XXX kaebus Tartu Vangla 28.02.2017 vastuse nr 6-24/1276-2 ja 20.03.2017 vaideotsuse nr 1-11/71-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tagastada raadio toitejuhe
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata XXX kahjunõue (750 eurot) seoses alusetu ja meelevaldse karistamisega, suutmatusega tagastada toitejuhet ja selles ebastandardses olukorras olemisega ning sellise olukorra talumisega.
2.Jätta kaebus täielikult rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 18.09.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
XXX viibib kinnipidamisasutuses alates 16.10.2015 ja paikneb Tartu Vanglas alates 06.01.2016. Ajavahemikul 13.05.2016 –06.07.2016 paiknes XXX E-hoone 9. osakonna (edaspidi osakond E9) kambris nr 3028. Ajavahemikul 06.07.2016 –16.07.2016 paiknes XXX Tartu Vangla 30.06.2016 käskkirja nr 6-2/1067 täitmise raames kartseris. Kartserikaristuse kandmise lõppedes paigutati XXX 16.07.2016 tagasi osakonna E9 kambrisse nr 3028, kus ta viibis kuni 21.07.2016. XXX isiklike asjade ühtse nimekirja kohaselt kuulub talle raadio „MUSE“ (3,5W).
2.Ajavahemikul 21.12.2015 –20.09.2016 paiknes osakonna E9 kambris nr 3028 kinnipeetav XXX, kellele kuulub samuti raadio „MUSE“, mis oli talle kambrisse isiklikuks kasutamiseks antud 13.04.2015.
3.XXX 29.01.2016 taotluse nr 6-27/28-1 alusel lubati tal isikliku raadio „MUSE“ kasutamine kambris ning raadio anti kambrisse 04.02.2016. Tartu Vangla 13.08.2016 aktiga nr A2648 võeti XXX elukambrist ära talle kuulunud raadio „MUSE“, mille toitejuhtmel olid põlemisjäljed. Alates 03.11.2016 paikneb nimetatud raadio „MUSE“ kinnipeetavate isiklike asjade laos.
4.XXX esitas Tartu Vanglale 16.02.2017 taotluse nr 6-24/1276-1, milles selgitas, et oli 2016. aastal kokku paigutatud kinnipeetav XXX, kes lahkus kaebajale kuuluva raadio „MUSE“ toitejuhtmega, asendades selle rikutud toitejuhtmega ja palus vanglalt abi talle kuuluva toitejuhtme tagastamisel. Tartu Vangla jättis 28.02.2017 vastusega nr 6-24/1276-2 XXX taotluse raadio toitejuhtme tagastamiseks rahuldamata.
5.08.03.2017 esitas XXX Tartu Vanglale vaide nr 1-11/71-1, milles palus tunnistada kehtetuks Tartu Vangla 28.02.2017 vastus nr 6-24/1276-2 ning tagastada talle XXX valduses olev raadio toitejuhe. Tartu Vangla jättis 20.03.2017 vaideotsusega nr 1-11/71-2 XXX vaide rahuldamata.
6.23.03.2017 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 20.03.2017 vaideotsus nr 1-11/71-2 ning kohustada Tartu Vanglat XXX tagastama kaebajale kuuluv raadio „MUSE“ toitejuhe. Tartu Halduskohus vabastas 24.04.2017 määrusega XXX kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
7.12.06.2017 saabus kohtule XXX täiendus kaebusele, milles ta leiab, et teda on meelevaldselt ja täiesti aluseta karistatud distsiplinaarkorras temale mittekuuluva toitejuhtme eest ning võõras toitejuhe on paigutatud kinnipeetavate isiklike asjade lattu tema isiklike asjade juurde. Ka on tühistatud tema elektriseadme kasutamise luba. XXX palub esitatud avalduses kohustada Tartu Vanglat välja maksma kahjunõudena 750 eurot. 20.06.2017 saabus kohtule vastustaja täiendav seisukoht eelnimetatu osas.
KAEBAJA VÄITED
8.Kaebaja palub tunnistada kehtetuks Tartu Vangla 28.02.2017 vastus nr 6-24/1276-2 ning kohustada vanglat talle tagastama XXX valduses olev raadio toitejuhe.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu halduskohtule esitatud kaebusega, milles kaebaja palub kohustada vanglat tagastama temale teise kinnipeetava valduses olev toitejuhe. Vastustaja vastuväidete kohaselt juhul kui kaebaja on jätkuvalt veendunud, et XXX on tema tahte vastaselt raadio toitejuhtme ära vahetanud, on see käsitletav omavolina ning asjaõigusseaduse § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Seega on kaebajal õigus ja võimalus esitada maakohtule valduse kaitse nõue. Selline nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Siinjuures ei ole aga vaidluse teiseks pooleks mitte Tartu Vangla, vaid väidetavalt valdust rikkunud kinnipeetav XXX.
Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud vastuskirja näol ei ole tegemist haldusaktiga, seega ei ole võimalik taotleda selle tühistamist ning sel põhjusel ei kuulu kaebaja tühistamisnõue rahuldamisele. Kaebaja täiendava menetlusdokumendi osas on vastustaja seisukohal, et määratud distsiplinaarkaristuse ega võimaliku elektriseadme kasutamise loa tühistamise otsuse osas ei ole kaebaja halduskohtule nõudeid esitanud, mistõttu ei ole tegemist vaidluse esemega ning kaebaja sellised väited on asjasse puutumatud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10.Kaebaja taotleb 12.06.2017 kohtule esitatud kaebuse täienduses ka Tartu Vangla kohustamist välja maksta kahjunõudena 750 eurot seoses alusetu ja meelevaldse karistamisega, suutmatusega tagastada toitejuhet ja selles ebastandardses olukorras olemisega ning sellise olukorra talumisega. Seega soovib kaebaja täiendada oma kaebust hüvitamisnõudega. Kohtu hinnangul on tegemist uute asjaoludega, mida varasemalt kohustuslikus kohtueelses menetluses kontrollitud ega hinnatud ei ole ning mille osas ei ole kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud.
10.1.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega viidatud normist tekib kinnipeetaval õigus pöörduda hüvitamisnõudega kohtu poole alles siis, kui tal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Vastustaja väidab, et vangla dokumendihaldusprogrammi andmetel ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seonduvalt raadio toitejuhtme, distsiplinaarkorras karistamise või muu sellisega. Kohus on seisukohal, et seega ei ole ka hüvitamisnõude esitamine lubatav.
10.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tegemist on imperatiivse iseloomuga sättega, mis ei anna halduskohtule kaalumisruumi. Kuivõrd kaebaja ei ole vanglale kaebuse täienduses toodud asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise taotlust esitanud ja vangla ei ole sellist taotlust läbi vaadanud, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, seega jätab kohus kaebuse selles osas läbi vaatamata HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel.
11.Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et vaidlusalune toitejuhe ei asu mitte Tartu Vangla, vaid teise kinnipeetava valduses. Seega ei saa kohus kohustada vastustajat sooritama toimingut olukorras, kus Tartu Vangla ei ole vaidlusalust eset kaebajalt ära võtnud ning nimetatud ese ei ole Tartu Vangla valduses.
12.Vaidlust ei ole selles, et perioodil 31.05.2016 –21.07.2016 (v.a ajavahemik 06.07.2016 – 16.07.2016) paiknesid kaebaja ja kinnipeetav XXX osakonnas E9 kambris nr 3028. Vaidlust ei ole ka selles, et mõlemal kinnipeetaval oli isiklik raadio „MUSE“ ja mõlemale oli raadio lubatud kambrisse kasutamiseks.
12.1.Asja materjalidest nähtuvalt teostati 13.08.2016 vanglas tehnikaseadmete tehnilise seisukorra kontrolli. Kambris nr 3018, kus läbiotsimise ajal paiknes kaebaja, avastati raadio seerianumbriga A06405/6, mille toitejuhtmel olid põlemisjäljed. Raadio kuulus kaebajale. 13.08.2016 aktiga A2648 (tl 27) võeti raadio kambrist ära.
07.09.2016 teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 25) ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja tõi teatisel välja, et ei soovi anda selgitusi antud intsidendi kohta. Seega ei vasta tõele kaebuses toodud väited selle kohta, et juba distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal oli teada raadio toitejuhtme vahetus.
12.2.Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja esmakordselt 16.02.2017 vangla poole seoses sellega, et kinnipeetav XXX on vahetanud tema raadio toitejuhtme enda raadio toitejuhtme vastu. Täpsemaid selgitusi või põhjendusi, miks kaebaja arvas, et teine kinnipeetav vahetas toitejuhtmed ära või kuna see toimus, taotlusest ei nähtu. Alles 07.03.2017 esitatud vaides avaldas kaebaja, et sai kaaskinnipeetav XXX sügisel 2016 enne tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist teada, et XXX vahetas tema terve toitejuhtme enda rikutud toitejuhtme vastu. Kuivõrd XXX suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid 28.09.2016, siis pidi kaebaja toitejuhtmete vahetustest teada saama enne 28.09.2016. Kaebaja ühtegi pöördumist seoses temale teatavaks saanud asjaoluga ei esitanud. Selleks hetkeks ei olnud kaebajal veel möödunud ka tähtaeg distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamiseks, kuivõrd kaebajat karistati just rikutud juhtmega raadio kambris hoidmise eest. Kaebaja esitas vanglale sellekohase pöördumise alles 16.02.2017 ehk ligikaudu viis ja pool kuud hiljem. Ühtlasi jääb kohtule arusaamatuks, miks kaebaja ei vaidlustanud temale määratud distsiplinaarkaristust, kui ta sai teada, et tema raadiol olnud rikutud toitejuhe ei olnud üldse tema oma või et miks ta koheselt ei andnud vanglale teada, et kaaskinnipeetav on raadio toitejuhtme ära vahetanud. On ilmne, et mida rohkem on sündmusest aega möödunud, seda keerulisem on toitejuhtme väidetava vahetamisega seotud asjaolusid välja selgitada ja kontrollida. Kohus leiab, et üksnes kaebaja viide kaaskinnipeetav XXX väidetule, kes ei ole ise olnud sündmuse vahetuks pealtnägijaks ja edastab kaebajale üksnes temale öeldut, ei anna veel vanglale alust teise kinnipeetava valdusest toitejuhet ära võtta.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus kaebaja pöördus vangla poole ajal, mil väidetavast raadio toitejuhtme vahetusest oli möödunud kuus kuud või enamgi. Sellest hetkest, mil kaebaja ise sai väidetavast toitejuhtme vahetusest teada, oli möödunud ligikaudu viis ja pool kuud. Tegemist on piisavalt pika ajavahega, mistõttu ei ole kahjuks võimalik enam asjaolusid objektiivselt välja selgitada ning neid kontrollida. Kuivõrd toitejuhtme vahetusega seonduvalt asjaolusid on võimalik kontrollida üksnes teiste isikute selgituste kaudu, siis ei ole usutav, et isikud mäletaksid kaebaja isikliku raadioga seonduvaid asjaolusid. Kohtuvaidluse toimumise ajaks on aga võimalikust juhtmevahetusest möödunud juba ligikaudu üks aasta. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole võimalik vanglal ühegi menetluse raames välja selgitada juhtme vahetamisega seotud asjaolusid ega kontrollida kinnipeetav XXX valduses oleva raadio toitejuhtme kuuluvust kaebajale. Ilma konkreetse tõenduseta ei ole aga vanglal alust kinnipeetav XXX valdusest toitejuhet ära võtta.
14.Kohus märgib, et 09.09.2016 karistati kaebajat distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 6-2/1504 noomitusega Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 8.4.1 rikkumise eest.
14.1.TVK p 8.4.1 teise lause kohaselt on kinnipeetavale keelatud omada kambris parandatud või katkise juhtmega elektriseadet. Kaebajat karistati selle eest, et ta hoidis teadlikult kambris rikutud juhtmega raadiot, rikkudes sellega TVK punkti 8.4.1 ning elektriseade paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu keelatud esemete juurde. Kaebaja temale määratud distsiplinaarkaristust ei vaidlustanud, nõustudes käskkirjaga. Seega käesoleva kaebuse esitamine kohtule ei anna alust hinnata distsiplinaarkäskkirja õiguspärasust, mistõttu kaebaja viited distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja sellega seonduvale on asjakohatud.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et 09.09.2016 käskkirja tühistamisnõue ei ole lubatav.
VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on tema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole temale määratud distsiplinaarkaristust ei haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud tähtaja jooksul ega ka hiljem vaidemenetluse raames vaidlustanud. Seega ei ole kaebaja järginud kohustusliku kohtueelse menetluse korda. HKMS § 121 lg 1 p 4 keelab aga imperatiivselt kaebuse menetlusse võtmise kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega ei ole kaebaja distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamine halduskohus lubatav ning sellise nõudega kaebus kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
16.Kaebaja poolt kohtule 12.06.2017 saadetud kaebuse täiendavad seisukohad, mille kohaselt teda on meelevaldselt ja täiesti aluseta karistatud distsiplinaarkorras temale mittekuuluva toitejuhtme eest ning väide, et tema elektriseadme kasutamise luba on tühistatud, on kohtu arvates aluseta ja paljasõnaline.
16.1.Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väites, et Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetel ei ole kaebaja suhtes välja antud dokumenti (otsust), millega oleks tühistatud temale 29.01.2016 antud luba (taotluse nr 6-27/87-1) raadio „MUSE“ kasutamiseks kambris.
17.Arvestades kõike eeltoodut jätab kohus kaebaja kaebuse täielikult rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.