lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1510/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 01.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1510/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

01. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1510

Haldusasi

Tarmo-Toomas Vähi kaebus vastustaja kohustamiseks looma tingimused, mille alusel oleks kinnipeetavate toitlustamiseks mõeldud vahendid seotud konkreetse keskmisega (miinimumpalk, toidukorvi miinimummaksumus vms)

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Tarmo-Toomas Vähi kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vangla kinnipeetav Tarmo-Toomas Vähi esitas 19.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub välja selgitada pädev vastustaja ning kohustada vastustajat looma tingimused, mille alusel oleks kinnipeetavate toitlustamiseks mõeldud vahendid seotud mingi konkreetse keskmisega (miinimumpalk, toidukorvi miinimummaksumus vms). Kaebaja viitab kinnipeetavate päevase toidu maksumuse (2016. a 1,20 eurot) võrdlusele 2004. a andmetega ning Soome Vabariigi vastavate andmetega. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud vastava sooviga erinevate asutuste poole (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Õiguskantsler, Riigikogu) ning on seisukohal, et seega on tal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.

KOHTU SEISUKOHT

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1510

3.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu on kohaldatav HKMS § 121 lg 2 p 1.
4.Kaebaja on esitanud kohtule nõude pädeva vastustaja väljaselgitamiseks ning vastustaja kohustamiseks looma tingimused, mille alusel oleks kinnipeetavate toitlustamiseks mõeldud vahendid seotud mingi konkreetse keskmisega (miinimumpalk, toidukorvi miinimummaksumus vms).
5.Kaebusele lisatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja saanud vastuseks selgitustaotlusele Tartu Vanglalt 29.10.2015 nr 2-3/4202-2 vastuse (tl 4), millest nähtub, et Tartu Vangla eelarves on kinnipeetavate ühe toidupäeva maksumuseks ette nähtud 1,30 eurot. Tartu Vangla märkis vastuseks kaebaja selgitustaotluseles 05.07.2016 vastuses nr 2-3/2427-2 (tl 7), et 2016. aastal on see summa 1,20 eurot ning kogu summa on ette nähtud toiduainetele.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Lõike 2 kohaselt jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst. Sotsiaalminister on rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 22 alusel 31.12.2002 kehtestanud määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi määrus nr 150), mille § 1 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava religiooni toitumistavasid. Määruse nr 150 §-s 2 on sätestatud kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus ning §-s 3 nõuded muu hulgas toidunormile ning toidu energia, vitamiinide, mineraalainete ja valgukoguse sisaldusele ja toidu väljastamise sagedusele. Määrusest tulenevalt arvestatakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset, võttes aluseks Määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse (§ 2 lõige 1). Kehtiv õigus ei sätesta ülal viidatud normidega kooskõlas oleva toitlustamise maksumuse piirmäärasid ega maksumuse kujunemise metoodikat.
7.Tartu Vangla on 05.07.2016 vastuses (tl 7) kaebaja selgitustaotlusele märkinud, et Tartu Vangla jälgib igapäevase toitlustamise juures nii kilokaloreid, kui ka vitamiinide vajadust ning et vitamiinide sisaldust vangla toidus kontrollis jaanuaris 2016 Terviseameti Lõuna talitus. Kontrollaktiga kinniti, et toitlustamine vanglas vastab sotsiaalministri määrusele nr 150. Samuti on Tartu Vangla selgitanud 25.08.2016 vastuses nr 2-3/3383-2 (tl 13), et vanglate eelarve eraldatakse üheks kalendriaastaks ja eelarve eralduse kinnitab justiitsminister. Vanglatele on eelarvest kinnipidamine kohustuslik ja toitlustamise eelarve täitmise eest vastutab vangla söökla juhataja. Menüüd koostades peab ta jääma eraldatud eelarve piiridesse. Vangla eelarve sihipärase kasutamise (raha kasutamine selleks ettenähtud suuruses ja otstarbel) eest tervikuna vastutab vangla direktor ning seda kontrollivad Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja Riigikontroll.
8.Eeltoodu kohaselt puudub kohtu hinnangul kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et tema kui kinnipeetava toitlustamist konkreetse summa ulatuses või sellise summa kindlaksmääramist mingi kindla metoodika või põhimõtete alusel. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda toitlustamist vastavalt määruse nr 150 nõuetele, esitades selleks kohustamisnõude vanglale ning

2(3)

3-17-1510

selle rahuldamata jätmise korral kaitsta oma õigusi vaidemenetluses ja kohtumenetluses vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Sellises menetluses on kohtul võimalik hinnata ka määruse nr 150 asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasust. Kaebusest nähtuvalt ei ole vaidluse esemeks praegusel juhul Tartu Vanglas pakutava toidu vastavus määruse nr 150 nõuetele, kuigi kaebaja on varasemates pöördumistes kurtnud muuhulgas ka toidu üksluisust ning taotlenud Tartu Vanglalt varasemate aastate menüüde esitamist, et välja selgitada, kas toidu kvaliteet on kannatanud seetõttu, et 12-13 aasta jooksul on kinnipeetava päevase toidu maksumus kasvanud tema arvates vähesel määral (2004. a 1,16 eurot ning 2017. a 1,2 eurot).

9.Ka õiguskantsler on kaebajale 18.07.2016 vastuses nr 14-5/160848/1603049 (tl 8) selgitanud võimalust pöörduda vangla poole nt taotlusega suurendada toidukogust või varieerida toidu sortimenti ning juhtida vangla tähelepanu, kui kaebaja hinnangul ei ole kehtiva toitlustamiskorraldusega vajalikud nõuded täidetud. Samuti on selgitatud, et rahulolematuse korral vangla tegevusega pöördumise lahendamisel, on võimalus õigusi kaitsta eelkõige vaidemenetluse korras.
10.Kaebaja viited Soome Suursaatkonna vastuses (tl 5) esitatule ei ole määravad. Esmalt selgub viidatud vastusest ja Tartu Vangla 05.07.2016 selgitustest, et Soome kohta esitatud maksumus sisaldab erinevaid komponente (sh otseselt toiduainete maksumus), Tartu Vangla poolt märgitud summa aga muid kulusid peale toiduainete (tööjõukulu, energia, vesi jms) ei kata. Kuigi erinevus on ka otseselt toiduainetele kuluvas summas, on üldiselt teadaolev Eesti ja Soome hinnataseme erinevus ning Soome Suursaatkonna vastusest ei selgu hinna kujunemine (millistel alustel toimub toiduainete sisseostmine, kuidas mõjutavad hinda maksud jms). Sotsiaalministeeriumi 05.05.2017 vastusest (tl 28) ilmneb, et määruse nr 150 ajakohastamine on ka juba töös.
11.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kuna kohus on veendunud kaebeõiguse puudumises, ei ole kohtu hinnangul ka otstarbekas põhjalikumalt analüüsida kaebaja väidet kohtueelse menetluse läbimisest ega anda kaebajale tähtaega kaebuse kooskõlla viimiseks HKMS § 37-39 nõuetega (sh riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks).
12.HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Seejuures ei ole kaebaja minetanud ka võimalust esitada eelnevalt selgitatud korras Tallinna Vanglale kohustamisnõudeid juhul, kui ta ei pea vanglas pakutavat toitu määruse nr 150 nõuetele vastavaks ning vaidlustada vangla tegevust. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium