lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1508/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 01.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1508/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
732
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1508

Kohtuasi

T.V. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta T.V. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2.Saata määrus kaebajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest osas otse ringkonnakohtule.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.28.06.2017 otsusega nr 6-10/13058 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) jätnud rahuldamata kinnipeetav T.V. (edaspidi kaebaja) poolt 17.04.2017 Eesti Maaülikoolis pooleliolevate õpingute lõpetamise võimaldamise ja Tartu Vangla vastavasse osakonda ümberpaigutamise kohta esitatud taotluse. 10.07.2017 esitas kaebaja vaide, milles palus eelnimetatud otsus kehtetuks tunnistada ja teha asjas uus otsus, millega tema taotlus rahuldataks.
2.16.07.2017 koostatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vastustajat võimaldama talle pooleliolevate õpingute lõpetamist ja esitama Justiitsministeeriumile taotluse tema paigutamiseks Tartu Vangla vastavasse osakonda. Kaebaja väitis, et vastav pöördumine on lubatav ja põhjendatud tema põhiõiguste kindlustamiseks ning järgib ka ITK-s avavanglasse ümberpaigutamise kohta sisalduvat, hariduse omandamine aga suurendab võimalusi iseseisvaks toimetulekuks pärast karistuse kandmist. Taotlust põhjendas ta väitega, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa pöördumatud tagajärjed haridusest

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ilma jäämise näol, sest menetlus kestab kindlasti kauem kui 31.08.2017, mil tal oleks viimane tähtaeg õppelepingu sõlmimiseks ülikooliga.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 249 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid niisuguseid tagajärgi, millede kõrvaldamine ei ole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, seega saab põhimõtteliselt sama kehtida ka vaidemenetluse suhtes. HKMS § 249 lg 5 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
4.Kaebaja ei ole veel oma taotluses nimetatud 28.06.2017 otsusega nr 6-10/13058 seotud kaebust esitanud, mistõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse tulla. Viru Vanglast kohtu pärimise peale saadud vastus kinnitab, et 10.07.2017 on ta esitanud selle otsuse peale vaide. See ja asjaolu, et taotluse puuduste kõrvaldamise korras tasus ta ära ka 15 euro suuruse riigilõivu annab aluse lugeda taotlus lubatuks.
5.HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. See nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.
6.Kaebaja poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või tulevasel võimalikul kaebusel on erilisi edulootusi. Seda eelkõige seepärast, et vangistusalastes õigusaktides sätestatuga on seadusandja esikohale seadnud karistuse täideviimise kinnises vanglas ning avatud täideviimine saab olla üksnes erandlik ja tuleneda kaalutlusõiguse alusel langetatud otsustusest ega ole vanglale kohustuslik ka juhul, kui kõik formaalsed avavanglasse ümberpaigutamise tingimused on täidetud. Arvestamata on kaebajal jäänud ka asjaolu, et kinnipeetava paigutamise üle saab otsustada ainult vangla ning tal endal pole subjektiivset õigust nõuda avavanglasse ümberpaigutamist. Seaduseandja pole küll kinnipeetaval avavanglasse ümberpaigutamise taotluse esitamist ära keelanud, kuid vastav kaalumise kohustus saab vanglal tekkida alles siis, kui kõik selleks vajalikud tingimused on täidetud.
7.VangS § 34 lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla küll kinnipeetavaid haridust omandama, kuid VangS §-des 34, 35 ja 36 sätestatust tulenevalt piirduvad hariduse omandamisega seotud vangla kohustused keeleõppe, põhi- ja üldhariduse ning kutsehariduse ja tööalase koolituse võimaldamisega. Väljaspool vangla territooriumit asuvasse õppeasutusse õppima lubamine on iseenesest võimalik, kuid tegemist on laia ulatusega kaalutlusõiguse alusel antava VangS § 22 lg 1 p 2 kohase soodustusega ning kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et seda talle kindlasti võimaldataks.
8.Veel väärib käesoleva juhtumi puhul tähelepanu see, et taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja oma õppeaja Eesti Maaülikoolis juba ära kasutanud ja saab õpinguid lõpetada vaid tasulises eksternõppes, mis pole ajaliselt ega mahuliselt piiratud. Seega ei ole tema poolt osundatud 31.08.2017 kindlasti mitte viimaseks võimaluseks sõlmida vastav leping ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saa talle kuidagi pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua.
9.Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused järeldada, et kaebaja õigused saaksid vaide- või kohtumenetluse ajal taotluses nimetatud keelduva otsuse tõttu pöördumatult või vähemalt olulisel

määral kahjustatud ning selle vältimine on sellel eesmärgil või tulevase otsuse täitmiseks kaebaja õiguste seisukohalt vajalik. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium