Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits 24.07.2017, Tartu 3-16-265 Kalev Nilbe kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 65 eurot
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12.05.2016. a otsus Kalev Nilbe apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja/apellant Kalev Nilbe Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.05.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 23.08.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla valvur G. Leego teostas 29.11.2015 kaebaja kambris läbiotsimist.
2.Kaebaja esitas 30.11.2015 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 6), milles soovis temale tekitatud varalise kahju summas 65 eurot hüvitamist. Kaebaja väitis, et kahju tekkis talle sellest, et 29.11.2015 lõhkus valvur G. Leego kambris läbiotsimist teostades kaebajale kuuluvad mustad kingad.
Tartu Vangla jättis 27.01.2016. a otsusega nr 1-13/321-2 (tl 5) kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, sest valvur G. Leego teostas küll kambri läbiotsimist, aga ei teostanud kaebaja jalanõude läbiotsimist ning seepärast ei saanud jalanõud kahjustada tema tegevuse tulemusena.
4.Kaebaja esitas 04.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles nõudis Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 65 eurot. Kaebuse kohaselt teostas valvur 29.11.2015 kaebaja kambris läbiotsimist, mille käigus lõhkus ära kaebajale kuuluvad mustad jalanõud. Vaidlusalused jalanõud olid ostetud 65 euro eest
vahetult enne Tartu Vanglasse saabumist. Jalanõusid kasutas kaebaja jalutuskäigul viibimise ajal ühe tunni jooksul ainult külmal ajal ja vihmaste ilmadega, mistõttu ei olnud jalanõud eriti kulunud. Kaebaja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtuvad jalanõude rebenemisjäljed, mida lihtsalt jalanõud kandes ei saa tekkida. Rebenemisjäljed viitavad valvuri süülisele tegevusele. Arvestades seda, et üks levinuimaid sigarettide smugeldamise viise on jalanõud ning jalanõud on esimesed asjad, mis kambrisse sisenedes ette jäävad, on enam kui tõenäoline, et valvur otsis esimesena läbi jalanõud. Läbiotsimise järgselt kambrisse sisenedes nägi kaebaja, et jalanõud on läbi otsitud, sest need asusid läbisegi kappide kõrval. Umbes 15 minutit peale kaebaja kambri läbiotsimise teostamist tuli valvur G. Leego kaebaja kambri ukse taha ning nõudis kaebajalt lõhutud jalanõude supinaatorit. Kui valvur ei oleks kaebaja jalanõusid läbi otsinud, ei oleks valvur teadnud kaebajalt supinaatorit nõudma tulla.
5.Tartu Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 25-26) jätta kaebus rahuldamata.
6.13.04.2016 toimunud kohtuistungil teatas kaebaja, et muudab oma nõuet 40 eurole (tl 44). Tunnistaja G. Leego teatas kohtuistungil, et läbiotsimine toimus kambris, kuna tekkis kahtlus kaebaja kambrikaaslase osas peale jalutuskäiku. Peale jalutuskäiku olid kinnipeetavad kambris kahekesi umbes 10 minutit. Läbiotsimise ajaks eemaldas tunnistaja nad kambrist ja teostas tubakatoodete läbiotsimise põgusalt 3-4 minutiga. Tavaliselt pannakse tubakatooted teatud kohtadesse, mida ei saaks seostada konkreetse isikuga – riiulid, prügikastid jne. Asju tunnistaja seekord läbi ei otsinud. Sellel korral ta midagi ei leidnud. Kinnipeetavad sisenesid kambrisse kohe peale läbiotsimist. Kui tunnistaja oleks märganud katkiseid jalanõusid, oleks ta need ära võtnud. Tunnistaja sai kaebaja käest teada, et kambris oli lõhutud jalanõu, sest kaebaja ütles talle, et jalanõu on katki. Läbiotsimise ajal tunnistaja ei märganud jalanõusid ega oska neid kirjeldada. Ei oska öelda, miks kaebaja süüdistab tunnistajat jalanõu rikkumises. Tunnistaja ei käinud kaebaja kambri juures selleks, et küsida supinaatorit või metallist eset, vaid tuli uksekeelt kinni panema (tl 45).
7.Tartu Halduskohus jättis 12.05.2016. a otsusega (tl 46-47p) kaebuse rahuldamata. Vanglasse saabudes 31.03.2014 olid kaebajal kaasas isiklikud jalanõud – mustad krõpsudega kingad (tl 41). Pooled ei vaidle vastu, et 29.11.2015 teostas valvur G. Leego üksinda E-hoone
12.osakonna kambri 3157 läbiotsimist ning kumbki kinnipeetavatest ei viibinud läbiotsimise juures nimetatud kambris. Halduskohus leidis, et ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja teostas ruumi läbiotsimist ja ei ole jalatseid läbi otsinud. Tunnistaja täpsustas e-kirjas, et talla lahti kiskumisega ei ole võimalik murda jalanõu supinaatorit mis on tavaliselt metallist ja kinnitub (on sulatatud) jalanõu põhja, mitte talla külge (tl 7). Kaebaja leidis, et läbiotsimine kestis „kuskil viis minutit“ (tl 43). Halduskohus järeldas, et selle aja jooksul ei ole võimalik teostada ruumi läbiotsimist, sh otsida läbi kaebaja jalatsid ja need lõhkuda, kui jalatsid olid liimtallaga ning kui nad olid terved. Kaebaja seletas kohtus, et jalatsid „servadest ei käi niisama lihtsalt lahti“ (tl 42). Sellest kohus tegi järelduse, et ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja nii piiratud aja jooksul sai teostada raskejõulist toimingut. Halduskohus leidis, et kui vanglaametnik ei otsinud jalanõusid läbi, siis ei saanud valvuri tegevus põhjustada kaebajale varalist kahju. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist või seaksid valvuri ütlused kahtluse alla, ei ole ilmnenud kahju hüvitamise taotluse menetlemisel ega hiljem. Kaebaja avastas, et jalanõud on lõhutud kaks päeva pärast läbiotsimist, kuna ta ei käinud õues ja jalanõud olid kambris ukse kõrval püstiasendis, et vähem ruumi võtaks (tl 42p). Halduskohus kahtles, et nii oli, sest kaebaja käis jalutamas iga päev ja novembris on külm ja niiske ja kaebaja ütles kohtus, et on kandnud neid jalatseid kui oli külm ja märg (tl 42p). Seega pidi kaebaja tunduvalt varem tuvastama, et jalatsid on lõhutud.
Halduskohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks läbiotsimise käigus rikkunud justiitsministri määruses „Järelevalve korraldus vanglas“ 4. peatükki „Läbiotsimine“. Halduskohus leidis, et tõendamist ei ole leidnud vastustaja õigusvastane ning süüline tegevus, mis on kahju hüvitamise üheks eelduseks ja seega kaebus ei kuulu rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 54-56), milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõistetakse kaebajale välja varalise kahju hüvitis 65 eurot. Kaebaja heidab halduskohtule ette otsuse kättetoimetamisega seotud asjaolusid. Kaebaja peab naeruväärseks valvuri seletusele tuginemist ja selle tõeks pidamist. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja kambrikaaslase ütlused, millega kambrikaaslane kinnitas kaebaja sõnu. Kambrikaaslane ei väida, et valvur kingad ära lõhkus vaid seda, et ta käis kaebajalt lõhutud kingade supinaatorit nõudmas. Seega teadis valvur, et lõhkus jalanõud. Arusaamatu on kohtu arusaam, et viie minutiga ei jõua kinga lõhkuda. Lisaks see, et kaebaja avastas lõhkumise kaks päeva hiljem, ei saa kahtluse alla seada kaebaja usaldusväärsust. Kaebaja väidab, et ta ei saanud varem lõhutud kingast teadlik olla, sest ei käinud jalutamas läbiotsimise ja sellele järgneval päeval. Kaebaja märgib, et tähelepanuta on jäetud, et vangla lõhkus ekspertiisi käigus ka teise jalanõu.
9.Tartu Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 69-69p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Valvur G. Leego on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tunnistajana selgitanud, et tema kaebaja jalanõusid läbi ei otsinud ja neid ei lõhkunud. Vastustaja hinnangul ei ole kohtumenetluses ilmnenud selliseid asjaolusid, mille tõttu võiks valvuri ütlusi pidada ebausaldusväärseteks. Vastustaja hinnangul ei oma kaebaja endise kambrikaaslase ütlused tõenduslikku väärtust. Kambrikaaslane on andnud üldsõnalise seletuse, mille kohaselt toimus kõik täpselt nii, nagu kaebaja selgitanud on. Kaebaja hinnangul kinnitab kambrikaaslase seletus supinaatori nõudmist valvuri poolt. Vastustaja hinnangul ei kattu aga kambrikaaslase selline seletus teiste asjas kogutud tõenditega. Valvur G. Leego kaebajalt supinaatori nõudmist ei kinnita. Ka ei kinnita halduskohtule edastatud videosalvestis, et apellandi märgitud ajal oleks valvur G. Leego käinud kambri juures supinaatorit nõudmas. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks oli asjaolu, et valvur läbiotsimise käigus lõhkus tema jalanõu. Sellest tulenevalt nõudis kaebaja varalise kahju hüvitamist summas 65 eurot. Kaebajal ei ole aga kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud asjaolu osas, et kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus lõhuti tema teine jalanõu. Kohus saab menetleda asja üksnes ulatuses, milles on isikul läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu teise jalanõu lõhkumisega seotud asjaolusid ei saanudki kohus hüvitamisnõude raames menetleda ega selles osas seisukohta võtta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.
11.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsus tehti 12.05.2016, aga 23.05.2016. a seisuga ei olnud see temani jõudnud. Kaebaja läks ise kohtumajja otsust otsima
ja sealt väljastati talle otsus. Kaebaja leiab, et tegelikult ei olegi talle otsust saadetud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et toimikust nähtub, et halduskohtu 12.05.2016. a otsust üritati kaebajale kätte toimetada kahel korral (18.05.2016 kell 10:00 ja 23.05.2016 kell 9:45) aadressile, mille kaebaja ise istungil andis oma elukoha aadressiks (tl 43p, 51p). Väljastusteatelt nähtub, et kohtuotsuse kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid põhjusel, et kaebajat ei olnud kodus. Seejärel saabus otsus tagasi halduskohtule. Halduskohus väljastas kaebajale otsuse 23.05.2016 (tl 50). Kuna kohus väljastas kaebajale otsuse 23.05.2016, ei pidanud halduskohus otsust enam kaebajale postiteenuse vahendusel uuesti edastama.
12.Kaebaja väitis halduskohtu istungil, et ta avastas jalanõude lõhkumise kaks päeva hiljem kuna ei käinud õues. Kohtu märkuse peale, et see ei saa vastata tõele, sest kahjunõue on esitatud 30.11.2015, tunnistas kaebaja eksimust ning märkis, et esitas kahjunõude järgmisel päeval pärast läbiotsimist (tl 42p). Valvur G. Leego tunnistuse kohaselt sai ta juba 29.11.2015 kaebaja käest teada, et kambris oli lõhutud jalanõu (tl 45). Apellatsioonkaebuses märgib kaebaja, et ei käinud jalutamas läbiotsimise päeval ja ka sellele järgneval päeval (tl 55p). Tartu Vangla V üksuse inspektor-kontaktisik Tiia Tulvik saatis valvur G. Leegole e-kirja 30.11.2015 kell 14:40 (tl 7), milles märkis, et kaebaja esitas kahjunõude seoses läbiotsimise käigus lõhutud jalanõuga ning palus G. Leegol asjaolusid selgitada. Eeltoodud kirja saatmise kellaajast nähtub, et kaebaja kahjunõue oli esitatud hiljemalt 30.11.2015. Kuna läbiotsimist teostati 29.11.2015 u 10:30, ei vasta tõele kaebaja väide, et ta avastas lõhutud jalanõud kaks päeva hiljem. Eelnevast tulenevalt ei pea kaebaja ütlused kinga väidetava lõhkumise avastamise aja osas paika. Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu kahandab oluliselt ka ülejäänud kaebaja väidete usaldusväärsust.
13.HKMS § 61 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. HKMS § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebaja kambrikaaslane on seletuskirjas (tl 4) märkinud, et on tutvunud kaebaja esitatud materjalidega sh halduskohtule esitatud kaebusega ning on seisukohal, et kõik toimus täpselt nii nagu kaebaja selgitanud on. Ringkonnakohus leiab, et kambrikaaslase üldsõnaline kinnitus ei kinnita toimunut, sest teda ennast kambris läbiotsimise ajal ei olnud. Samuti ei saa ta kinnitada ka asjaolu, et valvur käis kaebajalt supinaatorit nõudmas, kuna Tartu Vangla esitatud videosalvestisest sellist toimingut ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et videosalvestist nähtub, et pärast kambri läbiotsimist sisenes kambrisse lisaks kaebajale ja tema kambrikaaslasele veel kaks kinnipeetavat. Seejärel käis üks neljast kambris viibijatest isikutest kambrist välja ja tagasi sisse ning läks uuesti välja. Umbes 16 minutit pärast kambri läbiotsimist tuli kambri ukse taha valvur G. Leego ning keeras ukse lukukeele võtmega sisse ning astus seejärel pikki koridori edasi. Videost on näha, et lukukeeramise ajal tuli tagasi ka kambrist väljunud isik ja sisenes kambrisse vahetult pärast valvuri lahkumist. Videost ei nähtu, et valvur G. Leego oleks kaebaja kambri ukse juures kinnipeetavatelt midagi küsinud või nõudnud. Lähtuvalt eelnevast ei kinnita videosalvestis kaebaja väiteid lõhutud supinaatori väljaandmise kohta ning seega ka kambrikaaslase üldsõnaline seisukoht ei saa kinnitada kaebaja väidet nagu oleks valvur käinud supinaatorit nõudmas.
14.Kaebaja on vanglale esitatud kaebuses väitnud, et jalanõudel on liimtallad, ühel rebis valvur selle sisu jõuga lahti, mille tulemusel jalanõus olev supinaator murdus pooleks (tl 6). Halduskohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et piiratud aja jooksul oleks olnud võimalik teostada sellist raskejõulist toimingut. Halduskohus lähtus hinnangu andmisel sellest, et jalatsid olid liimtallaga, terved ning ka kaebaja väitest, et jalatsid ei käinud servadest niisama lihtsalt lahti. Ringkonnakohus möönab, et kui king oli terve, sisu oli liimitud, siis kinga lõhkumine sellisel kujul nagu väidab kaebaja, nõuab tugevat füüsilist jõudu.
15.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et kohus jättis tähelepanuta et ekspertiisi käigus lõhuti ka teine jalanõu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohus saab menetleda asja ulatuses, milles on isikul läbitud kohtueelne menetlus ning sellest lähtuvalt ei võta ringkonnakohus seisukohta ekspertiisi käigus lõhutud teist jalanõud puudutavatele väidetele.
16.Eelnevalt tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.05.2016. a otsuse muutmata.
17.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest. Seega jäävad vastavalt HKMS § 118 lg-le 3 kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.