevõttes äritegevust, vaid jätkas teise ettevõtte all äritegevust, kui osaühingu KIKKAS JA KALMUS all muutus see võimatuks. Pole põhjendatud käsitleda kostja osalust kahes sama valdkonna ettevõttes konkurentsikeelu rikkumisena, kui ainult üks neist on reaalselt toimiv ettevõte. Kostja tegevuses ei ole tuvastatav hoolsus- ega lojaalsuskohustuse, sh ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu rikkumine. Seega ei esine ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud mõjuvat põhjust kostja tagasikutsumiseks juhatuse liikme ametikohalt.
20.Hageja tegevuse tagajärjel seiskus osaühingu KIKKAS JA KALMUS ettevõtte töö täielikult. Sellise tegevusega tekitas hageja tellijate ja tarnijate usaldamatuse osaühingu KIKKAS JA KALMUS suhtes, sest ettevõttega polnud võimalik kontakteeruda, samuti ei saanud operatiivselt arveid tasuda ega materjali puuduse tõttu lepingulisi kohustusi täita. Hageja tegevus on muu hulgas käsitletav põhjendamatu riski võtmisena, kuivõrd selle tagajärjel lakkas äriühingu aktiivne äritegevus. Sellise tagajärje põhjustamine on vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja tegevus on selgelt äriühingu huvide vastane ning sellega on hageja rikkunud nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustust äriühingu ees. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata, või saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
22.Osaühingu KIKKAS JA KALMUS ettevõte läks üle. Poolte vahel puudus ettevõte üleminekuks kokkulepe. Kostja toimingud eelnesid hageja toimingutele. Maakohus on leidnud ekslikult, et kostja tegevus oli hagejast ajendatud. Maakohus on töötaja 29.09.2014 kirja (kd III tl 11) ja kostja 13.10.2014 kirja (kd I tl 18) hinnanud ebaõigesti ja jõudnud ebaloogilisele järeldusele, et töötajaga ei peetud läbirääkimisi
5(8)
tööle asumiseks Hekal Grupp OÜ ettevõttesse. Kostja 13.10.2014 kiri töötajatele tõendab aktiivset ettevõtte ülevõtmist. Kostja pidi eelistama seaduslikke meetmeid olukorra parandamiseks. Maakohus on valesti asunud seisukohale, et omavoli on mingis olukorras põhjendatud.
23.Kostja rikkus konkurentsikeeldu. Maakohtu eeldus, et Hekal Grupp OÜ ei tegutsenud osaühinguga KIKKAS JA KALMUS samaaegselt, on vale. Paralleelset tegutsemist kinnitavad kindlustatud töötajate nimekirjad (kd I tl 17-18) ja tunnistajate ütlused. Maakohus on leidnud ekslikult, et konkurentsikeeld tähendab üksnes keeldu tegutseda ühingus, millel on aktiivne avalik tegevus. Keelatud on ka sellist tegevust arendama asuda, sama tegevusalaga ühingut asutada. Maakohus on jätnud analüüsimata ka asjaolu, et kostja asus Hekal Grupp OÜ abil osaühinguga KIKKAS JA KALMUS konkureerima, kasutades ära teadmisi töötajatest, klientidest ja objektidest, osutudes faktiliselt konkurendiks.
24.Hageja tegevus ei ole käsitletav äriseadustiku rikkumisena. Hageja toimingud olid vajalikud ja kostja tegude tagajärg. Maakohus ei ole analüüsinud, et kõik hageja toimingud olid olemuselt suunatud kostja tegevuse takistamisele, mitte osaühingu KIKKAS JA KALMUS tegevuse halvamisele. Vastustaja seisukoht
25.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt poolte vahel puudus kokkulepe osaühingu KIKKAS JA KALMUS ettevõtte tegevuse lõpetamise kohta, ei ole õige. Maakohus on tuvastanud, et poolte vahel olid läbirääkimised ettevõtte tegevuse lõpetamise üle ja mõlemal poolel oli soov erimeelsuste tõttu ettevõtte tegevus lõpetada. Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Maakohus on seejuures asjakohaselt käsitlenud hageja 28.10.2014, 29.10.2014 ja 30.10.2014 e-kirju ning eelkõige 25.11.2014 e-kirja, (kd I tl 76-79), millest hageja tahe nähtub. Maakohtu järelduse, mille kohaselt poolte tahe oli suunatud ettevõtte tegevuse lõpetamisele, õigsust ei välista kaebuse väide, mille kohaselt pooled pidasid läbirääkimisi osaühingu osa müügi üle (kd I tl 151). Hageja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et pooled ei jõudnud osaühingu osa müügi osas kokkuleppele ja kostja ei ole seda vaidlustanud.
28.Kaebuse väide, mille kohaselt hageja oli valmis sõlmima osaühingu lõpetamise kokkuleppe alles pärast ettevõtte faktilist ülevõtmist, on ekslik. Maakohus on hinnanud hageja 28.10.2014, 29.10.2014 ja 30.10.2014 e-kirju, millest nähtuvalt oli hagejal ka enne 25.11.2014 tahe ettevõtte tegevus lõpetada. Hageja 29.10.2014 ekirjast (kd I tl 77) nähtub, et hageja sulges ettevõtte kontori, millest järeldub, et hageja toimingud 2014. aasta oktoobris ei olnud suunatud ettevõtte tegevuse jätkamisele.
6(8)
29.Hageja väide, mida hageja on apellatsioonkaebuses korranud ja mille kohaselt oli kostja 13.10.2014 asunud ettevõtet üle võtma, ei leidnud tõendamist. Tõendid, mille hindamist hageja apellatsioonkaebuses on taotlenud, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Maakohus on töötaja 29.09.2014 e-kirja kostjale (kd III tl 11) ja kostja 13.10.2014 e-kirja (kd I tl 18) põhjalikult käsitlenud. Kaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu maakohus oleks 29.09.2014 e-kirja hindamisel pidanud arvestama asjaolu, et kostja oli hakanud eraldi majandustegevust teostama 2014. aasta septembris. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu tuvastanud ja apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, millega võiks hageja soovida nimetatud asjaolu tõendada. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebuse väide, mille kohaselt maakohtu hinnang 29.09.2014 e-kirjale on eluliselt ebausutav. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et tunnistaja Mikk Plakk on märkinud, et 29.09.2014 e-kiri puudutab palgatingimusi uuel ametikohal osaühingus KIKKAS JA KALMUS, mitte muus ettevõttes.
30.Apellatsioonkaebuses esile toodud kostja 13.10.2014 e-kirja käsitlus, mille kohaselt kostja püüdis osaühingu KIKKAS JA KALMUS töötajaid üle võtta, ei ole õige. Maakohus on hinnangut kostja 13.10.2014 e-kirja kohta piisavalt põhjendanud, märkides õigesti, et kostja pakkumine ei ole käsitletav pahatahtliku või õigusvastase tegevusena, sest ei sisaldanud konkreetseid lubadusi või peibutusi töötajate otsuste mõjutamiseks (või meelitamiseks). Maakohus ei ole töötaja 29.09.2014 e-kirja ja kostja 13.10.2014 e-kirja hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
31.Apellatsioonkaebuse väited konkurentsikeelu rikkumise kohta ei anna alust hagi rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, mille kohaselt sama valdkonna juhtorgani liikmeks olek ei ole antud juhul mõjuv põhjus kostja tagasikutsumiseks osaühingu KIKKAS JA KALMUS juhatusest, kuna kostja tegevus oli osaühingu KIKKAS JA KALMUS huvides, sest on tõenäoline, et kostja tegevuseta kaasnenuks lepinguliste kohustuste täitmata jätmine ja sanktsioonid osaühingu KIKAS JA KALMUS vastu. Käesoleva vaidluse kontekstis on konkurentsikeelu rikkumise üle otsustamisel oluline lähtuda sellest, et pooled pidasid läbirääkimisi äritegevuse lõpetamise üle ja poolte poolt avaldatust, e-kirjadest ja poolte tegudest tuleneb, et mõlema poole tegevus oli ettevõtte lõpetamise eesmärgiga vastavuses. Konkurentsikeelu rikkumiseks ei saa pidada kostja käitumist situatsioonis, nagu oli see osaühingus KIKKAS JA KALMUS 2014 sügiseks kujunenud.
32.Kaebuse väide, mille kohaselt hageja toimingud olid suunatud kostja tegevuse piiramisele, ei anna alust jätta vastuhagi rahuldamata. Maakohus on arvestanud hageja toimingute olemust ja õigesti põhjendanud, et hageja toimingud seiskasid tegelikult ettevõtte tegevuse, tekitasid osaühingu tellijate ja tarnijate usaldamatuse osaühingu suhtes ning olid osaühingu huvide vastased, millega hageja on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust.
33.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud muude menetluskulude jaotust.
34.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud apellatsioonimenetluses kulusid 1885 eurot, mis koosneb kulust lepingulise esindaja osutatud õigusabile mahus 14,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot. Selle lisandub kohtuistungi aeg 40 minutit (0,7
7(8)
tundi) sama tasuga ehk 91 eurot. Kokku 1976 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks, analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks on 1 tund, ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuväidete väljatöötamiseks 1 tund, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu. Vajalik ja põhjendatud ajakulu kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks on 0,1 tundi, arvestades menetluse käiku ja varasemat tööd. Vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsiks ja kaebusele vastuse koostamiseks on 6 tundi, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu ja varasemat tööd. Vajalik ja põhjendatud ajakulu hageja täiendavate seisukohtade analüüsiks on 0,5 tundi, arvestades seisukohtade sisu ja menetluse käiku. Vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks, toimiku läbitöötamiseks ja kliendiga kohtumiseks loeb ringkonnakohus 1 tunni. Kohtuistungi aeg on 0,7 tundi. Kostja lepingulise esindaja tasu 130 eurot tunnis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Apellatsiooniastmes kantud kostja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks tuleb määrata (1 + 1 + 0,1 + 6 + 0,5 + 1 + 0,7) x 130 = 1339 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1976 – 1339 = 637 euro osas.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.