A.N.i kaebus Tallinna Vangla 16.02.2017 käskkirja nr 5-2/151 ja 7.03.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/71-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.N. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Menetlustoiming
Kaebuse menetluse lõpetamine
Resolutsioon
1.Tühistada 31.05.17 määruse resolutsiooni p 4 ja 5 määratud tähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 04.12.17 kell 15.00.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-17-561 menetlus.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla (vastustaja) karistas 16.02.2017 käskkirjaga nr 5-2/151 kinnipeetav A.N.it (kaebaja) Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuseks määrati rikkumise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
A.N. esitas 20.02.2017 käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 7.03.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/71-2 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 9.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 16.02.2017 käskkirja ja 7.03.2017 vaideotsuse tühistamiseks. Kohus võttis 10.03.2017 määrusega kaebuse menetlusse.
Vastustaja esitas vastuse kaebusele 21.04.2017.
5.31.05.2017 määrusega määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning tähtajad, mille jooksul on menetlusosalistel võimalus esitada täiendavaid menetlusdokumente ning otsuse teatavaks tegemise aja 4.12.2017. Samas määruses selgitas kohus kaebajale kohustust teavitada kohtule viivitamatult oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest ning vajadusest olla kohtule kättesaadav muuhulgas kaebuse nõude võimaliku muutmise vajadusega. Määruses juhtis kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kui kaebaja suhtes on vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus täide viidud, kaotab käskkiri oma regulatiivsuse ning haldusakt ei saa enam kaebaja õigusi rikkuda. Kohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik enne vanglast vabanemist esitada vajadusel nõude muudatuse taotlus.
6.15.06.2017 on A.N. kohtule e-postile [email protected] saadetud e-kirjaga teatanud, et tema kontakt e-posti aadress on xxxxxxxxx.
7.26.06.2017 teatas Tallinna Vangla, et vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on kaebaja poolt ära kantud ajavahemikul 3.05.2017-8.05.2017 ning kaebaja on vanglast vabanenud 15.06.2017. Tallinna Vangla on seisukohal, et tühistamisnõue ei ole asjakohane, sest seoses kaebaja vanglast vabanemisega on vaidlustatud haldusaktid oma regulatiivsuse kaotanud ega avalda kaebajale hetkel ega ka tulevikus mingisugust mõju.
8.28.06.2017 kohtunõudega selgitas kohus kaebajale seoses tühistamisnõude asjakohatusega vajadust kaebuse täpsustamiseks ning kohustas kaebajat teatama, kas ta soovib menetluse lõpetamist või jätkamist ja esitatud nõuete muutmist ning esitada nõuete muutmise soovi olemasolul kaebus vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus selgitas lisaks, et tuvastamiskaebuse esitamise korral ja selle edasise menetlemise eeldusena tuleb kaebajal HKMS § 38 lg 4 kohaselt ära näidata, miks on sellise nõude esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus hoiatas seejuures kaebajat, et juhul, kui kaebaja soovib esitada tuvastamisnõude ning ei selgita, miks sellise nõude esitamine on tema õiguste kaitseks vajalik, on kaebus esitatud puudusega, mis takistab asja läbivaatamist ning kohus jätab sellisel juhul HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse läbi vaatamata. Kohus selgitas, et HKMS § 151 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata ka juhtudel, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest või kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt käesoleva seadustiku §-s 144 sätestatud tingimustel. Kohtunõue tuli kaebajal täita hiljemalt 10 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates.
9.28.06.2017 ja 30.06.2017 e-kirjadega edastas kohus 28.06.2017 kohtunõude kaebaja poolt kohtule teavitatud e-posti aadressile xxxxxxxxxx ning palus edastada kinnitus kohtunõude kättesaamise kohta. Kaebaja ei ole kohtunõude kättesaamist kinnitanud.
10.03.07.2017 e-kirjaga edastas kohus 28.06.2017 kohtunõude uuesti kaebaja poolt kohtule teavitatud e-posti aadressile xxxxxxxxxxx ning selgitas, et vastavalt HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 314` lg-tele 1 ja 2 loetakse kaebajale edastatud dokument kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxx, kuivõrd kohus on ka varasemalt kaebajale sellele e-posti aadressile dokumendid kätte toimetanud (haldusasjas nr 3-17-1081).
31.05.2017.a. määruse on kaebaja saanud allkirja vastu kätte 02.06.17- tlk 38. Kaebaja on E-toimiku kaudu tutvunud kohtuasja materjalidega 16.07.17.a., seega ka kohtunõudega
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et haldusasja nr 3-17-561 menetlus tuleb lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt Riigikohtu 13.11.2014 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-44-14 (p 9–12) tuleb haldusakti täieliku ammendumise korral tühistamiskaebuse menetluse lõpetamisel lähtuda HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2.
14.Kohus märgib, et vastavalt 28.06.2017 kohtunõudele (mis tuli kaebajal täita hiljemalt 10 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates) tuli kaebajal teatada, kas ta soovib nõuet muuta. Kooskõlas HKMS § 72 lg-ga 4 ja TsMS § 314` lg-tega 1 ja 2 saab lugeda, et kohtu poolt 03.07.2017 e-kirjaga edastatud 28.06.2017 dokument on kaebajale kättetoimetatud kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest eposti aadressile xxxxxxxxxx., seega on kaebajale dokument kättetoimetatud juba 06.07.2017, sj tuli kohtunõudele vastata hiljemalt 17.07.2017. Kaebaja kohtule märgitud ajaks ei vastanud. Kaebaja on ise selle menetlusposti aadressi kohtule teatanud ning kohus on samale aadressile kaebajale ka teistes asjades menetlusdokumente edastanud ning kaebaja on nt haldusasjas nr 3-17-1081 kinnitanud kohtumääruse kättesaamist samalt e-posti aadressilt 19.06.2017. Kaebaja ei ole eelnimetatud tähtajaks ja ka peale seda kohtunõuet täitnud ega ole kaebust täpsustanud. Kaebaja ei ole kohtule selgelt teatanud kaebuse edasise menetluse vajadusest ka 31.05.17.a. määruse saamisest, ehkki kohus nimetas juba selles vajadust olla vanglast vabanemisel (kaebaja antud postiaadressil) kättesaadav ning kohus juhtis tähelepanu vajadusele kaebuse nõuet muuta sõltuvalt asjaoludest, mis olid teada kaebuse esitajale. Kuivõrd kaebuse esitamise hetkel oli nõue menetletav tühistamisnõudena, ei ole see enam hilisemalt seotult kaebaja vabanemisega vanglast asjakohane, ent kaebaja ei ole oma eesmärke ja soove kaebusega seotult täpsustanud ega teatanud, kas ta soovib menetluse jätkamist ja kaebuse muutmist. Kohus ei saaks menetleda nõudeid, mis ei ole eesmärgipärased, samas ei saa kohus minna omal algatusel üle nõude menetlemisele, mida kaebaja pole esitanud. Kaebaja ei ole kaebuse täpsustamiseks määratud tähtajal kohtule selles asjas vastanud ega nõuet muutnud. Kohus on käesolevalt kontrollinud, et kaebaja on kohtu määratud tähtajast siiski saanud teadlikuks vähemalt 16.07.17.a., mil ta tutvus E-toimikuga. Kohus ootas ära 10 päevase nõude täitmise tähtaja, ent kaebaja ei ole ikkagi kohtunõuet täitnud.
15.Kaebuse esitaja oli esitanud tühistamisnõude ega ole seda muutnud.
16.Praeguselt ei ole tühistamiskaebus kaebuse eesmärgi saavutamiseks enam sobiv, kuna haldusakt on ammendunud ja oma mõju kaotanud. Kohus oli kaebajale selgitanud tingimusi, millal on võimalik esitada tuvastamisnõue. Kaebuse esitaja ei ole kaebuse nõuet muutnud. Haldusakti ammendumisel saab kohus aga tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. A.N. ei ole kohtule esitanud kaebuse muutmise avaldust ehkki pidi olema teadlik sellisest vajadusest pikemat aega, nt juba ka 31.05.17 määruse saamisest, selle määruse sai kaebaja kätte juba 31.05.17.a. Kohus koostas kaebajale veel ka kohtunõude - 28.06.17.a. ja selgitas uuesti tekkinud olukorda, vanglalt saadud andmeid kaebaja vabanemise kohta vanglast ning kohus andis ka tähtaja kaebuse nõude muutmiseks ja kohtule vastamiseks. Kohtunõue tuli täita 10 päeva jooksul selle kättesaamisest. Kaebaja ei kinnitanud nõude kättesaamist ja kohus kordas nõuet - 03.07.17.a. A.N. kaebuse muutmise avaldust kohtule ei esitanud. Kaebaja on tutvunud E-toimikuga 16.07.07.a., seega järeldab kohus, et kaebaja tutvus kõigi toimikus olevate materjalidega ja on kätte saanud ka kohtunõude, milles oli antud 10 päevane tähtaeg vastamiseks ja nõude muutmise taotluse esitamiseks. Kaebaja oleks pidanud kohtule vastama 10 päeva jooksul vähemalt arvates E-toimikuga tutvumisest. Kohus leiab, et on piisavalt kaebajale selgitanud (arvates määrusest ja kohtunõudes), mida tal tuleks antud juhul teha ning miks ei ole tühistamiskaebuse esitamine enam võimalik tema õiguste kaitseks, samuti selgitas kohus, missugused õiguskaitsevahendid on tema õiguste kaitseks tõhusad.
Kohus jääb varasema seisukoha juurde ja lisab, et kui haldusakt on ammendunud, ei ole sel enam praktilist tähendust; haldusorganid, kolmandad isikud ja kohtud ei saa enam selle kehtivusele oma otsustustes tugineda. Asja materjalidest ei nähtugi, kuidas saaks käskkiri täiendavalt kaebaja õigusi piirata. Kaebaja on vanglast vabanenud, seega ei saaks käskkirja arvestada nt tema ennetähtaegsel vanglast vabastamisel, nt distsiplinaarmenetlustes ning võib mõista, et kaebaja ei ole enam ise pidanud vajalikuks asja menetlemist ega esitanud põhjendatud huvi ega nõude muutmise taotlust. Vastupidiselt oleks kaebaja esitanud nõude muutmise taotluse koos selgitustega. Vastavalt Riigikohtu 13.11.2014 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-44-14 saab haldusakti ammendumisel tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele HKMS § 152 lg 2 analoogia korras üle minna üksnes vastavasisulise taotluse esitamisel. Selles taotluses tuleb põhjendada, miks tuvastamiskaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kuna kaebaja vastavasisulist taotlust vaatamata korduvatele selgitustele esitanud ei ole, tuleb haldusasja menetlus lõpetada.
17.Menetluse lõpetamisel ei ole kaebajal enam õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).
18.Kuna kohus lõpetab haldusasja nr 3-17-561 menetluse, tuleb tühistada 31.05.17 määrusega määratud tähtajad vastavalt määruse resolutsioonile p 4 ja 5 ning kohus rõhutab, et ta menetlusosalistelt enam seal märgitud vastuseid ei oota. Samuti ei tee kohus selles asjas enam otsust ja kohus tühistab kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, so 04.12.17.a. (resolutsiooni p 5).
19.HKMS § 109 lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus lõpetas haldusasja menetluse määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus vabastas kaebaja 10.03.17.a. määrusega kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist vastuses kaebusele taotlenud ega menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kuna ei esine HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud aluseid menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks, siis jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.